Jaga lugu:

Hispaania aktsiad said Katalooniast valusa hoobi

Kataloonia lipp valimiskuupäevaga.
Kataloonia lipp valimiskuupäevaga.  Foto: Reuters/Scanpix

Nädalavahetusel vägivalla saatel peetud vastuoluline Kataloonia iseseisvusreferendum ning sealse omavalitsuse vihjed peatsele iseseisvumisele on Hispaania aktsiaid tugevalt kukutanud. Löögi all on ka Kataloonia pangad.

Kell 15.30 kauples Hispaania suurimaid ettevõtteid koondav börsiindeks IBEX 35 umbes 10 228 punkti tasemel, mis on 1,48% reedesest sulgemistasemest madalamal. Sihi allapoole võttis turg kohe hommikul ning ehkki umbes tund aega pärast avanemist indeks veidi kosus, liikus see peagi taas alla.

Turu ainus olulisem tõusja oli Luksemburgi terasehiid ArcelorMittal, mis on noteeritud muu hulgas ka Madridis. Referendumiga tõusul ilmselt erilist seost ei ole. Pea kõik ülejäänud aktsiad olid kas vähem või rohkem languses.

Eesti investoreid ei morjenda

Swedbank Marketsi valdkonnajuht Andres Suimets kinnitas, et kuigi ka nemad pakuvad instrumente, mille kaudu Hispaaniasse saab, siis on eestlaste huvi regiooni vastu pigem leige olnud. „Märgatavat aktiivsuse kasvu pole olnud,“ teatas Suimets küsimuse peale, kas Kataloonia valimiste eelne ärev aeg on pannud siinsed investorid Hispaania turult ebaefektiivsust otsima. Suimets lisas, et Hispaania turu kõige populaarsem aktsia eestlaste seas on sealse telekommunikatsioonikompanii Telefonica oma, mis on suvest saadik pigem langust näidanud ja kaupleb praegu 9 euro juures.

LHV panga maaklertegevuse juhi Alo Vallikivi sõnul on nende jaoks, kes Hispaania turule panustada soovivad, paar head instrumenti: kas USAs noteeritud börsil dollaris kaubeldav fond EWP, Euroopas euros kauplev CS1 (Amundi ETF MSCI Spain) või siis Hispaania börsiindeksile IBEX 35-le panustav LYXB (Lyxor ETF IBEX 35).

Vallikivi sõnul on nende klientide seas populaarseim Hispaania aktsia Banco Santander. „Kuid tegemist on juba globaalse ettevõttega, mitte niivõrd Hispaaniale panustava ettevõttega,“ nentis Vallikivi. Santander kogus sel aastal kuulsust sellega, kui ostis ühe euroga ära kiratseva konkurendi Banco Populari.

Vallikivi nentis, et üldiselt on eestlaste huvi Hispaania aktsiate vastu üsna leige olnud. „Kataloonia iseseisvusreferendum tekitab turgudel kindlasti volatiilsust ning see on klientidele alati põnevaid kauplemisvõimalusi loonud. Praegune turgude reaktsioon on siiski ootamatult tagasihoidlik ning vaevalt praegu turule uusi Hispaania huvilisi lisandub,“ ütles Vallikivi.

Iseseisvus 48 tunni jooksul

Kataloonia kohaliku valitsuse teatel oli eilsel referendumil hääletajaid 2,26 miljonit ning neist 90% ütles iseseisvusele „jah“. Vastuhääletajaid oli kohaliku valitsuse kõneisiku Jordi Turulli sõnul 8%, ülejäänud sedelid olid kas rikutud või tühjad.

Kataloonia president Carles Puigdemont lubas enne referendumi toimumist, et kui hääletustulemused seda soosivad, kuulutatakse 48 tunni jooksul pärast tulemuste selgumist ühepoolselt välja iseseisvus. Eile õhtul enne tulemuste selgumist peetud kõnes ütles ta, et Kataloonia on iseseisvuse välja teeninud. Täna peab piirkonna parlament erakorralise istungi, et tulemusi arutada.

