Hinnatõus püsib kiire, veduriks toit

Sarnaselt eelnevatele kuudele, jätkus trend ka mais – võrreldes aasta varasema ajaga tõusis statistikaameti andmeil tarbijahinnahindeks 3,3%. Toit aga 6% ning mittealkohoolsed joogid 6,1%. Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna anlüütiku Kristjan Pungase sõnul oli maikuune 6protsendiline toiduainete hinnatõus euroala kiireim. Sama klassi suudab näidata liidu riikides üksnes Läti.

Kaupmeeste liidu tegevjuhi Nele Peili sõnul mõjutavad hinnatõusu nii püsivad trendid kui ka erakordsed sündmused. "Toorainete hinnatõusud, näiteks suhkur viimase aastaga rohkem kui 30% ja toorpiima kokkuostuhinna kasv, ja viimase aasta suhteliselt kiire palgakasv on tõstnud tootmissisendite hinda," selgitas Peil. Erakordsete sündmuste all peab ta silmas näiteks lõunamaade ilmastikuolusid, mis on vähendanud puuviljade saagikust ja nende kokkuostuhinda seeläbi tõstnud.

Rimi ostujuhi Margus Amori sõnul on nad toiduainete sisseostuhindade sujuvat tõusu näinud juba eelmise aasta lõpust. „Ent seni on Eesti kaupmees seoses tiheda konkurentsiga pikalt hindu madalal hoidnud. Lõpmatuseni pole see aga jätkusuutlik ühelegi ettevõttele,“ tõdes ta, viidates, et kallimasse toiduhinda panustavad nii tooraine, kütuse kui ka gaasi hinnatõus.

Kaubad olid 2016. aasta maiga võrreldes 3,8% ja teenused 2,4% kallimad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta maiga võrreldes tõusnud 5,0% ja mittereguleeritavad hinnad 2,8%.

Inflatsioon stabiliseerumas

Rahandusministeeriumi analüütiku Kristjan Pungase sõnul on inflatsioon viimastel kuudel püsinud ootuspärase 3 protsendi lähedal. "Kui aasta alguses oli hinnatõusu kiirenemise taga energiahindade tõus, siis nüüd on energia panus järk-järgult taanduma hakanud ja asendunud toidu jõulisema kallinemisega," selgitas Pungas. Ta lisas, et mai inflatsioon on kooskõlas rahandusministeeriumi kevadise prognoosiga ning ka järgnevatel kuudel peaks inflatsioon jääma 3 protsendi lähedale. Ka Swedbanki vanemökonomisti Liis Elmiku sõnul jääb hinnatõus tänavu 3% juurde. "Seda tänu toorainete kallinemisele ja aktsiisimaksude tõusule," selgitas ta.

Tarbimise kasv aeglasem

Hoolimata sellest, et inimeste hinnang enda pere rahanduslikule olukorrale on viimase kahekümne aasta kõrgeim, on Elmiku sõnutsi tarbimise kasv aeglustunud. "Selle aasta esimese nelja kuu kokkuvõttes kasvas jaemüügi maht vaid 2% eelmise aasta sama ajaga võrreldes," illustreeris ta.

Piimaturg normaliseerub

E-piima juhatuse esimehe Jaanus Murakase sõnul on piima hindade tõus kaheaastasele kriisile järel sisuliselt turu normaliseerumine.

"Piimahinnad olid rekordmadalad. Hinnad nüüd liiguvad suunas, kuhu nad peavadki liikuma," möönis Murakas, lisades, et tollane 20eurosendine piimaliitri hind tähendas talumehele kuus sisuliselt 200eurost palka. "Nüüdon hinnad jõudnud tasemele, kus nad on talumehe jaoks jätkusuutlikud," selgitas ta.

Piimatootmine on kriisi tõttu üle Euroopa vähenenud. Nõudmine on aga taas suurenenud. "Kriis on karjad ja omakorda põllumehed ära tapnud ning nüüd oleme jõudnud sinnamaani, et piima enam ei jätku," selgitas Murakas.

Tulevikku kiigates võib Muraka sõnul praeguse kasvutempo valguses küll väita, et piimahind võib tõusta rekordtasemele ning võimatu pole, et see võib teoks saada juba aasta lõpus. Võihinnad juba on rekordtasemel, sõnas Murakas. "Piimarasvale on meeletu nõudlus," kinnitas Murakas ning lisas, et nõudlus on globaalne.