Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Hinnatõus püsib kiire, veduriks toit

    Tarbijahinnaindeksit mõjutas enim toidu ja mittealkohoolsete jookide 6,1% kallinemine, mis andis kogutõusust üle 40%.Foto: Andras Kralla

    See aasta on kaasa toonud viimase kolme aasta kiireima hinnatõusu. Väga palju on sellele kaasa aidanud toidukorvi kallinemine.

    Sarnaselt eelnevatele kuudele, jätkus trend ka mais – võrreldes aasta varasema ajaga tõusis statistikaameti andmeil tarbijahinnahindeks 3,3%. Toit aga 6% ning mittealkohoolsed joogid 6,1%. Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna anlüütiku Kristjan Pungase sõnul oli maikuune 6protsendiline toiduainete hinnatõus euroala kiireim. Sama klassi suudab näidata liidu riikides üksnes Läti.
    Kaupmeeste liidu tegevjuhi Nele Peili sõnul mõjutavad hinnatõusu nii püsivad trendid kui ka erakordsed sündmused. "Toorainete hinnatõusud, näiteks suhkur viimase aastaga rohkem kui 30% ja toorpiima kokkuostuhinna kasv, ja viimase aasta suhteliselt kiire palgakasv on tõstnud tootmissisendite hinda," selgitas Peil. Erakordsete sündmuste all peab ta silmas näiteks lõunamaade ilmastikuolusid, mis on vähendanud puuviljade saagikust ja nende kokkuostuhinda seeläbi tõstnud.
    Rimi ostujuhi Margus Amori sõnul on nad toiduainete sisseostuhindade sujuvat tõusu näinud juba eelmise aasta lõpust. „Ent seni on Eesti kaupmees seoses tiheda konkurentsiga pikalt hindu madalal hoidnud. Lõpmatuseni pole see aga jätkusuutlik ühelegi ettevõttele,“ tõdes ta, viidates, et kallimasse toiduhinda panustavad nii tooraine, kütuse kui ka gaasi hinnatõus.

     Kriis on karjad ja omakorda põllumehed ära tapnud ning nüüd oleme jõudnud sinnamaani, et piima enam ei jätku.

