Saksamaa igavad valimised tõotavad parajat pinget

Uue valitsuse põhipartei näib olevat selge – arvamusküsitlustes on suurim toetus Merkeli CDU/CSU-le ja see ei anna põhjust kahelda ka kantsler Angela Merkeli neljandas mandaadis. 

Millisest parteist saab aga konservatiivide koalitsioonipartner, sellel on määrav roll nii Euroopa Liidu tulevikudebatis kui ka investorite kalkulatsioonide jaoks.

Valimiste lõpusirgel, mis toimuvad eeloleval pühapäeval, on kasvanud väiksemate äärmusparteide toetus. Ja paljud sakslased pole veel oma eelistuses kindlad. Vaatlejad rehkendavad nelja võimaliku valitsuskoalitsiooni variandiga.

Esiteks, kui jätkaks praegune CDU suur koalitsioon koos sotsiaaldemokraatidega (SPD), mis on valitsenud kaheksa aastat Merkeli võimul oldud 12 aastast.

Valimiskampaanias on Merkel kiitnud seda, mida siiani koos on saavutatud. SPD-le on aga konservatiividega koos valitsemine olnud kahe teraga mõõk – partei on valijate jaoks oma näo kaotanud. Kui toetus pühapäeval jääb alla 23%, tähendaks see sõjajärgse aja nõrgimat tulemust. Nii on parteis on palju neid, kes eelistaksid opositsiooni minna. Vaatlejate sõnul on aga partei juht, endine Euroopa Parlamendi President Martin Schulz, hakanud juba vaikselt märku andma, millistel tingimustel võiks sündida veel ka kolmas suure koalitsiooni valitsus. Teemad nagu meeste ja naiste palgavahede kaotamine, tasuta lasteaiakohad, pensionikärbetest loobumine ning euroopameelne hoiak ei ole mingid ületamatud nõudmised.

„Meie põhistsenaarium on endiselt suur koalitsioon, kuid see pole enam nii kindel kui varem,“ märkis UBSi analüütik Ricardo Garcia panga kliendikirjas.

See tähendaks Saksamaa ja Prantsusmaa mootori tugevnemist, suurendades tõenäosust, et euroala saab omale rahandusministri ja Euroopa valuutafondi. „Usume, et järgmise mandaadi ajal süveneb euroala lõimumine, kuna toetus eurole on rekordiline sõltumata Suurbritannia lahkumisest Euroopa Liidust,“ kirjutas Garcia.

Börsidel võiks selline koalitsioon kergitada siseturule suunatud ettevõtete, autotööstuse ja finantssektori aktsiaid, hindavad Bloombergi analüütikud.

Saksamaa majanduse vaatest peetakse parimaks koalitsiooniks CDU liitu liberaalidega, Vaba Demokraatliku Parteiga (FDP), mis on sõjajärgsel ajal olnud CDU traditsiooniline koalitsioonipartner. 2009. a rekordilise tulemuse järel ei suutnud nad koalitsioonis aga oma lubadusi täita ning kukkusid 2013. a parlamendist üldse välja. Nüüd on nad naasmas ja on võimalik, et valitsusse minekuks esitatakse seekord suuremaid nõudmisi. Valimiskampaanias on esil olnud maksureformid, haridus, kriitika liiga range andmekaitse poliitika aadressil ning majanduse digitaliseerimine.

Venemaa suunal peab partei juht Christian Lindner mõistlikuks pakkuda president Vladimir Putinile patiseisus väljapääsu, ning tunnistada, et Krimmi küsimust pole praegu võimalik lahendada.

Selline koalitsioon viiks üles Kreeka võlakirjade tootluse, kuna FDP on palju kitsim Kreekale uut võlakergendust andma, hindab ING pank. Partei tahab, et rahaliidust saaks ka lahkuda, ilma et see tähendaks välja heitmist Euroopa Liidust. Liigse defitsiidiga riikidele nõuab partei automaatseid sanktsioone. Petersoni Instituudi teadur Jacob Funk Kirkegaard ei usu aga, et Euroopa teema partei jaoks valitsuskõnelustel kõige tähtsamaks saab. Pigem on prioriteediks Saksa majandus, maksukärped, digiteemad, ärikeskkonna parandamine ning taskukohaste elamispindade kindlustamine.

Börsidel kergitaks selline koalitsioon tehnoloogiafirmade ja koduturule suunatud ehitus- ja kinnisvaarafirmade aktsiaid. Arvamusküsitluste järgi on sellise valitsuse võimalus üsna piiri peal.

Nii räägitakse kolmanda võimaliku koalitsioonivariandina ka kolme partei – CDU, FDP ja Roheliste liidust. See on parteide tunnusvärvide järgi tuntud kui Jamaika koalitsioon.

Taoline valitsus võiks surve alla seada autotööstuse aktsiad, kuna rohelised tahavad kiirendada sisepõlemismootorist loobumist ja on olnud väga kriitilised selle üle, kuidas Saksa valitsus on reageerinud diiselmootorite ümber puhkenud skandaalidele.

Neljas võimalus oleks SPD juhitud koalitsioon, kui valimistulemus peaks osutuma arvatust paremaks. See mõjuks börsidele negatiivselt. Negatiivne oleks mõju ka siis, kui äärmusparteide toetus peaks kujunema arvatust suuremaks, mis annaks tulemuseks killustunud parlamendi ilma selge suunata. Kokku peaks parlamenti pääsema kuus parteid, sealhulgas esimest korda sõjajärgsel ajal ka paremäärmuslik AfD – Alternatiiv Saksamaa jaoks.

Saksamaa kantsler Angela Merkel ärgitas valijaid tugevat tsentrit hoidma. „Ma loodan aktiivset osavõttu ja otsustavat toetust poliitilise tsentri tugevdamiseks,“ ütles Merkel teisipäeval RTLile antud intervjuus. Järgmisel päeval sünnilinnas Hamburgis kampaaniat tehes, ütles Merkel, et elame rahutul ajal ja nii ei saa suuri eksperimente lubada. „Meil on vaja stabiilsust ja julgeolekut ja selget sihti,“ ütles Merkel, korrates üle tuttavaid valimislubadusi.