Rootsi hakkab ebaausaid välisfirmasid välja sõeluma

Nii mõnegi firma Rootsis tegutsemine ohus

Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees Peep Peterson ütles, et nemad on seisukohal, et asukohariigi kollektiivlepinguid tuleb täita ja sealseid reegleid austada. „Samas on meil palju infot, et mitu Eesti firmat neist reeglitest kinni ei pea. Nad riskivad väga suurte summadega, sealhulgas töö katkemisega päevapealt. See ei ole mõistlik riski võtmine. Konkureerida tuleb nutikuse, mitte illegaalse palgapoliitikaga.“ Petersoni sõnul tähendab see, et eestlased saavad samaväärset palka mis rootslased ning lisaks laienevad neile muud hüved ja tingimused, mis on kokku lepitud näiteks kollektiivlepingus. „Meie inimesi koheldakse võrdselt kohalikega ning see tagab Eesti töötajatele paremad tingimused.“

Rootsi ootab meie ehitusfirmasid

Elamispindade kriisis vaevleval Rootsil on aga hädasti vaja väljastpoolt tulevaid ehitusfirmasid, kes aitaksid ka hindu ohjes hoida. Elamispindade puudus on Rootsis sedavõrd kriitiline, et Balti riikidest, Poolast ja Saksamaalt käiakse juba ise ehitusfirmasid appi kutsumas. Nii käisid oktoobris Tallinnas Rootsi kohalike omavalitsuste elamuettevõtete ning neid koondava katusorganisatsiooni SABO esindajad, et leida Eestist peatöövõtjaid, kes Rootsis üürimaju ehitaks.

SABO uusehituse eest vastutav Jonas Högset ütles, et seadusemuudatuse täpset mõju on raske hinnata, kuid ta ei arva, et see takistaks ehitusettevõtete tulekut Rootsi turule ja võitlust elamispindade defitsiidiga. „Oleme me algusest peale öelnud, et rahvusvaheline turg peab käituma Rootsi turu tingimustega kooskõlas, kui nad tahavad end siin pikaks ajaks sisse seada,“ rääkis Högset. Seega ei tohiks seadusemuudatus tema hinnangul mõjutada nende püüdlusi leida Rootsi turule ehitusettevõtteid.

Högset ei usu, et seadusemuudatus mõjutaks ehitusfirmade ja ka konkreetsemalt Eesti ehitusfirmade huvi Rootsi turu vastu. „Kõik ehitusettevõtjad, kellega ma kohtunud olen, teavad, et igal kohalikul turul on oma tingimused ja nii on ka Rootsi turul. See teeb ainult selgemaks, mida oodatakse ettevõttelt, kes tahab saada osa Rootsi ehitusturust. Võimalused on endiselt head ja munitsipaalmajutusasutused on alati avatud uutele pikaajalistele partneritele.“

Högset ütles, et neil on endiselt vaja, et välismaised ehitusettevõtted tooksid Rootsi turule kuluefektiivsed meetodid elumajade ehitusel ja tooksid endaga kaasa ka ehitusmaterjalid, mille hind on eluruumide ehituses teinud kõige suurema kasvu. Samuti näeb ta, et Rootsis saaksid meie ettevõtted kontrollida väärtusahelat, mis võimaldaks neil peatöövõtjana olla kasumlikum kui alltöövõtjana. Tema arvates peaks elamispindade defitsiidis Rootsis olema lepingutele kerge konkureerida.

Ehitusettevõtjad ei karda