    Jaanus Murakas,
    E-piima juhatuse esimees
    „Piima, liha ja suhkru hind on pidevas tõusus olnud ning need kajastuvad nüüd lõpuks ka lõpptarbija hinnas,“ tõdes Amor. Samuti tahab Eesti inimene tema sõnutsi üha enam ja enam osta puu- ja köögivilju, mis on omakorda ka viimaste hindu kergitanud.
    Tõuseb veelgi
    Peili hinnangul aasta teises pooles hinnatõus jätkub. Seda nii tänavu kui ka tuleval aastal. "Valitsuse ametlikult kommunikeeritud suund tarbimismaksude tõstmisele tähendab, et Eestis lähevad toodete, sh toidu hinnad järsemas kasvujoones ülejäänud Euroopast ette," tõdes Peil.
    Teisalt aga on Peili sõnul kaubandussektoris väga tugev konkurents, mis hinnatõusu mõnevõrra tagasi hoiab. "Lidli tulek Eestisse süvendab toidukaupade puhul seda hinnasurvet veelgi," kinnitas Peil, lisades, et ruumi hinnatõusuks tegelikult ei ole ja toiduained on tarbija vaates Eestis ikkagi kallid. Siiski möönis ta, et 1-2% kasumimarginaalide juures ei saa hinnatõusu vältida ega seda kaupmeestel nii-öelda sisse võtta. Seega on Peili sõnutsi hinnatõusud praegust keskkonda arvestades vältimatud.
    Piim ja kütus tõusu esirinnas
    Eelmise aasta maiga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim toidu ja mittealkohoolsete jookide 6,1% kallinemine, mis andis kogutõusust üle 40%. Sealjuures on piim, piimatooted ja munad aastaga kallinenud 8,6%, puuvili 11,7% ning suhkur ja kondiitritooted 7%.
    Kogutõusust ligi viiendiku andis mootorikütus. Aastataguse ajaga võrreldes oli diislikütus 14,9% ja bensiin 9,8% kallim. Suuremat mõju avaldasid veel alkohoolsed joogid ja tubakas, mis on aastaga kallinenud vastavalt 3,6% ja 14,5%.
    Aprilliga võrreldes oli mais tarbijahinnaindeksi suurim mõjutaja samuti toit. Kuuga kallines puuvili 9,4% ning liha ja lihatooted 1,9%. Suuremat mõju indeksi muutusele avaldas veel mootorikütuse odavnemine. Võrreldes eelmine kuuga oli mais bensiin 3% ja diislikütus 3,5% odavam.
    Kaubad olid 2016. aasta maiga võrreldes 3,8% ja teenused 2,4% kallimad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta maiga võrreldes tõusnud 5,0% ja mittereguleeritavad hinnad 2,8%.
    Inflatsioon stabiliseerumas
    Rahandusministeeriumi analüütiku Kristjan Pungase sõnul on inflatsioon viimastel kuudel püsinud ootuspärase 3 protsendi lähedal. "Kui aasta alguses oli hinnatõusu kiirenemise taga energiahindade tõus, siis nüüd on energia panus järk-järgult taanduma hakanud ja asendunud toidu jõulisema kallinemisega," selgitas Pungas. Ta lisas, et mai inflatsioon on kooskõlas rahandusministeeriumi kevadise prognoosiga ning ka järgnevatel kuudel peaks inflatsioon jääma 3 protsendi lähedale. Ka Swedbanki vanemökonomisti Liis Elmiku sõnul jääb hinnatõus tänavu 3% juurde. "Seda tänu toorainete kallinemisele ja aktsiisimaksude tõusule," selgitas ta.
    Tarbimise kasv aeglasem
    Hoolimata sellest, et inimeste hinnang enda pere rahanduslikule olukorrale on viimase kahekümne aasta kõrgeim, on Elmiku sõnutsi tarbimise kasv aeglustunud. "Selle aasta esimese nelja kuu kokkuvõttes kasvas jaemüügi maht vaid 2% eelmise aasta sama ajaga võrreldes," illustreeris ta.
    Piimaturg normaliseerub
    E-piima juhatuse esimehe Jaanus Murakase sõnul on piima hindade tõus kaheaastasele kriisile järel sisuliselt turu normaliseerumine.
    "Piimahinnad olid rekordmadalad. Hinnad nüüd liiguvad suunas, kuhu nad peavadki liikuma," möönis Murakas, lisades, et tollane 20eurosendine piimaliitri hind tähendas talumehele kuus sisuliselt 200eurost palka. "Nüüdon hinnad jõudnud tasemele, kus nad on talumehe jaoks jätkusuutlikud," selgitas ta.
    Piimatootmine on kriisi tõttu üle Euroopa vähenenud. Nõudmine on aga taas suurenenud. "Kriis on karjad ja omakorda põllumehed ära tapnud ning nüüd oleme jõudnud sinnamaani, et piima enam ei jätku," selgitas Murakas.
    Tulevikku kiigates võib Muraka sõnul praeguse kasvutempo valguses küll väita, et piimahind võib tõusta rekordtasemele ning võimatu pole, et see võib teoks saada juba aasta lõpus. Võihinnad juba on rekordtasemel, sõnas Murakas. "Piimarasvale on meeletu nõudlus," kinnitas Murakas ning lisas, et nõudlus on globaalne.
  • Hetkel kuum
Martin Mark: Eesti uus visioon peab olema õigesti fokuseeritud
Tihtilugu kipume keskenduma probleemidele, mis saadavad meid igal pool. Neisse liialt kinni jäädes võib ununeda suur pilt ja sündida kasvu pidurdavad otsused, kirjutab If Kindlustuse Balti erakliendiüksuse juht Martin Mark.
Tihtilugu kipume keskenduma probleemidele, mis saadavad meid igal pool. Neisse liialt kinni jäädes võib ununeda suur pilt ja sündida kasvu pidurdavad otsused, kirjutab If Kindlustuse Balti erakliendiüksuse juht Martin Mark.

