Finantsinspektsioon saab rohkem kaebusi
Kliendid on finantsteenuste kohta rohkem kaebusi esitama hakanud, teatas Finantsinspektsioon.
Finantsinspektsioonile esitati eelmisel aastal finantsteenuste kohta kokku 174 kaebust, aasta varem oli neid 112. Kaebuste osakaal on suurenenud kõikide finantsteenuste puhul, kuid enamik oli esitatud panga- ja kindlustusteenuste vallas. Esimest korda on hõlmatud ka kaebused krediidiandjate ja -vahendajate tegevuse kohta, mida kogunes aasta jooksul 19.
Pangateenustes on tekkinud kõige rohkem erimeelsusi siis, kui on muudetud teenuse tingimusi, näiteks hinnakirja, intressimarginaali, tagatise nõudeid.
Lisaks on esitatud kaebusi arvelduste ja sularahaautomaatide kohta. Sularahaautomaatide puhul on antud teada, et automaat on mõnikord lugenud rahatähti valesti.
Kokkuvõttes laekus eelmisel aastal Finantsinspektsioonile pangateenuste vallas kõige rohkem kaebusi SEB Panga, Nordea Eesti filiaali ja Swedbanki kohta.
Kindlustuses vaieldakse enim kahjude hüvitamisest keeldumise üle. Esines ka kaebusi teenuse tingimuste muutmise kohta. Kindlustusseltsidest esitati enim kaebusi If P&C Insurance'i ja Lietuvos draudimas Eesti filiaali kohta.
Krediidiandjate ja -vahendajate puhul on tekkinud kõige enam erimeelsusi maksevõimelisuse hindamisega. Enamik neist vaidlustest on seotud lepingutega, mis olid sõlmitud enne krediidiandjate ja -vahendajate seaduse rakendamist 21. märtsil 2016. Lisaks on antud teada kahtlustest, et tarbijakrediidi reklaam ei vasta nõuetele. Krediidiandjatest esitati möödunud aastal enim kaebusi Bondora ja IPF Digital Estonia tegevuse kohta.