Tere, Farmi! Uus omanik avab tulevikuplaane

Tere nõukogu esimees Katre Kõvask (vasakult), Tere juhataja Margit Talts ja Farmi piimatööstuse juht Valdis Noppel tänasel pressikonverentsil.  Foto: Andres Haabu
Mari Mets • 5. juuli 2017
Jaga lugu:

Eile konkurentsiametilt koondumiseks loa saanud Tere ja Farmi piimatööstuste ühendamisel lubab uus omanik Maag Grupp võtta kasutusele seni rakendamata tootmisvõimsuse ja tasuda võlausaldajatele kiiremas korras nende võlad.

Valdis Noppel,, Farmi piimatööstuse juht

Kui oled pikaajaline ja korrektne partner, toimid läbinähtavalt ega loo erinevaid lepingulisi skeeme, siis üldiselt on täna piima välja viivate Eesti tootjate eelistus leida Eestist hea partne, kellele võib ilmselgelt kindel olla. 

Uued võimsused tähendavad Tere juhataja Margit Taltsi sõnul vajadust suurema koguse toorpiima järele ja samas ka uusi töötajaid. „Hetkel toodame piimapulbrit keskmiselt kolm korda nädalas, võiksime võimsust 70% tõsta,“ sõnas ta. Juba käib uute operaatorite-laotöötajate väljaõpe nii pulbri kui ka kodu- ja sulatatud juustude tootmiseks, lisaks kinnitas Talts, et alles jäävad kõik Tere tootmishooned Põlvas, Viljandis ja Jõhvis.

Märtsis sisse antud Tere uueks omanikuks saanud Maag Grupi taotlus Tere liitmiseks neile kuuluva Farmi piimatööstusega sai pärast ligi neljakuulist menetlemist eile konkurentsiametilt heakskiidu. Koondumise esimeses faasis on Tere esialgu Farmi tütarettevõte, kuid hiljem sünnib ilmselt ühendettevõte, mis võib saada omale ka täiesti uue nime. Nii Tere kui ka Farmi brändi tooted jäävad igatahes alles, rääkis Tere nõukogu esimees Katre Kõvask. „Revolutsiooni kohe ei toimu,“ sõnas ta.

Tere kandev sõnum täna korraldatud pressikonverentsil oli lubadus olla kindel partner piimatootjatele ja konkurentidele. „Võidab põllumees, võidab kaubanduskett, võidab tarbija!“ kuulutas Kõvask.

Selle rõhutamine on mõistetav, sest Eestis on terve rida piimatootjaid, kes on tuliselt lubanud, et ei müü enam Terele mitte ühtki liitrit piima, kuna juba müüdu eest pole tasutud sentigi. Samas on nad pikisilmi oodanud Tere üleminekut Oliver Kruudalt uue omaniku kätesse, et pisut kergemalt hingata.

DNB Pank AS – 15,4 miljonit eurot

Nordea Bank AB Eesti filiaal – 14 miljonit eurot

Nordea Finance Estonia AS – 4,9 miljonit eurot

Flinty OÜ (omanik Urmas Uustal) – 2,3 miljonit eurot

Vändra OÜ (omanikud Ilmar Teevet, Jaan Toobal, Peeter Kitsnik jt) – 1,1 miljonit eurot

Tetra Laval Credit AB – 1 miljon eurot

Epiko TÜ – 0,9 miljonit eurot

Saguna OÜ (omanik Hans H. Luik) – 0,6 miljonit eurot

Agron Halduse OÜ (omanikud Raul Jeets, Tauri Sokk, Martin Maask, Katrin Maask) – 0,5 miljonit eurot

Kõpu PM OÜ (omanikud Karel Tölp, Erja Lepassar, Ado Sisask jt) – 0,4 miljonit eurot

Kuivajõe Farmer OÜ (omanikud Urmas Põlluaas jt) – 0,4 miljonit eurot

Tere saneerimiskava lisas on toodud ümberkujundatavaid nõudeid kokku 48,3 miljoni euro ulatuses. Laenukohustused ulatuvad sellest ligi 36 miljoni euroni. Kokku on nõuete omanikke mõnisada.