20 aastat investeerimiskogemust portfellihalduses

Olulisemad lood

Tööturu jahenemine sundis Wall Streeti kolmapäeval langusele
USA suured indeksid sulgusid kolmapäeval punases: S&P 500 taandus -0,39%, Dow 30 kaotas veidi vähem -0,19% ning Nasdaq langes enim -0,58%. Põhjus on selles, et investorid vaatavad pessimistlikult andmeid, mis annavad märku tööturu kiirest jahenemisest.
USA suured indeksid sulgusid kolmapäeval punases: S&P 500 taandus -0,39%, Dow 30 kaotas veidi vähem -0,19% ning Nasdaq langes enim -0,58%. Põhjus on selles, et investorid vaatavad pessimistlikult andmeid, mis annavad märku tööturu kiirest jahenemisest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
VIDEO: kuidas karjääri tipus olles uuesti nullist alustada
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
VIDEO: kuidas karjääri tipus olles uuesti nullist alustada
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Äkki tagandatud börsifirma juht: sisulise koostööni me ei jõudnudki
Balti lisanimekirjas noteeritud puitkiudplaaditootjas Nordic Fibreboardis vaid loetud päevad ametis olnud ja seejärel tagandatud tegevjuht Aigar Kallas nentis, et oleks ettevõttelt oodanud selgemat rollide jaotust.
Balti lisanimekirjas noteeritud puitkiudplaaditootjas Nordic Fibreboardis vaid loetud päevad ametis olnud ja seejärel tagandatud tegevjuht Aigar Kallas nentis, et oleks ettevõttelt oodanud selgemat rollide jaotust.
Suurfirmade tippjuhid jätkusuutlikkusest: iPhone’i äraviskamine pole lahendus, pikaajaline strateegia on
IPhone’i prügikasti viskamine ja kartulikrõpsudest loobumine pole kliimaprobleemi pikaajaline lahendus, vaid ettevõtted peavad tegema iga toote ja teenuse puhul samm-sammult jätkusuutlikumaid otsuseid, rääkisid välismaiste firmade tippjuhid Tasakaalus majanduse foorumil “Elevant toas”.
IPhone’i prügikasti viskamine ja kartulikrõpsudest loobumine pole kliimaprobleemi pikaajaline lahendus, vaid ettevõtted peavad tegema iga toote ja teenuse puhul samm-sammult jätkusuutlikumaid otsuseid, rääkisid välismaiste firmade tippjuhid Tasakaalus majanduse foorumil “Elevant toas”.
Osta "katkine" aken: Tesla teeb kunagise fopaa rahaks
Tesla müüb 55 dollari eest Cybertrucki aknakleepsu, mis jätab mulje, nagu oleks neljarattalise aken katki, vahendab CNN.
Tesla müüb 55 dollari eest Cybertrucki aknakleepsu, mis jätab mulje, nagu oleks neljarattalise aken katki, vahendab CNN.
Vabu ametikohti oli kolmandas kvartalis 12 040
Vabade ametikohtade arv väheneb ja inimesed ei taha enam töökohti vahetada, selgub statistikaameti andmetest. Tööstussektoris oli töö kaotanud inimesi 2000 võrra rohkem kui töölevõetuid.
Vabade ametikohtade arv väheneb ja inimesed ei taha enam töökohti vahetada, selgub statistikaameti andmetest. Tööstussektoris oli töö kaotanud inimesi 2000 võrra rohkem kui töölevõetuid.
Toote keskkonnamõju mõõtmine – andmepõhine alus järgmiste sammude seadmiseks
Keskkonnateadlikkus ja jätkusuutlikkus on muutunud ettevõtluses keskseteks teemadeks. Vaatame, kuidas ettevõtted saavad oma toodete keskkonnamõju mõõta ja juhtida.
Keskkonnateadlikkus ja jätkusuutlikkus on muutunud ettevõtluses keskseteks teemadeks. Vaatame, kuidas ettevõtted saavad oma toodete keskkonnamõju mõõta ja juhtida.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.