Raivo Rand: Mustamäe on moraalselt vananenud

Äripäeva konverentsil Äriplaan 2018 esinev Rand ütles intervjuus Äripäevale, et elamuid peaks tunduvalt rohkem juurde ehitama, sest Mustamäe moraalselt vananenud majad ei seisa veel viiskümmend aastat ja korralikult elamispinnalt tulevad lapsed hakkavad tulevikus panustama ühiskonda.

Tervel grupil läheb väga hästi ja areneme ilusti.

Ma ei räägiks otseselt ehitusest, vaid kogu grupist. Meie uus ettevõtmine Welement hakkab tootma puitelemente ja sellega näeme kogu grupi sünergiat. Ehitusprojektid on nagunii nii väikse kasumiga, mõni isegi jääb nulli või pisikese miinusega, nii et raske on nendes ette planeerida.

Plaanis on minna Skandinaaviasse ja mujale välismaale ehitama. Sel aastal veel käivitame ettevõtet, järgmisel aastal ootame stabiilsust ja kolmandal aastal juba väikest kasumit. Propageerime puitvälisseina ja ka Tallinnasse ilmub peagi rohkem maju, kus kandvad osad on betoonist ja välisseinad on puidust ning miks mitte ka täispuidust maja. Stockholmis on 17korruseline täispuitmaja ja Vancouveris on 16korruseline.

Riik üritab ka rohkem raha betooni panna, eraettevõtjad ilmselt palju ei ehita, kuigi on kuulda, et Ülemiste keskus ehitab juurde. Palju neid kaubanduskeskusi mahub, seda ei tea. 2018. aastal kindlasti ei tule uut, kuid oluline on, et tekiks majandus-, ehitus-, ja elamispoliitika, mis võib olukorda muuta. See ei tähenda riigi toetatud kortereid, vaid hõlmakski kogu elamispoliitikat.

Kui vaadata Tallinna või Tartut, siis elamuehitus areneb stiihiliselt – kus tühi koht, sinna ka ehitatakse. Soome, Rootsi, Taani näidetel tuleks linna arendada seaduspäraselt, mis praegu siin puudub. Tallinna linn on megaplaneeringuid täis, mida ei ole võimalik välja arendada ja Tallinn võiks jääda elamute poolest 4-5korruseliste majade tasemele. Ma tegelikult ütlesin isegi kunagi linnapeale, et Kopli liinid oleks võinud krunt krundi haaval müüki panna ja müügil oleks pidanud valmimiskohustuse tähtaeg olema. Sellisel juhul oleks see piirkond palju kiiremini arenenud – see on see elamispoliitika. Kahjuks ei ole kellelgi tahtmist midagi sellist teha.

Lisaks veel praegune üüriseadus ei soodusta üürnike võtmist, sest see on nii palju üürnike poole kaldu ja ammu oma aja ära elanud. Sellest on ka räägitud justiitsministriga juba paar aastat. Järjekordselt kardetakse, et ei valita valitsusse, kui seda seadust muudetakse.

Üheks tõukejõuks oleks maamaks, mis mingil hetkel praktiliselt ära kaotati. Et oleks põhimõte, et tühja krunti ei ole kasulik hoida.

Eksisteerime ja väga aktiivselt ei ole kohal. Welementi tehase valmimisega on tekkinud koostööpakkumisi, neid tulemusi saab näha alles 2-3 aasta pärast.

Selleks, et saada kaasaegne, nõuetele vastav ja hiljem vähekulukas maja, peaks spetsialisti poole pöörduma – ise ei tasu ehitama hakata. Tuleb väga hästi läbi mõelda, mida sellest majast oodatakse ning leida hea arhitekt. Lisaks tuleb uurida, kes on tõsiselt usaldusväärsed ehitajad.

Tüüpiline viga on see, et lastakse arhitektil midagi kokku joonistada, elektri-, kütte-, ventilatsiooniprojekti ei tehta ja hakatakse ehitama, et jaanipäevaks valmis saada. Ei tasu utoopilisi plaane teha, kui reaalsuses saab see valmis kahe talve pärast jõuludeks. Tuleb arvestada, kui kaua üks maja valmib ja muidugi on ehitusaeg lühem, kui kõik ettevalmistavad sammud on tehtud.

