Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Swedbank: kiire palgakasv kärbib ettevõtete kasumeid

    Tõnu MertsinaFoto: Raul Mee

    Ettevõtetesektori kogukasum vähenes möödunud aastal ligikaudu 10%. See oli languses juba kolmandat aastat järjest, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.

    Põhiosa kasumite vähenemisest tuli töötlevast tööstusest, kinnisvaraalasest tegevusest ning veondusest ja laondusest, samal ajal kui hulgikaubanduse kasumi suurenemine oli domineerivalt üle teiste tegevusalade kasumi kasvust.
    Kuigi ettevõtetesektori tööjõukulude kasv on tublisti aeglustunud, tõusis möödunud aastal nende osakaal kogukuludes ja müügitulus vähemalt viimase 15 aasta kõrgeimale tasemele (kui jätta välja 2009. kriisiaasta). Kiire palgakasv ja kõrgele tõusnud tööjõukulud on „aidanud kaasa“ ettevõtete kogukasumi langusele. Koos tööjõukulude tõusuga on ettevõtete kasumlikkus (kasumi suhe käibesse) alanenud 15 aasta madalaimale tasemele (jällegi, kui jätta välja 2009. kriisiaasta). Lisaks tööjõukulude kasvule on kasumite vähenemise taga müügihindade langus. Pärast kahte langusaastat, pöördus ettevõtete käive möödunud aastal kasvule (2%). Selle taga on nii välis- kui sisenõudluse paranemine. Esialgsete arvestuste järgi suurenes kaupade ja teenuste eksport möödunud aastal 4%. Samuti on kasvama hakanud tootja- ja ekspordihinnad, mis toetavad ettevõtete käibe kasvu ning parandavad sellega omakorda kasumlikkust.
    Ettevõtete investeeringud vähenesid neljandat aastat järjest
    Vaatamata sellele, et ettevõtete kindlustunne möödunud aastal paranes, nende laenuportfelli kasv kiirenes ning vaba kapitali osakaal on vähenenud, jäid investeeringud juba neljandat aastat järjest langusesse (12%; kuid aasta viimases kvartalis vähenesid investeeringud isegi viiendiku võrra). Ligikaudu pool investeeringute vähenemisest tuli energeetikasektorist, samas kui enim kasvasid transpordisektori investeeringud (60%). Pärast suuremate investeerimisprojektide lõppemist (nt Auvere elektrijaam) on energeetikasektori investeeringud vähenenud juba kolmandat aastat järjest. Lisaks reaalselt väiksemale investeerimisele, on investeeringute languse taga ka tehnoloogia kiire arengu tõttu kapitalikaupade hindade aeglasem kasv. Investeeringute osakaal majanduses on langenud madalaimale tasemele. Väiksemad investeeringud koos tööjõu vähenemise ja madala tootlikkuse või selle langusega (ettevõtete lisandväärtuse tunnitootlikkus on vähenenud kaks aastat järjest) annavad tulemuseks aeglasema potentsiaalse majanduskasvu. Seega on kiirema majanduskasvu jaoks tarvis suuremaid investeeringuid, mis aitavad kaasa tootlikkuse parandamisele.
    Vaatamata kasumite langusele on ettevõtete finantsseis ja maksevõime hea
    Kuigi ettevõtete laenuportfelli kasv on kiirenenud, on investeeringute langus ja välismaalt laenamise vähenemine piiranud ettevõtete võla kasvu. Vaatamata kogukasumi vähenemisele aitavad väiksemad investeeringud suurendada ettevõtete likviidseid varasid. Madalate laenuintressidega kulub ettevõtetel vähem raha intressimakseteks, mis toetab nende maksevõimet. Koos investeeringute oodatava taastumisega sel aastal ja lühiajaliste laenude taandumisega, kiireneb lähiaastatel ettevõtete võlakohustuste kasv. Kasumite kogunemine on suurendanud ettevõtete omakapitali taset (selle kasv on küll aeglustunud) ning see ei piira dividendide väljamaksmist.
    Tootlikkusest kiirem palgakasv jääb püsima
    Tööjõukulude kasvu aeglustumine, müügihindade kasv ja välisnõudluse paranemine aitavad kaasa ettevõtetesektori kogukasumi paranemisele. Samal ajal aga oodatav investeeringute suurenemine võib seda paranemist piirata. Kuigi tööjõukulude kasv on aeglustunud, hoiab tööjõu nappus palgakasvu kiirena. Seega võib prognoosida, et palgakasv ületab ka lähiajal tootlikkuse kasvu ja halvendab sellega ettevõtete konkurentsivõimet. Paljude tööturul tööd otsivate inimeste ebasobivusele ettevõtjate vajadustega viitab vabade töökohtade suurenenud arv. Ligikaudu kolmandikul Eesti tööjõust on vaid ilma kutse ja erialata põhi- või üldkeskharidus. Kiiresti arenev tehnoloogia eeldab aga kõrgesti kvalifitseeritud ja pidevalt ennast koolitatavat tööjõudu.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Erje Mettas: majanduse jahtumine toob hoiused taas au sisse
Keskpangad rakendavad jõudsalt meetmeid kõrge inflatsiooni ohjamiseks ning oodatav majanduse jahtumine suunab eraisikute ja ettevõtete tähelepanu taas raha pankades hoiustamisele, prognoosib Coop Panga äriklientide igapäevapanganduse juht Erje Mettas.
Keskpangad rakendavad jõudsalt meetmeid kõrge inflatsiooni ohjamiseks ning oodatav majanduse jahtumine suunab eraisikute ja ettevõtete tähelepanu taas raha pankades hoiustamisele, prognoosib Coop Panga äriklientide igapäevapanganduse juht Erje Mettas.
Majanduslanguse kartus pani investorid taas müüma
USA aktsiaturg teisipäeval langes laiapõhjaliselt, kui nõrk tarbija kindlustunde indeksi näitaja vähendas uuesti investorite optimismi ning kasvatas muret, et Föderaalreservi agressiivne võitlus inflatsiooniga võib majanduse langusesse viia, vahendab Reuters.
USA aktsiaturg teisipäeval langes laiapõhjaliselt, kui nõrk tarbija kindlustunde indeksi näitaja vähendas uuesti investorite optimismi ning kasvatas muret, et Föderaalreservi agressiivne võitlus inflatsiooniga võib majanduse langusesse viia, vahendab Reuters.
Sõõrumaa meelitas enda juurde ühe Wise'i finantsjuhi
Eesti päritolu finants-startupi Wise Aasia ja Lähis-Ida piirkonna finantsjuht Nataliya Gavrylova hakkab edaspidi arendama Urmas Sõõrumaale kuuluvat Foruse platvormimajandust.
Eesti päritolu finants-startupi Wise Aasia ja Lähis-Ida piirkonna finantsjuht Nataliya Gavrylova hakkab edaspidi arendama Urmas Sõõrumaale kuuluvat Foruse platvormimajandust.
Enefit Greeni Soome tuulepark hakkab investoritele raha tootma järgmisel aastal
Enefit Greeni 13 tuulikuga Tolpanvaara tuulepark hakkab elektrit tootma 2023. aasta sügisel. Pargi ehitusse investeerib börsifirma 83 miljonit eurot.
Enefit Greeni 13 tuulikuga Tolpanvaara tuulepark hakkab elektrit tootma 2023. aasta sügisel. Pargi ehitusse investeerib börsifirma 83 miljonit eurot.
Vaatamata keerulisele ajale hakkas ettevõtja julgemalt laenama
Selle aasta mais kasvas majapidamiste laenuportfell Eesti pankades taas eelnevast kuust kiiremini, 267 miljoni euro võrra. Kasvas ka ettevõtjate laenuhuvi – uusi laene võtsid ettevõtjad 462 miljoni euro ulatuses, mis on tänavu suurim kuine laenukasv.
Selle aasta mais kasvas majapidamiste laenuportfell Eesti pankades taas eelnevast kuust kiiremini, 267 miljoni euro võrra. Kasvas ka ettevõtjate laenuhuvi – uusi laene võtsid ettevõtjad 462 miljoni euro ulatuses, mis on tänavu suurim kuine laenukasv.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.