- OMX Baltic0,15%300,46
- OMX Riga0,00%892,99
- OMX Tallinn0,54%2 079,92
- OMX Vilnius0,42%1 207,56
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 100−0,3%8 796,71
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,35
- OMX Baltic0,15%300,46
- OMX Riga0,00%892,99
- OMX Tallinn0,54%2 079,92
- OMX Vilnius0,42%1 207,56
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 100−0,3%8 796,71
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,35
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Sooline palgalõhe vähenes kolmandat aastat järjest
Keskmine brutotunnitasu oli ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta 2016. aasta oktoobrikuu andmetel naispalgatöötajatel 6,04 eurot ning meespalgatöötajatel 7,63 eurot. 2015. aastaga võrreldes tõusis brutotunnitasu naispalgatöötajatel 11,6% ja meespalgatöötajatel 9,8%. Viimase kolme aasta jooksul on naispalgatöötajate brutotunnitasu tõusnud kiiremini kui meestöötajate brutotunnitasu, mis on ka palgalõhe (mees- ja naistöötajate tunnitasude erinevuse) vähenemise peamine põhjus.
2016. aastal oli kõige suurem sooline palgalõhe mäetööstuses (36,4%) – see on ka tegevusala, kus enamik palgatöötajatest on mehed. Meeste suurem osatähtsus tegevusalal ei ole alati seotud keskmisest suurema palgalõhega. Teine tegevusala, kus samuti suurema osa palgatööjõust moodustavad mehed, on ehitus, samas seal oli sooline palgalõhe Eesti keskmisest väiksem – 15,3%.
Nais- ja meespalgatöötajate brutotunnitasude erinevus, 2016
Mäetööstusele järgnesid palgalõhe suuruselt finants- ja kindlustustegevus (33,0%), töötlev tööstus (29,5%), kaubandus (29,0%) ning tervishoid ja sotsiaalhoolekanne (26,0%). Kõige väiksem oli nais- ja meestöötajate brutotunnitasu erinevus veevarustuse ja kanalisatsiooni tegevusalal (8,9%), avalikus halduses ja riigikaitses (8,0%) ning muudes teenindavates tegevustes (7,8%). Veonduse ja laonduse tegevusalal palgalõhe puudus.
Sooline palgalõhe suurenes 2015. aastaga võrreldes kõige rohkem haldus- ja abitegevustes (8,0 protsendipunkti), majutuses ja toitlustuses (4,9 protsendipunkti) ning mäetööstuses (4,1 protsendipunkti) ning vähenes aastaga kõige enam ehituses (6,3 protsendipunkti), muudes teenindavates tegevustes (6,2 protsendipunkti) ning kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses (6,1 protsendipunkti). Viimase viie aasta jooksul on palgalõhe kõige enam vähenenud muudes teenindavates tegevustes ja kinnisvaraalases tegevuses ning suurenenud haldus- ja abitegevustes; põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusalal ning mäetööstuses.
Vaadates palgalõhe esinemist omaniku liigiti, on nii riigile kui ka kohalikele omavalitsustele kuuluvates asutustes ja ettevõtetes palgalõhe väiksem kui Eesti või välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes. 2016. aastal oli palgalõhe riigile kuuluvates asutustes ja ettevõtetes 17,0%, kohalikele omavalitsustele kuuluvates asutustes ja ettevõtetes 11,6%, samal ajal kui Eesti eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes oli palgalõhe 19,5% ja välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes 29,7%.
Võrreldes avalikku sektorit (riigile ja kohalikule omavalitsusele kuuluvad asutused ja äriühingud) ja erasektorit (Eesti ja välismaa eraõiguslikule isikule kuuluvad ettevõtted), siis palgalõhe oli nii avalikus- kui erasektoris suhteliselt samal tasemel – vastavalt 21,6% ja 21,8%.
2016. aastal oli maakonniti kõige suurem palgalõhe Ida-Viru maakonnas (27,9%), järgnesid Jõgeva (25,3%), Hiiu (23,4%) ja Lääne (22,1%) maakond. Kõige väiksem oli sooline palgalõhe Põlva (11,3%), Rapla (15,1%) ja Tartu (15,9%) maakonnas.
Seotud lood
Enimloetud
4
Poolaasta TOP tehingud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Poolaasta TOP tehingud
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele