SEB: tööstusriigid toibuvad pikast kriisist

Raporti kohaselt on oodata, et arenenud riikide majandusi toetavad ka fiskaalpoliitilised algatused, mille värskeimaks näiteks on Ameerika Ühendriikide uue presidendi lubadused. Kokkuvõttes annab see SEB hinnangul tugeva aluse ettevõtete kasumite suurenemisele, kirjutab SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel. Seni on aktsiaturud uusi arengusuundi positiivselt tõlgendanud ning püsinud alates novembrist selges tõusutrendis.

Mõju võlakirjaturgudele on olnud mõnevõrra teistsugune, kuna investeerimiskeskkonna muutus võib tõsta pikaajalisi intressimäärasid. Ettevõtete võlakirjade puhul mõjubtasakaalustavalt asjaolu, et krediidi hinnavahe (erinevus valitsuse võlakirjade ja äriühingute võlakirjade tootluste vahel) edasisele vähenemisele mõjuvad soodsalt võlakirju emiteerinud ettevõttete head majandustulemused.

Kui hetke tugevam trend laiemalt püsib, siis peaks SEB hinnangul saabuma keskpankade agressiivse sekkumise tipphetk, millest alates asuvad keskpangad oma senist n-ö lahkust nii intressimäärade kui ka kvantitatiivse lõdvendamise osas koomale tõmbama. See aga mõjutab finantsturgude edasist toimimist.

Eelmine aasta algas suure ärevuse ja kõrge volatiilsusega, mis tasapisi vaibus. See aasta algas suure usalduse ja madala volatiilsusega. Edasine areng tuleb SEB hinnangul põnev, kuna investeerimiskeskkond on tulnud selgelt ümber defineerida ning riske on palju. Näiteks Ühendriikide presidendi Donald Trumpi agressiivsed seisukohad sellistes küsimustes nagu protektsionism ja kaubandustõkked võivad teoreetiliselt põhjustada kaubandussõja, mis võib olla hukatuslik globaalsele kasvule. Lisaks on SEB hinnangul suur küsimärk, mis juhtub, kui intressimäärad jätkavad tõusu, samas kui globaalne võlg on rekordsuur ja keskpangad tõmbuvad järk-järgult üha enam kaitsepositsiooni?

Siiski pooldab SEB raport investeerimises pigem riski võtmist ja peab aktsiaid lähema 12 kuu jooksul eelistatuimaks varaklassiks.