Keskvalitsus on vastu

Hispaania föderaalvalitsus peab eilset referendumit illegaalseks ning ka Kataloonia kohalikud kohtud on leidnud, et rahvahääletus pole põhiseadusega kooskõlas, kuna konstitutsioon sätestab territoriaalse terviklikkuse ega luba eraldumist. Ka Eesti ametlik seisukoht on, et austatakse Hispaania ühtsust. Euroopa Komisjon ütles, et referendum oli illegaalne, ent kutsus föderaalvalitsust siiski üles dialoogi alustama. Igal juhul peavad ELi riigid küsimust Hispaania siseasjaks.

Eile hilisõhtul peetud kõnes rõhutas Hispaania peaminister Mariano Rajoy, et referendumit sisuliselt ei toimunudki, kuna hääletamine oli seadusevastane. Föderaalvalitsus reageeris peetud referendumile jõuga ning kasutusse võeti märulipolitsei, kellel õnnestus umbes kümnendik enam kui 2300 valimisjaoskonnast sulgeda.

Rahvusvahelise meedia Kataloonia-kajastuses domineeris politseivägivald. Kataloonia valitsuse teatel sai kokkupõrgetes rahva ja märulipolitsei vahel viga 33 politseinikku ja 844 tavainimest. Ainsa riigina on vägivalla seni ametlikult hukka mõistnud Belgia peaministri isikus, Eestist on hukkamõistu väljendanud Euroopa Parlamendi saadik Urmas Paet.

Kataloonia on Hispaania majanduslikult tugevaim piirkond ning annab umbes viiendiku kogu riigi SKPst. Üks iseseisvuslaste ajendeid ongi soov ise enda teenitud rikkusega ümberkäimise üle otsustada – föderaalse riigieelarve mõttes on Kataloonia väga tugev netopanustaja.

Kui tõsiselt Hispaania Kataloonia referendumit ära hoida soovis, näitab nädalapäevad enne referendumit asetleidnud juhtum: Deutsche Telekomi tütarettevõtte T-Systemsi Hispaania haru juht arreteeriti ning kontoris toimusid läbiotsimised, kirjutab Handelsblatt. Hispaania politsei pani T-Systemsile süüks, et too aitavat illegaalset referendumit korraldada.

Valus pauk pankadele

Esmaspäeval on allapoole liikunud sisuliselt kogu IBEX 35 indeks. Eriti tugevas languses olid aga kaks Katalooniast pärit suurpanka. Hispaania pankade esinelikusse kuuluv CaixaBank kukkus Madridi börsil 4,22%, kogu riigi suuruselt viies tegija Banco de Sabadell aga isegi 5,38%.

Mõlemad pangad on küll katalaani juurte ja peakorteriga, ent tegutsevad kogu Hispaanias ning veidi isegi rahvusvahelisel turul. MarketWatch tõi samas välja, et riskiarmastajatele võivad need kaks panka üsnagi meeltmööda olla. Pullid peavad nimelt täielikku iseseisvust pigem ebatõenäoliseks ning mõlemad pangad on tublid ettevõtted.

Näiteks peavad Jefferiese analüütikud Caixat Hispaania siseturule keskendunud pankade seos parimaks valikuks, mis teeb silmad ette sellistele konkurentidele nagu Bankia ja Bankinter. Lisaks on Caixa portfellis märkimisväärne osalus energiahiius Repsol ning telekomifirmas Telefónica, mida on vajaduse korral võimalik ka müüa.

Paljud analüütikud peavad tõenäoliseks stsenaariumit, kus Kataloonia saab juurde rohkem autonoomiat ja veelgi enam õigusi majandusküsimuste üle otsustada, märkis MarketWatch. See aga upitaks kahe panga aktsiaid ilmselt kõrgemale. Kui aga ees ootab iseseisvus, poleks laia tulubaasiga pankadel kuigi raske peakontor Madridi viia.