Kahtlemata olen selle projekti toetaja ja leian, et meie üüriturg on osale investoritele kasulik, kuid ühiskonnale ei ole. Selle projektiga ilmselt tekib veidi munitsipaalüürikortereid, kuid kogu elamispoliitika peaks jõudma selleni, et tekiks teatud hulk eraettevõtete hallatavaid üürikorterid, mis vajavad teisi tingimusi kui praegu turul. Selleks peaks olema munitsipaali välja ehitatud tänavad, tehnovõrgud ja siis hakkaks see toimima.

Mina olen sellest lihtsalt rääkinud ja Urve Palo lükkas selle käima. Idee on aga see, et oleks veelgi laiem elamispoliitika.

Nii mõnigi kinnisvarafirma on aru saanud, et see on kasulik projekt.

Suhteliselt palju, sest kui vaadata ülejäänud maailma, siis ehitussektoris on domineeriv elamuehitus ja kõik muu on kõrvaline. Viimasel ajal on Eestis rohkem ehitatud üürikortereid, kuid tervet Eestit see veel ei rahulda. Peaksime ehitama elamuid tunduvalt rohkem ja korralik elamispind annab nii palju ühiskonnale juurde.

Korraliku elamispinna pealt tulevad lapsed hakkavad tulevikus panustama ühiskonda. Ei pea imestama kui Mustamäe räämas korterist tuleb hoopis teistsuguse mõtlemisega inimesi kui korralikelt elamispindadelt. Kõigil neil inimestel peaks olema võimalus ümber liikuda. Vaja on ühtset elamuehituspoliitika, sest need Mustamäe moraalselt vananenud majad ei seisa veel viiskümmend aastat ja Lasnamäe elukeskkond ei ole tegelikult suurem asi.

Kui vaadata Tallinnat, kas või Äripäeva ümbruses olevat elamukvartali – vanad, äralagunenud puumajad, koledad. Selle kvartaliga võiks midagi teha ja sinnaa sobiks väga hästi 4-5korruliselised majad. Kindlasti pole need inimesed õnnelikud, kes seal elavad, sest nad elavad räämas ja koledates majades. Saab leida neile teise elamispinna, siis maa kokku osta, teha trassid ning krundi kaupa panna oksjonile. Panna juurde sildid, et siin võib osta ja siin võib üürida korterit. Üks koht on veel bussijaama piirkond, mis on räämas ja mis on väga heas asukohas, mida võiks arendada.

Miks mitte. Kui vaadata näiteks Lasnamäe ühetoalise korteri üürihinda, siis need korterid on ikka üle mõistuse kallid. Noorele inimesele ongi vaja väikest korterit, kus oma elu alustada.

Vaadates seda, kui palju kortereid ehitakse ja mis hinnaga neid müüakse, siis mingil hetkel võib see järsult peatuda, sest tekib hirm, et kust tulevad need inimesed, kes ostavad uusi kortereid. Mingil määral ostavad ka spekulandid, et neid välja üürida või kallimalt edasi müüa, mis moonutab turgu. Hirm on olemas, kuid kogu Eesti mõistes on see tühine osa, sest kui vaadata, kui palju Helsingis ehitatakse, võiks öelda, et Eestis ei ehitata midagi.

Kuuled otse teiste inimeste mõtteid ja arvamusi, mis on õiged ja valed, neid saab analüüsida. Igalt poolt saab positiivse iva.

Kindlasti teeb Erkki Raasuke väga huvitava ettekande, kuid mind huvitab väga, mida mu koolivend Jaak Läänemets räägib.

Kommunikatsioon, elamuehituspoliitika ja reguleeritud migratsioon. Need annavad majandusele alati hoogu juurde. Siia tahaks tulla päris palju tarku inimesi, kes tahaks panustada Eesti majandusse.

Raske küsimus, seda ennustada on keeruline, kuid tundub, et jõujooned muutuvad.