Allikad: Tere saneerimiskava, Äriregister

Lubadus võlausaldajatele

Nüüd on see teoks saanud ja Kõvask kinnitas, et 2016. aasta veebruaris Harju maakohtule esitatud Tere saneerimiskava ootab kohtus endiselt kinnitamist. „Ootame saneerimiskava kinnitamist ja niipea, kui see on tehtud, asume kohustusi kavast lähtuvalt täitma. Pangad olid selle kinnitamise vastu, kuid kuna Maag omandas pankade nõuded, on suur takistus kadunud. Püüame nende võlgade tasumist saneerimiskava järgsest graafikust veelgi kiirendada, kui see on võimalik,“ lisas ta.

Märtsis omandas Maag Tere suurimate võlausaldajate DNB ja Nordea panga nõuded Tere vastu, saades sellega Tere suurimaks võlausaldajaks. Pankadel oli ligi 30 miljoni jagu nõudeid. Väiksemad võlausaldajad kokku ligi 20 miljoni eurose nõudega, kes on peamiselt Eesti piimatootjad, on endiselt oma saamata raha ootel.

Farmi piimatööstuse juht Valdis Noppel märkis, et paljud praegu oma piimale välismaalt ostjad leidnud Eesti piimatootjad eelistaksid tegelikult seda Eestis müüa.

„Kui oled pikaajaline ja korrektne partner, toimid oma partneritega läbinähtavalt ega loo erinevaid lepingulisi skeeme, siis üldiselt on täna piima välja viivate Eesti tootjate eelistus leida Eestist hea partner, kellele võib ilmselgelt kindel olla. Usun, et paljud eelistaks seda, et nende tooraine töödeldakse siin kohapeal ja väärindatakse maksimaalselt Eesti huvides,“ lausus ta.

Aja märk

Noppeli sõnul on sellised ettevõtete koondumised aja märk. „See on üks kiiremaid variante meie piimatööstuse arendamiseks, et konkureerida ka piiriüleste konkurentidega.“

Ta märkis ka seda, et piimatööstuste käekäik on farmerite omaga väga tihedalt seotud: ei saa nii olla, et ühel läheb väga hästi ja teisel väga halvasti. „Pikas plaanis oleme ühes vereringes. Sellepärast tähendab tänane uudis ka Eesti piimatootjatele positiivseid arenguid,“ ütles ta.

Taltsi sõnul oli kahe piimatootja koondumine Tere jaoks eriti vajalik, et see saaks tootmist jätkata ja investeeringutesse panustada. „Koos saame võtta kasutusele täna rakendamata tootmisvõimsused. Põlva pulbritornid on meil vaid osaliselt töös, juba lähikuudel loodame nende tootmisvõimsuse taastada. Koos on lihtsam ka kogu tootmist, logistikat ja sisseostu optimeerida.“

Fookus: eksport

Ühendatud ettevõtte fookus on Kõvaski sõnul kasvul ja ekspordil. Eelkõige puudutab see Põlva pulbritorne ja lõssipulbrit. „Pulbris on olnud alakoormatust seni kõige rohkem,“ ütles ta.

Peamine eksport toimub Taltsi sõnul lähiturgudele Baltikumis ja Skandinaavias, kuid piimapulbri eksport ulatub Aasiani välja.

Kõvask selgitas, et kuna toorpiima puuudujääk on kõige suurem just Aasias, on seal ka piimapulbri järele nõudlus kõige suurem. „Olgu need lastetoidud või muud pulbrist tehtud piimatoidud. Terel üksi jäi jõudu väheks, et sellega intensiivselt tegeleda, nüüd võtame selle käsile,“ sõnas ta.

Margit Talts (vasakul) ja Katre Kõvask.  Foto: Andres Haabu
Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Hetkel kuum