Tule all pole mitte ainult Kataloonia pangad, vaid ka ülejäänud Hispaania finantssektor. Näiteks Valencia-Madridi suurpank Bankia on saanud 3% suuruse löögi, Baskimaa juurtega BBVA kukkus 2,7%. Põhja-Hispaaniast pärit finantshiid Santander langes 2,4%. Need pangad ühes CaixaBankiga moodustavad Hispaania finantsturu nn suure neliku.

Kui pangad kõrvale jätta, on Kataloonia suuremate firmade investorid pigem rahulikuks jäänud ning langus on üsna tilluke. Näiteks langes suur Barcelonast pärit taristufirma Abertis vaid 0,6%.

Samas on ka selle firma portfellist enamik piirkonnast väljaspool: Abertise põhiäri on tasuliste teede ja telekomimastide haldamine. Suure osa rahast teenib firma väljastpoolt Hispaaniat, näiteks Brasiiliast ja Prantsusmaalt. Ka seda firmat seob Katalooniaga suuresti vaid peakorter.

Aberitsele kuulub suurosalus üle kogu Lääne-Euroopa telekomitaristut haldavas firmas Cellnex Telecom. Ka selle firma peakontor on Barcelonas, ent muu hulgas Hollandi, Prantsusmaa ja Ühendkuningriigi kliente teenindava firma aktsia nihkus isegi pisut ülespoole, kasvades 0,05%.

Juba mainitud CaixaBanki emafirmal, ühistuliste juurtega finantshiiul La Caixa, on suurosalus ka samuti Hispaania 35 suurema börsifirma hulka mahtuvas energiafirmas Gas Natural, mille peakorter on Barcelonas. Selle samuti rahvusvahelise ja enam kui 30 riigis tegutseva firma aktsia on täna kukkunud 1,5% ehk umbes sama palju kui turg keskmiselt.

Ülejäänud Euroopas ilmselt tuntuim Kataloonia firma on aga täielikult Volkswageni omanduses olev autotootja SEAT, mille peakorter ja tehased on Barcelonast 30 kilomeetri kaugusel asuvas Martorelli tööstuslinnas. Lisaks SEATi kaubamärgiga sõidukitele käib tehases ka teiste Volkswagen Groupi brändide tootmine ja arendus.

Noppeid: Kataloonia ajalugu

Iseseisev piirkond kuni 1137. aastani, mil Aragoni kuninganna ja Barcelona krahvi abieluga ühendati kaks piirkonda, kusjuures mõlemad säilitasid oma õigused ja eripärad. Katalooniast sai Hispaania kui mereriigi süda.

1469: Aragoni hertsogi Fernando II abielu Kastiilia Isabellaga.

1702–1714 aastatel toimunud Hispaania pärilussõja järel alistus Kataloonia Bourboni dünastiale, sealne seadusandlus ja privileegid tühistati.

1931: pärast Primo de Rivera kukutamist ühinesid Kataloonia vasakpoolsed jõud ning kuulutasid aprillis kolmeks päevaks välja Kataloonia Vabariigi, mis seejärel muudeti ümber autonoomseks piirkonnaks.

1939: Francisco Franco võimule tulekuga kaotas Kataloonia suure osa oma õigustest ja autonoomiast.

1977: pärast kindral Franco surma ja demokraatia taaskehtestamist anti Katalooniale laiaulatuslik autonoomia.

2000ndate lõpp: Finantskriis süvendab katalaanide iseseisvuspüüdlusi. Lisaks keelelisele ja kultuurilisele eripärale toetuvad katalaanid tundele, et peavad ajaloolise tööstuskeskuse ja ühe Hispaania jõukaima piirkonnana teisi riigi osasid järele aitama.

2017 oktoober: Iseseisvusreferendum. Kataloonia teatab, et valimas käis 2,26 miljonit katalaani ehk 42,3 protsenti valimisõiguslikest kodanikest.

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt