Swedbank: kiire palgakasv kärbib ettevõtete kasumeid
Ettevõtetesektori kogukasum vähenes möödunud aastal ligikaudu 10%. See oli languses juba kolmandat aastat järjest, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Põhiosa kasumite vähenemisest tuli töötlevast tööstusest, kinnisvaraalasest tegevusest ning veondusest ja laondusest, samal ajal kui hulgikaubanduse kasumi suurenemine oli domineerivalt üle teiste tegevusalade kasumi kasvust.
Kuigi ettevõtetesektori tööjõukulude kasv on tublisti aeglustunud, tõusis möödunud aastal nende osakaal kogukuludes ja müügitulus vähemalt viimase 15 aasta kõrgeimale tasemele (kui jätta välja 2009. kriisiaasta). Kiire palgakasv ja kõrgele tõusnud tööjõukulud on „aidanud kaasa“ ettevõtete kogukasumi langusele. Koos tööjõukulude tõusuga on ettevõtete kasumlikkus (kasumi suhe käibesse) alanenud 15 aasta madalaimale tasemele (jällegi, kui jätta välja 2009. kriisiaasta). Lisaks tööjõukulude kasvule on kasumite vähenemise taga müügihindade langus. Pärast kahte langusaastat, pöördus ettevõtete käive möödunud aastal kasvule (2%). Selle taga on nii välis- kui sisenõudluse paranemine. Esialgsete arvestuste järgi suurenes kaupade ja teenuste eksport möödunud aastal 4%. Samuti on kasvama hakanud tootja- ja ekspordihinnad, mis toetavad ettevõtete käibe kasvu ning parandavad sellega omakorda kasumlikkust.
Ettevõtete investeeringud vähenesid neljandat aastat järjest
Vaatamata sellele, et ettevõtete kindlustunne möödunud aastal paranes, nende laenuportfelli kasv kiirenes ning vaba kapitali osakaal on vähenenud, jäid investeeringud juba neljandat aastat järjest langusesse (12%; kuid aasta viimases kvartalis vähenesid investeeringud isegi viiendiku võrra). Ligikaudu pool investeeringute vähenemisest tuli energeetikasektorist, samas kui enim kasvasid transpordisektori investeeringud (60%). Pärast suuremate investeerimisprojektide lõppemist (nt Auvere elektrijaam) on energeetikasektori investeeringud vähenenud juba kolmandat aastat järjest. Lisaks reaalselt väiksemale investeerimisele, on investeeringute languse taga ka tehnoloogia kiire arengu tõttu kapitalikaupade hindade aeglasem kasv. Investeeringute osakaal majanduses on langenud madalaimale tasemele. Väiksemad investeeringud koos tööjõu vähenemise ja madala tootlikkuse või selle langusega (ettevõtete lisandväärtuse tunnitootlikkus on vähenenud kaks aastat järjest) annavad tulemuseks aeglasema potentsiaalse majanduskasvu. Seega on kiirema majanduskasvu jaoks tarvis suuremaid investeeringuid, mis aitavad kaasa tootlikkuse parandamisele.
Vaatamata kasumite langusele on ettevõtete finantsseis ja maksevõime hea
Kuigi ettevõtete laenuportfelli kasv on kiirenenud, on investeeringute langus ja välismaalt laenamise vähenemine piiranud ettevõtete võla kasvu. Vaatamata kogukasumi vähenemisele aitavad väiksemad investeeringud suurendada ettevõtete likviidseid varasid. Madalate laenuintressidega kulub ettevõtetel vähem raha intressimakseteks, mis toetab nende maksevõimet. Koos investeeringute oodatava taastumisega sel aastal ja lühiajaliste laenude taandumisega, kiireneb lähiaastatel ettevõtete võlakohustuste kasv. Kasumite kogunemine on suurendanud ettevõtete omakapitali taset (selle kasv on küll aeglustunud) ning see ei piira dividendide väljamaksmist.
Tootlikkusest kiirem palgakasv jääb püsima
Tööjõukulude kasvu aeglustumine, müügihindade kasv ja välisnõudluse paranemine aitavad kaasa ettevõtetesektori kogukasumi paranemisele. Samal ajal aga oodatav investeeringute suurenemine võib seda paranemist piirata. Kuigi tööjõukulude kasv on aeglustunud, hoiab tööjõu nappus palgakasvu kiirena. Seega võib prognoosida, et palgakasv ületab ka lähiajal tootlikkuse kasvu ja halvendab sellega ettevõtete konkurentsivõimet. Paljude tööturul tööd otsivate inimeste ebasobivusele ettevõtjate vajadustega viitab vabade töökohtade suurenenud arv. Ligikaudu kolmandikul Eesti tööjõust on vaid ilma kutse ja erialata põhi- või üldkeskharidus. Kiiresti arenev tehnoloogia eeldab aga kõrgesti kvalifitseeritud ja pidevalt ennast koolitatavat tööjõudu.