Linnahalli lahkuv juht heidab valgust hankesaagale

24. märts 2017, 07:15
Linnahalli saal
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20170324/NEWS/170329779/AR/0/Linnahall.jpg

Möödunud nädalal Linnahalli nõukogule lahkumisavalduse lauale pannud Väino Sarnet tõdeb intervjuus, et hangete korraldamist raskendas kõvasti tema ja veel hiljaaegu nõukogu vedanud Meelis Pai kuid kestnud vastasseis.

Kõik algas mullu aprillis, kui kuulutasite välja hanke Linnahalli projekteerimise lähteülesande koostaja leidmiseks.

Tegu ei olnud klassikalise lähteülesandega. See oli palju ulatuslikum. Kui tavaliselt omanik teab, mida ta oma majaga teha tahab, siis avalikus sektoris juhtub vahel nii, et ei ole selge, kes on tahtja või mida ta tahab. Meil oli lähteülesanne jagatud kaheks etapiks. Esimeses etapis tahtsime, et inseneri, arhitekti ja majanduskvalifikatsioonidega inimesed, mitte ametnikud, selgitaksid välja, mis on Linnahalli kolmele korpusele (kontserdisaal, endine jäähall ja merepoolne laevaterminali osa) parim võimalik kasutusala.

Pakkumisi esitati hankele kaks. Rebimine olevat tihe olnud. Ühe pakkumise esitas hilisem võitja Allianss arhitektid OÜ ja teise Telora-E. Mis kallutas hanke Allianssi kasuks?

Hind. Telora-E esitas vaidluskomisjoni ka kaebuse, kuna me algul soovisime kvalifikatsiooni arvestada hindepunktide põhjal. See on küll riigihangete seaduse järgi lubatud, kuid see on keerukas küsimus. On kohtupretsedente, kus nii võidetakse ja kaotatakse - kas inimeste kvalifikatsioonile, kes on üles antud hanget täitma, tohib punkte anda või mitte. Seetõttu me otsustasime sellest loobuda ja võtta aluseks ainult hinna. 

Veebruari alguses Eesti Ekspressis ilmunud Toivo Tänavsuu loos võttis sõna anonüümne arhitekt, kelle sõnul olid lähteprojekti hanketingimused Allianssi arhitektide poole kaldu. Kuidas väidet kommenteerite?

Ei ole. Linnahalli lähteprojekti hanketingimused on kokku pandud vaadates Tallinna Vangla, ERMi hanked ja arvesse võttes rahvusvahelist kogemust. Kõik selleks, et saada lähteülesanne, mis vastaks kõigile vajalikele kriteeriumitele ja eelkõige erakorralisele olukorrale.

Lisaks Telora-E-le vaidlesime korra ka Allianssiga, kelle arvates olid meie nõudmised liiga kõrged. Mina leian, et madalama kvalifikatsiooniga arvamus ei ole veidi paremast isegi poolt väärt. Seda seetõttu, et rekonstrueerimise projekti alguses tehtud viga võimendub ehituse lõppu miljonitesse. Lõpuks aga tulime mõlemale vastu.

Meie eesmärk ei olnud pikalt vaielda. Volikogu ei andnud meile aega - nad olid meile otsusega ajakava ette andnud. Nüüdseks on need ajad muidugi kõik uppis.

Novembrikuus sai igatahes projekteerimise lähteülesanne koostatud. Kuidas see lõpuks paika sai?

Jah, sai. Kui formaalselt oleks pidanud tellijat esindama mina, siis reaalselt oli Linnahalli poolt iganädalastel nõupidamistel kaks esindajat, kes omavahel muudkui kaklesid. Mina ja Meelis Pai. Meie lähtekohad olid kardinaalselt erinevad. Minu tehnokraadina soovisin, et projekteeritaks midagi sellist, millele raha ka kokku saab. Meelis Pai aga tahtis teha oma soovunelmate asja. Kompromissi leidmine oli ilmvõimatu. Paljusid vaidlusi lõpuks teisiti lahendada ei saanudki, kui et härra linnapea ütles, mis jääb sisse ja mis mitte. Tänu temale saigi see 30. novembriks üldse valmis.

Kui korraldati lähtekonverentsi valmimise puhul pressikonverents, olid seal laua taga Taavi Aas, Meelis Pai ja lähteülesande koostaja. Ka minu silt oli laual aga laua taga mind polnud. Saalis ma aga olin. See iseloomustab ilmekalt ka minu suhtumist sellesse lähteülesandesse. Lootsin, et saan projekteerimise protsessi jooksul osa osasid hiljem ära korjata. Nagu ikka - kaotasid natuke, siis kaotasid. Ega kaotused ei ole tihti lõplikud.

Järgmisena korraldasite tänavu märtsis väljakuulutamata projekteerimishanke. Olite Linnahalli arhitekti ja autoriõigusi omava Raine Karpiga kokku leppinud, et sellega jätkab Allianssi büroo.

Andsin advokaatidele ülesande välja selgitada, kuidas peaksin autoriõigusi Linnahalli projekteerimise protsessis arvestama. Milleks teha projekti, mida autorid kukuvad vaidlustama. Tuli saada nendega eelkokkulepe. Ükskõik, mis ta on, parem, kui ta on olemas. Ilma leppeta projekteerimisse minek on risk – sa ei tea, kuidas autorid tulevikus käituvad.

Üritasime jätta autoritele kõik variandid, mida seadus lubab. Kokku on neid kolm: esiteks, nad juhivad ja vastutavad ise projekteerimise eest. Teiseks, leiame kellegi, kes vastutab, kuid meie kontrollime nõustamise ja kooskõlastamise läbi. Kolmandaks, nad annavad oma õigused projekteerimise ajaks Tallinna Linnahalli ASile. Viimase variandi peale ütles Karp: „Teile! Mis mõttes teile!?“

Esimese hooga mõtlesime, et ostame ära need õigused, aga kuna sealt tuli selline vastus, siis ei olnud mõtet üritada. Raha ei olnud Karpi jaoks argument. Andsin ühel kohtumisel Karpile (teist Linnahalli autorit Riina Altmäed ei olevat kohal olnud – toim) kohtumisel kolm varianti paberil ette. Ütlesin: "Mine koju, aruta teise autoriga ja siis anna teada oma valikust." Raine Karp valis teise variandi ja projekteerijaks Allianssi. See mulle muidugi ei meeldinud, aga meil ei olnud ka mingit õigust öelda autorile, et sa ei tohi lähteülesande koostajat valida.

Selle üle on pikalt spekuleeritud, miks Raine Karp Allianssi valis. Minu esmane mure see ausalt öeldes ei olnud. Valis, miks valis. Tema asi. Muuseas ta aga mulle põhjuse avaldas. "Nad võtavad mind kuulda," ütles ta mulle. Minul ei ole muidugi mingit õigust arvata kellegi eest, mis argument lõpuks kõige tähtsam oli, aga mulle tundus, et see võis olla oluline argument - kui sind ei kuulata, siis kuidas sa teed kellegiga koostööd.

Tekkis seaduste konflikt – autoriõigused läksid risti riigi hankereeglitega ja Eesti Arhitektide Liit esitas rahandusministeeriumile kaebuse, mille põhjal alustas ministeerium hanke üle järelevalvemenetlust.

Jah. Nad ka noomisid meid selle eest. Olgugi, et neil oli see võimalus, ei trahvinud nad kedagi. Järelikult ei loetud seda nii suureks rikkumiseks ja lubati hankega edasi minna senisel moel. Üldiselt ministeerium kinnitas, et meie lähenemine on olnud põhimõtteliselt õige, kuid tõdes, et me oleks pidanud tekkivat vastuolu ette nägema.

Arhitektide liit esitas ka teise kaebuse, mis oli eelmisega sisult sama. Seda rahandusministeerium läbi vaatama ei hakanud. Küll aga hakkas omal algatusel läbi vaatama teist aspekti – ega me ei ole hankemahtu liiga suureks ajanud. Ehk siis, kas autoriõigused laienevad ka asjadele, mis ei ole otseselt arhitektuurne teos – torud, traadid, infrastruktuur jne. See vaidlus jäi vaidlemata, sest nõukogu keelas mul selle hankega edasimineku ära.

Üks valukoht hankes oli ka Allianssi pakkumise suurus. Linnavalitsus oli hinnanguliselt eelarveks määranud natuke üle kuue miljoni euro.

See ei olnud juhuslik. Me tellisime Telora-E-lt sõltumatu hinnangu, kui palju projekteerimine selle lähteülesande alusel peaks maksma minema. Tegu ei olnud juhusliku isiku arvamusega, vaid spetsialisti hinnanguga.

Allianssi pakkumine aga ulatus üle 9,4 miljoni euro.

Jah, aga pakkumine koosnes paljudest elementidest. Me ei olnud niivõrd ettevaatamatud, et me endale õigust hinna üle kaubelda ei jätnud. Teoreetiliselt oleks me võinud projekteerimise hinna kaubelda ka 6,7 miljoni euroni, mis oli ettenähtud summa koos reserviga.

Arvate tõesti, et oleksite niivõrd palju suutnud alla kaubelda?

Kuna ma tühistasin hanke kõrge hinna argumendi alusel, saab ainuke õige vastus olla, et ei arvanud. Kuid kindla peale oleks saanud midagi alla kaubelda. Nõukogule avaldasin arvamust, et pool miljonit pole mingi probleem. Võib-olla ka miljon-kaks. Kuid eelarve ja tehtud pakkumise vahe oli liiga suur ja leidsime, et ei ole mõistlik loota, et sellega hakkama saame.

Kuivõrd pikalt jõudsite Allianssiga dialoogi pidada? Kui nad tulid sellise pakkumisega lagedale, siis kas jõudsite öelda "Mis asja? Kuidas nii palju?"

Aga ma helistasingi neile ja ütlesin just täpselt nii: „Mis asja!?" Diskuteerida ei olnud meil tol hetkel mõtet – nad ei olnud jõudnud ametlikku kvalifitseerumispakkumist veel koostada. Enne selle läbiminekut polnud mõtet hinna üle sisulist arutelu üldse pidada. Oleks neil olnud pakkumises midagi sellist, mis oleks hanketingimustega vastuolus, oleks pidanud selle hanke tühistama. Nad esitasid veel pakkumise koostamiseks täiendavaid küsimusi, kuid vastuseid nad kätte ei saanudki. Hange tuli enne tühistada.

Kas oli ohtu, et Allianss ei kvalifitseeru? Mis olid põhilised mõtte- või valukohad?

Pisiasjad. Suures pildis ei olnud mingit probleemi.

Sellest, millised olid Sarneti juhatuse liikme kohalt lahkumise tagamaad, saab täpsemalt lugeda siit.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. March 2017, 07:18
Otsi:

Ava täpsem otsing