Tippettevõtjad: Eestil on potentsiaali enamaks

Lennuka sulega kirjanik Armin Kõomägi on ettevõtjana konservatiivne: tema hinnangul ei peaks riik uusi makse välja mõtlema.  Foto: Andres Haabu

Äriplaani konverentsil esinejad on ühte meelt, et Eestis on hea ja lihtne äri ajada, samas oleks majanduslikku potentsiaali palju enamaks.

Eesti suurim majanduskonverents, kus esinevad mõjukad ettevõtete omanikud, kes räägivad oma ootustest ja hirmudest ning äriplaanist aastaks 2018. Lavale astuvad lisaks selles loos sõna saanutele veel Paul Oberschneider, Antti Moppel, Rain Lõhmus, Ain Hanschmidt jt

Pääsmed ja kogu programm: ariplaan2018.ee

Kullerroboteid tootva Starship Technologiesi kaasasutaja ja tegevjuht Ahti Heinla leiab, et Eesti on Lääne-Euroopa riikidega võrdne, mitte mahajäänud Ida-Euroopa. Seetõttu peaks ka siinne palgatase olema võrdne Inglismaa ja Saksamaa omaga. “Ei ole lihtne jõuda teistele natuke edukamatele järele, aga arvan, et see on võimalik,” tõdes ta. Palgad ja elatustase ei saa tema hinnangul paraneda, kui me ei leia uusi võimalusi heaolu kasvuks. “Kui asi, mis meid aitas viis aastat tagasi, enam edasi ei vii, siis tuleb otsida ­uusi asju,” ütles ta.

Nordea ja DNB Baltikumi ühendpanga tegevjuht ja juhatuse esimees Erkki Raasuke on riigile soovitanud, et kui uusi asju teha, siis kindlasti mitte kolme: ei tohi muuta makse, ei tohi teha suuri üksikuid investeeringuid ning kindlasti ei tohi võtta laenu. “See, mida praegu näeme, on teadagi mis,” nentis ta.

Ka kirjanik ja ettevõtja Armin Kõomägi on maksudest rääkides konservatiivne. Tema hinnangul ei tuleks uusi makse välja mõelda, sest väikese riigi maksusüsteem peab olema nii lihtne kui võimalik. Kui aga maksude tõstmine on vältimatu, pooldab Kõomägi käibemaksu tõstmist poole protsendipunkti võrra.

Raha saavad tuua vaid ettevõtjad

Põllumajandusettevõtja Jaak Läänemets võrdleb riigijuhtimist talupidamisega – Eesti on nii väike maa, et seda oleks mõistlik majandada nagu suurt talu. “Tihti takerdutakse nelja aasta tsüklisse, sealt kaugemale ei mõelda ja sel juhul ei jõuta kuskile,” ütles ta. 

Riigil oleks tema sõnul kasu ka toetuste süsteemi reformimisest. “Toetused on võõras raha ja üsna palju on tegevusi, mis on suunatud vaid toetuste nimel tegutsemisele. See ei ole õige. Raha, eriti just võõras raha, rikub inimesed ära,” on Läänemets veendunud.

Kullerroboteid tootva Starship Technologiesi kaasasutaja ja tegevjuht Ahti Heinla  Foto: Eiko Kink
Erkki Raasuke,, majandus- ja pangandustegelane

Kui uusi asju teha, siis kindlasti mitte kolme: ei tohi muuta makse, ei tohi teha suuri üksikuid investeeringuid ning kindlasti ei tohi võtta laenu. See, mida praegu näeme, on teadagi mis.

Heinla on kindel, et Eesti potentsiaal lasub kohalikul kapitalil põhinevatel ettevõtetel, kel on ambitsiooni olla tugevad eksportijad, et tuua siia suurt raha.

Ka MarkIT tegevjuht Andres Agasild peab kõige tähtsamaks eksporti ja rahvusvahelist konkurentsivõimet. See aga ei tähenda, et koduturu võiks unarusse jätta. “Iga edukas eksportija peab olema oma koduturul tugev. Koduturul tugev olemine ja koduturu klienti hästi teenindada, see on meie jaoks jätkuvalt väga oluline. Me ei ürita oma peakontorit viia Londonisse, suure uhkusega oleme alati öelnud, et oleme Eesti ettevõte,” rääkis ta.

Ahti Heinla sõnul tuleb omanikul ehitada nii põnev firma, et inimesed on nõus seal töötama ka siis, kui palk pole kaks korda suurem kui konkurentide juures. Samas ei ole see Starshipis eriti asjakohane mure. “Investorid usuvad meisse ja meil on raha, et inimestele palka maksta, erinevalt paljudest start-up’idest, kus peab väga sente lugema. Ja nii ongi õige. Tuleb põletada palju investorite raha, et saada palju kasumit,” ütles Heinla.

Heinla hinnangul tagab tugeva ekspordi tark juhtimine, mille üks osa on maailma tippspetsialistid. Samas tõdeb ta, et need tippspetsialistid on kallid ja neile tuleb maksta palju palka. “Kui aga selle pealt maksta teist samapalju maksudeks, siis on selge, et Eesti ettevõtja ei jaksa neid palgata,” nentis Heinla. Võimalusena näeb Heinla tööjõumaksude ülempiiri kehtestamist.

Lisaks maksudele takistab Heinla hinnangul tippspetsialistide Eestisse jõudmist siinne kesine haridussüsteem. “Ingliskeelne kooliharidus on kehv. Paljud tippspetsialistid on pereinimesed ja nende Eestisse kolimisel tekib küsimus, mis lastest ja perest saab,” ütles Heinla.

Luminori juht Erkki Raasuke  Foto: Andres Haabu
Armin Kõomägi,, kirjanik ja suurettevõtja

Majandusele ei pea hoogu andma, pigem ei tohiks seda väga palju segada. Riigi roll majanduses ei ole Eestis väga suur ja oluline on see, et see roll ka ei suureneks.

Sibula maitse suus

Eelmisel aastal Eesti parima ­juhi tiitli pälvinud Erkki Raasuke tõdes, et stress ja töömured ­aitavad olla parem juht. “Nagu ütleb ka vanasõna, siis sibula maitse saab suust ära, kui võtta natuke küüslauku,” ütleb­ ta.

Iga päev kannustab Raasukest tööle­ minema kombinatsioon uudishimust, soovist midagi ära teha ja kartus selle ees, et kui liiga pikalt istuma jääda, siis on raske uuesti alustada.

Armin Kõomägi ütles, et ka saja-aastased firmad võivad minna pankrotti, kui juht ei ole erk ja lastakse ennast ­uinutada asjaolust, et ollakse juba 25 aastat olnud ettevõtte juht. “Ise peab enda sees mingit ora hoidma, sest keegi teine seda sinu eest ei tee,” oli Kõomägi veendunud.

Ahti Heinla tõdes, et pole alati olnud ettevõtete ülesehitamisel edukas ning tema ideed pole olnud kõige paremad. “Kõiki vigu, mis mina olen teinud, ei jõuaks üles loetledagi,” on Heinla kriitiline.

Ehitusettevõtja Raivo Rand  Foto: Andras Kralla
Raivo Rand,, Rand & Tuulbergi omanik

Korraliku elamispinna pealt tulevad lapsed hakkavad tulevikus panustama ühiskonda. Ei pea imestama, kui Mustamäe räämas korterist tuleb hoopis teistsuguse mõtlemisega inimesi kui korralikelt elamispindadelt.

Rand: Tallinn on kole

Eestisse ihkab tulla palju tarku inimesi, kes tahaks panustada Eesti majandusse, kuid mis meil puudu jääb, on kommunikatsioon ja elamuehituspoliitika, ütleb Raivo Rand.

“Kui vaadata Tallinna, kas või Äripäeva ümbruses olevat elamukvartalit – vanad lagunenud puumajad, koledad. Selle kvartaliga võiks midagi teha ja sinna sobiks väga hästi 4–5korruselised majad. Kindlasti pole need inimesed õnnelikud, kes seal elavad, sest nad elavad räämas ja koledates majades,” rääkis Rand.

Ta meenutas, et ütles kunagi linnapeale, et Kopli liinid peaks krunt krundi haaval müüki panema ja müügil oleks pidanud valmimiskohustuse tähtaeg olema. “Sellisel juhul oleks see piirkond palju kiiremini arenenud. See on see elamispoliitika. Kahjuks ei ole kellelgi tahtmist midagi sellist teha,” ütles Rand.

Tema sõnul on vaja ühtset elamuehituspoliitikat, sest näiteks Mustamäe vananenud majad ei seisa veel viiskümmend aastat ja Lasnamäe elukeskkond ei ole lihtsalt suurem asi.

Rand on tulihingeline riigi üürimajade projekti toetaja. “Leian, et meie üüriturg on osale investoritele kasulik, kuid ühiskonnale ei ole. Selle projektiga ilmselt tekib veidi munitsipaalüürikortereid, kuid kogu elamispoliitika peaks jõudma selleni, et tekiks teatud hulk eraettevõtete hallatavaid üürikorterid, mis vajavad teisi tingimusi kui praegu turul. Selleks peaks olema munitsipaali välja ehitatud tänavad, tehnovõrgud ja siis hakkaks see toimima,” ütles ta.

“Viimasel ajal on Eestis rohkem ehitatud üürikortereid, kuid tervet Eestit see veel ei rahulda. Peaksime ehitama elamuid tunduvalt rohkem, korralik elamispind annab nii palju ühiskonnale juurde,” arvas ta.

Autor: Marili Niidumaa, Äripäeva konverentsid

Hetkel kuum