- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Sigaretiäril keerati hapnikku vähemaks
Eelmise nädala lõpust ei tohi enam müüa erilise maitsega sigarette ja tubakat ning karmimaks muutusid ka e-sigarettide nõuded.
Euroopa liidu tubakadirektiivi üle võtnud seadus jõustus tegelikult juba eelmise aasta 20. mail, ent tootjatele ja müüjatele anti aasta üleminekuaega. Nüüd on tähtaeg kukkunud ning müüa ei tohi enam ka varem toodetud kaupa ega laojääke.
Kõikidel müüdavatel isekeeratava tubaka ja sigaretipakketidel peab nüüdsest olema pilthoiatus. Samuti ei tohi sigarettidele ega tubakale lisada maitse- ja lõhnaaineid. Muuhulgas tähendab see, et enam ei tohi müüa maitsekapslitega sigarette, mida tootjad tavapäraselt reklaamivad ingliskeelse sõnaga click.
Mentooliga sigarettidele on üleminekuaeg siiski pikem ning need peavad olema lettidelt kadunud alles 2020. aastaks.
Enam ei tohi tubakatoote pakendis olla ka trükitud kuponge, mis pakuvad allahindlust, tasuta jagamist või muid soodustusi. Samuti ei tohi pakendid luua muljet, et mõni sigaret on teistest parema biolagunevusega või keskkonna mõttes muul moel teistest parem.
Samuti ei tohi sigaretipakid viidata maitsele või lõhnale ega luua muljet, et mõni tubakatoode on teistest vähem kahjulik või et sel on näiteks ergutav või jõudu andev mõju.
Keelatud on ka nii tubakale kui e-sigareti vedelikule kofeiini või muu energiat andva aine lisamine. Samuti ei tohi tubakasse lisada aineid, mis muudavad suitsu värvi või aineid, mis hõlbustavad nikotiini bioloogilist omandamist.
Juunist karmistub tubakaseadus veelgi ning siis jõustub säte, mis keelab hoonetes asuvad suitsetamisalad.
E-sigareti nõuded karmimaks
Nikotiiniga e-sigareti vedelike purkide maksimaalne lubatud maht on nüüd 10 milliliitrit. Enne laupäeval jõustunud seadusemuudatust müüdi vedelikke ka kuni 100milliliitristes anumates.
Nikotiinisisaldus ei tohi vedelikul seejuures olla suurem kui 20 milligrammi milliliitrist. Lisaks peab vedeliku pakendil olema infoleht, kasutusjuhend ning hoiatus nikotiinisõltuvuse kohta.
E-sigareti müüjate ja kasutajate liit ei pea piiranguid põhjendatuks. "Torusiili, mis on kordades ohtlikum aine, võib müüa liitristes anumates, aga e-vedelikke ainult 10milliliitristes purkides," rääkis liidu juht Ingmar Kurg pressiteate vahendusel ja märkis, et ühelgi terve mõistusega inimesel ei peaks olema tahtmist vedelikku juua.
Hetkel kuum
Mahupiirang suurendab e-sigareti müüjate liidu juhatuse esimehe sõnul ka ökoloogilist jalajälge, sest plastpudeleid tuleb palju juurde. Lisaks tõstab see Kure sõnul toodete hinda.
E-sigaretid teeb kallimaks ka praegu riigikogu menetletav seaduseelnõu, mis kehtestaks vedelikele aktsiisi. Veebruaris valitsuselt parlamenti liikunud eelnõu näeb ette, et e-vedelikke ja -geele maksustataks järgmise aasta algusest 20 senti milligrammi pealt.
"Ühe (tavalise – toim) sigareti aktsiis on tänavu ja 2018. aastal ligikaudu 0,1 eurot,," kirjeldas valitsuse kommunikatsioonibüroo veebruaris piirangute vajalikkust ja märkis, et ühele milligrammile e-vedelikule vastab umbes 5,6 sigaretti
E-sigareti müüjate ja kasutajate liidu hinnangul on aga hädavajalik, et kui riik leiab aktsiisi kehtestamise olevat möödapääsmatu, ei maksustataks vedelikke suvaliselt, vaid nikotiinisisalduse järgi.
Enimloetud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele