Antti Moppel: näitame konkurentidele tagatulesid

Antti Moppeli sõnul võisid konkurendid küll avalikkuses öelda, et bensiinijaamade arv ei ole tähtis, kuid nende käitumine pole seda peegeldanud.  Foto: Postimee/Scanpix
Urmo Andressoo • 18. juuli 2017 • 8 min
Jaga lugu:

Mullu Eesti suurimaks jaekütusemüüjaks tõusnud Olerexi tee tippu pole ettevõtte kaasomaniku Antti Moppeli kinnitusel olnud meelakkumine.

Viimase kahe aasta jooksul on kõva konkurentsi kiuste kokku ostetud ja Olerexi võrku liidetud 44 tanklat üle Eesti. Kodumaine kütusefirma pole aga õide puhkenud ilma paari öökülma üle elamata.

Antti Moppel, Ahti Heinla, Armin Kõomägi, Paul Oberschneider, Ain Hanschmidt, Rain Lõhmus jpt esinevad Eesti suurimal majanduskonverentsil Äriplaan.

Äripäeva konverents Äriplaan 2018 toimub 28. septembril ning sellel esinevad mõjukad ettevõtete omanikud räägivad ootustest ja hirmudest ning tuleva aasta äriplaanist.

Pääsmed ja programm on siin.

Talvel kutsusid Moppel ja Olerexi teine omanik Andres Linnas tagasi kogu ettevõtte juhatuse. Mõni nädal hiljem lekkis tüli Eesti Ekspressi veergudele, nagu ka Olerexi endiste töötajate meelepaha ja kriitika ettevõtte tegevjuhi Piret Milleri aadressil.

Kütuseäri raputanud pettuseskandaalide, näiteks kolme aasta taguse Oleg Belokrõlovi juhtumi tõttu, on kogu sektor, sealhulgas Olerex, sattunud maksuameti terava luubi alla.

Nende teemade kõrval lahkab Antti Moppel Äripäevale antud intervjuus bensiinijaamade kokkuosturallit, Olerexi edu võtit ja ka seda, mis piiride taha võivad tanklaketi mustkollased lülid tulevikus kerkida.

Kuidas Olerexil läinud on? Millised on poolaasta suurimad õnnestumised, millised mured?

Ootuspäraselt, püsime eelarves. Suurim tulemus on Favoraga ostu-müügi lepinguni jõudmine, suurim tegematajäämine mõne olulise arenduse takerdumine ametkondadevahelisse pingpongi.

Lisaks Favorale ostsite viimase aasta jooksul ka Mahta Kütuse ja Raktoomi. Tunamullu omandasite Lukoili. Kuivõrd tihe rebimine väiksemate kettide ja tanklate ostmiseks nelja suure (Circle K, Neste, Olerex, Alexela) vahel on?

Lukoil Eestit ostes teadsime, et konkurendid sellele reageerivad, kuid seda, et vallandub väiksemate tanklakettide kokkuosturalli, ei osanud ette näha. Eriti pärast seda, kui mõni konkurent oli Lukoili ostu kommenteerinud laadis, et jaamade arv ei ole kõige tähtsam. Elu näitas, et jaamade arvu pidasid kõik väga oluliseks ja vastavalt võimalustele ostis igaüks suurest nelikust jaamasid juurde. Mõnel juhul enda kontseptsiooniga sobimatuid, mõnel juhul selliseid, mis tekitasid tanklavõrkudes ülekatvust. Vahel oldi ka sunnitud tunnistama, et ei suudetud tegutseda piisavalt kiiresti.

Käibe poolest on Olerex tõusnud konkurentide ees turuliidriks. Kui palju on teil Eesti turul ruumi laieneda, kui palju on veel turul n-ö üksiküritajaid? Kas lisaks väikekettide ja -tanklate ostmisele on laienemiseks ka muid võimalusi?

Oleme meid huvitavad tanklad suures osas üles ostnud, see arenguetapp läheneb lõpule. Võib-olla ostame veel mõne tankla siin-seal, aga nüüdsest pöörame enam tähelepanu meie oma uusarendustele.

Olerexi tegevjuht Piret Miller on öelnud, et väiksemate kettide ja tanklate üleostmise kaudu enam väga laienemisruumi ei ole.  Foto: Raul Mee/Äripäev
Antti Moppel, Olerexi omanik

 Millist tanklat rahvas tahab?

Mida aeg edasi, seda vähem on üks tankla lihtsalt tankla ja seda rohkem leiab sealt kõike muud teekonnal peatumisega seonduvat. Tänapäeval pole ka tankla ja kaupluse sümbioosis enam midagi uut. Iga järgnev uus tankla peab olema eelnevatest parem. Seda kas säästlikumate lahenduste, parema kliendimugavuse või uute teenuste poolest. Klient valib tankla, kus peatuda, suures osas emotsioonide järgi. Kuni sinnamaani välja, et kus on suurem ja puhtam tualettruum või müügil tema lemmikvõileib.

 

Circle K juhi Kai Realo sõnul on Eestis elanike arvu kohta selgelt liiga palju tanklaid, mistõttu hakatakse neid lähiaastatel ilmselt sulgema. Mida arvate Realo väitest?

Need, kes alles nüüd sulgemisele mõtlema hakkavad, on hiljaks jäänud. Lukoili ostuga ratsionaliseerisime ühendatud tanklavõrku ja sulgesime nii mõnegi jaama. Avalikkuse tähelepanu pälvis see Lihulas, kus alguses ehitasime põhjalikult ümber Lukoili endise Lihula jaama ja seejärel sulgesime Olerexi oma sellest mõne kilomeetri kaugusel. Sarnaselt oleme toiminud mitmel pool, aga avalikkusele ei ole see suuremat huvi pakkunud. Sellest järeldame, et sulgemisotsused on olnud õiged ja oleme suletud jaamade klientidele suutnud pakkuda paremaid alternatiive.

Eestis on rohkem jaamasid ühe elaniku kohta kui Euroopa Liidus tervikuna. Teisiti öeldes tähendab see seda, et igale jaamale jagub keskmiselt vähem kliente ning toime peab tulema väiksema käibe ja ärikasumiga, millest omakorda tuleneb see, et turuolukorra pingestudes vaatavad oma jaevõrgud üle ka teised kütusefirmad.

Üle 95% teie käibest tuleb Eestist. Kas suunate pilgu ka piiri taha? Kuivõrd on Läti ja Leedu kütuseturul potentsiaali laienemiseks?

Läti ja Leedu turg on Eestiga võrreldes oluliselt rohkem fragmenteerunud – sealt leiab rohkem väiksemaid tegijaid. Tugev kodumaine kapital Läti ja Leedu turul alles kujuneb välja ja võitleb endale turuosa. Viimastel aastatel on ärikeskkonnad Balti riikides muutunud ühtlasemaks, seda suures osas tänu eurole üleminekule, aga ka sealsete ettevõtjate mentaliteet on muutunud. Ei saa välistada, et võtame neil turgudel sisse tugevama positsiooni. Küsimus oleks selles, kuidas tähendada sealsetele inimestele emotsionaalselt enam kui praegused turuosalised.

Antti Moppel,, Olerexi omanik

See on olnud pingeline töö, aga pinge all on mõnikord raske pead külmana hoida ja võivad tekkida tarbetud sõnavahetused.

Kai Realo sõnul on aktsiisitõusud ajanud suure osa nende transpordiettevõtetest klientidest Lätti ja Leetu. Kuivõrd tõsiseks te seda muret peate?

Eestist on toimunud massiivne diislikütuse tankimise väljavool Lätti, Leetu ja Poola. Eesti jaoks probleem süveneb. Samas Olerexi jaoks on see lahenenud – oleme keskkonnaga kohanenud ja laiendanud oma kaardilahendust välisriikidesse, et klientidega kaasa liikuda.

2015. aasta bilansipäeva seisuga olid Olerexi võlad tarnijate ees ca 11,4 miljonit eurot. 2016. aastal aga 36,8 miljonit. Kas tegu on juhusliku olukorraga, et kahe aasta viimaste päevade numbrid niivõrd erinevad? 

See on mitme asjaolu koosmõju. Vahepeal on kasvanud meie jaamade arv ja hulgimüügimaht, mis vajab suuremat laovaru ka normaaltingimustes, lisaks suurendasime enne aktsiisitõusu laovarusid selleks, et aktsiisitõusu-hüsteeriaks valmis olla.

Maksuamet on viimasel ajal kütuseärile teravat tähelepanu pööranud. Ameti kontrolliosakonna juhataja asetäitja Kaido Lemendiku sõnul kaotab riik aastas ligi 30 miljonit eurot tasumata aktsiisilt ja 20 miljonit eurot tasumata käibemaksult. Mida peaks tegema, et kohalikku kütuseäri puhtaks pesta? Mida saaks teha riik, mida erasektor? Kas maksuameti ettepanek avalikustada tarneahelad on õige idee?

Maksuamet töötab uue kütuse liikumise jälgimise süsteemi kallal ja on kaasanud selle arendusse kütusefirmad. Selle rakendumine tõmbab halli tsooni veelgi koomale. Omaaegsed üleskutsed tarnijate avaldamiseks olid tehtud paremate ideede puudumisel ja ei saa välistada, et teenisid mõne turuosalise ärihuve.

Räägitakse, et maksuamet kontrollis juunikuus ka Olerexi. Kas juttudel on alust?

Maksuamet kontrollib meid ja ilmselt ka teisi kütuseettevõtteid tihti ja rutiinselt. Selles ei ole midagi erilist. Eriline oleks see, kui maksuamet meile aasta jooksul kordagi tähelepanu ei pööraks.

Tänu Marek Helmi algatatud muutustele maksuameti töös oleme nendega viimasel ajal suhelnud rohkem kui regulaatori, nõustaja ja konsultandiga, mitte kui sanktsioneerijaga. Juunikuus, millele te viitate, oli muu hulgas jutuks võimalus kütusefirmade tööd senisest enam avalikustada, mis aitaks avalikkusel meie tegevust paremini mõista ja muudaks kogu tööstusharu läbipaistvamaks.

Talve lõpul sattus Olerex meedia keskpunkti juhtkonna väljavahetamise skandaaliga ning juhatuse liikme Alan Vahi ja endiste töötajate kriitikaga ettevõtte tegevjuhi Piret Milleri aadressil. Saate pisut kirjeldada, et kuidas te ettevõtte skandaalidest välja vedasite ning mida sellest õppisite?

Olerexil on seljataga kaks keerulist aastat, mille sisse mahub kolmelt firmalt kokku 44 jaama ostmine, ülevõtmine ja ühtsesse tanklvõrku integreerimine. See on olnud pingeline töö, aga pinge all on mõnikord raske pead külmana hoida ja võivad tekkida tarbetud sõnavahetused.

Löögi andis juhtunu ka ettevõtte mainele. Kantar Emori tööandjate maine uuringus kukkus Olerex aastaga 19 koha võrra. Kas meedias kajanud suhtlemisprobleemid ettevõttes on tänaseks lahendatud?

Me ei lase probleemidel raisku minna ja kasutame neid järelduste tegemiseks. Kui teeme õigeid järeldusi, siis pöörame languse uueks tõusuks.

Antti Moppel,, Olerexi omanik

Suudame kiiresti areneda ja lasta konkurentidel otsuseid teha meie tagatulede järgi.

Mullu kasvas teie käive pea 27% ja kasum pea 700 000 eurot. Mis on see X-faktor, mille abil olete suutnud pisut lahti rebida teisest kahest suurest ehk Circle-Kst ja Nestest?

Meie suuremad konkurendid on sunnitud tegelema eksistentsiaalsete küsimustega, nagu näiteks totaalne rebränding või kontseptsiooni nihutamine kiirjaamadelt täisteenindusjaamade suunas. Meie oleme saanud arendada oma protsesse sisuliselt: omandada ja ehitada jaamasid, töötada kaupluse kontseptsiooni ja kaubavaliku kallal, arendada välja nutitankur, laiendada tankimisvõimalusi välismaal, käivitada viipemaksed ja teha palju muud. Mis kõige tähtsam, kliendid on meie arengut tähele pannud ja eelistavad meid just sellel põhjusel, et suudame kiiresti areneda ja lasta konkurentidel otsuseid teha meie tagatulede järgi.

Milline on teie peamine tulevikufookus ning kuidas kavatsete eesmärke ellu viia?

Meie mõtetes on 2017. aasta läbi ja töötame 2018. aasta plaanide kallal. Portfellis on suuri ja olulisi investeeringuid, kuna Eestis leidub ikkagi veel kohti, kuhu soovime uusi jaamu ehitada. Meie kasumlikkus on selleks piisav ja ka pankurid soovivad meie tegemistesse laenuraha paigutada. Loomulikult jätkame ka jaamade ümberehitamist, mis meid tehniliselt enam ei rahulda. Kui vaja, siis teeme seda kapitaalselt, nii nagu näiteks praegu Paide ringteel koos kogu ristmiku renoveerimisega.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt