Pandipakend ähvardab karmi hinnatõusuga

Pandipakend tuli välja värske otsusega: järgmise aasta aprillist kosuvad käitlustasud pea kolmekordseks – tegemist on tasudega, mida peavad tootjad ja maaletoojad müüki läinud pakenditelt maksma.

„Usun, et väga paljud tootjad ei ole endale hinnatõusu teadvustanud, kuna aega on umbes kuus kuud,“ ütles üks anonüümsust palunud ettevõtja, kes arvutas välja, milline hinnatõus ees ootab. „Kui ettevõte müüs 2017. aastal viis miljonit pooleliitrist pudelit ja maksis 10 000 eurot, siis alates aprillist peab ta maksma sama asja eest 55 000 eurot,“ kirjeldas ta ja ennustas, et kannatavad tarbijad, kel tuleb leppida kallinevate jookidega.

Sama tootja mõistab enda sõnul, et elu läheb kallimaks, aga kui hindasid tõstetakse 180 kuni 350% ja mõni kolmas osapool ei sekku, on see valus löök just Eesti väiketöösturitele.

Seega kui praegu tuleb tootjal näiteks kuni 0,75 liitrise siseriikliku vöötkoodiga pudeli eest Pandipakendile välja käia 0,002 eurot, siis uuel aastal ulatub hind juba 0,0110 euroni. Pudelitel, mille maht aga ületab 0,75 liitrit, tõuseb käitlustasu 0,007 eurolt 0,0197 eurole.

Nii maandus läinud nädalal konkurentsiameti lauale pöördumine, kus nõutakse hinnatõusu uurimist. Konkurentsiamet alustas menetlust, kuid pöördumise teinud tootja nime ei avalda.

Pandipakendile annab konkurentsiamet sel aastal hinnangu juba teist korda. Alles septembri teises pooles järeldas amet muu seas, et Pandipakend on sisuliselt monopol. Lisaks uuris amet pandimärgistuse süsteemi, mis pani Pandipakendit seda juba järelevalve ajal muutma ja vähendama ka pakendiartikli registreerimistasu, mis kerkis vahepeal 35 eurolt 60 euroni. Pandipakend lasi registreerimistasu konkurentsiameti huvi ajal 52 euroni, kuid ameti hinnangul on hinna alandamiseks veel ruumi, kui kasutada elektroonilist registreerimist. Pandipakendi sõnul ei toonud nad tasu alla oma vea või ameti surve tõttu.

Pandipakendi vastu läks tookord võitlusesse väikepruulijate liit, mille üks esindaja, pruulikoja Tanker juht Jaanis Tammela ei välista järgmist pöördumist lisaks ametilt anonüümsust küsinud tootjale.

Tammela on kindel, et konkurentsiamet hinnatõusu ei toeta. „Igasugune hinnatõus, mida põhjendatakse abstraktsete poliitiliste otsustega, ei ole aktsepteeritav,“ sõnas Tammela, viidates, et Pandipakend nimetab hinnatõusu oluliseks põhjuseks alkoholirallit Lätis.

Pandipakendi juht Rauno Raal kehitab õlgu, kuuldes väiketootjate mõttest võtta uuesti jalge alla tee konkurentsiametisse. „Aga palun! See on nende õigus.“

Pandipakend seob mitmeid otsuseid piirikaubandusega. Näiteks avaldas Pandipakend hiljuti, et loobub suurest investeeringust, jättes ehitamata plastpudelitest helbe tootmise tehase. Rauno Raal selgitas siis, et kogutud pakendite hulk on tugevas langustrendis. „Samas voolab Eestisse sisse kümneid miljoneid pakendeid Lätist, mida Eesti pandisüsteemi kaudu taaskasutada ei saa.“ Ka on ettevõte koondanud vähemalt kolm töötajat, kes ei jää ilmselt viimasteks, kes peavad firmast lahkuma.

Pandipakendi üks omanik on õlletootjate liit, selle juhatusse kuulub A.Le Coqi juht Tarmo Noop, kes on seni väga häälekalt väljendanud nördimust valitsuse sammude üle.

„Jämedalt öeldes tõusevad teenustasud kolm korda. Võtame seda kui aktsiisi, mida tuleb maksta. Kui Pandipakend paneb teenustasudele juurde, siis see tõstab ka meie toodete hinda,“ lausus Noop.

Pandipakendis arutati tema sõnul käitlustasu tõusu ligi kolm kuud – otsustavaks said tootjate järgmise aasta pessimistlikud müügiprognoosid.

„Piirikaubandus on hüppeliselt kasvanud, 20-25% õllest ostetakse lõunapiiril, samuti kaovad soomlaste ostud põhjapiiril. On selge, et Pandipakendi kulud tuleb katta oluliselt väiksema mahu pealt,“ lisas Noop. „Probleem ei ole Pandipakendi, vaid riigi tekitatud.“

Nagu öeldud, siis praeguseks on konkurentsiametisse käitlustasu tõusu tõttu pöördunud üks ettevõtja. Konkurentsiamet alustas järelevalvemenetlust, kuid kuna menetlus on algusjärgus, siis sisulisi kommentaare amet ei anna.

Pandipakendi juht Rauno Raal leiab vastuseks tootjatele, et siiani on käitlustasud väga madalad püsinud. Olukord on muutumas piirikaubanduse tõttu, sõnas Raal, nentides turu tugevat langust.

„Kui vähenevad müük ja paralleelselt tagastus, siis vähenevad ka tagastamata deposiit ja materjali tulu. Midagi ei ole teha, peame selle turult võtma. Range kulupoliitika on paigas, aga enam sellest ei piisa,“ rääkis Raal.

Ta selgitas veel, et Pandipakend tahab alati jõuda nulli. “Võime paremal aastal kasumit teha, aga ükski erialaliitudest omanik seda kätte ei saa, sest peame investeerima süsteemi või jätma reservi. Kui süsteem peaks minema pankrotti või kaoks, siis audiitorite nõudel peame hoidma umbes kahe kuu tagatisraha, et maksta see välja tarbijatele.”

Soomlased ostavad Eestist järjest vähem, aga kõige rohkem teeb Raalile muret, et jookide ostmine on kolinud Lätti. Turg langeb järgmiseks aastaks umbes 20%, lisas Raal.

Pakenditagastuse kukkumine ei suuda Jaanis Tammela sõnul hinnatõusu õigustada. „See peaks olema kulupõhine teenus. On väga palju investeeritud ja masinavärk on tohutu suur, aga see on antud ettevõtmise äririsk. Üritatakse kuidagi statementi teha riigi ja kogu maailma vastu, näidates, et ettevõte ei ole rahul sellega, mida riik teeb,“ ütles ta.

Konkurentsiamet tõi läinud kuul välja, et Pandipakendi roll turul on ääretult tugev. Pandipakendit juhtiv Rauno Raal on seevastu kindel, et neid ei saa monopoliks nimetada. „Konkurentsiamet ei ole ka öelnud, et oleme monopol, vaid on viidanud justkui turul jõudu omavale ettevõttele, millel on suur vahe,“ lausus Raal.

Väikepruulijaid esindav Jaanis Tammela Raaliga ei nõustu. Tammela sõnul saavutas väikepruulijate liit konkurentsiametisse pöördudes, mida soovis – tõdemuse, et Pandipakend on monopol.

„Vaidluse üks osa oli, kas nad on monopol või siis monopoolses seisundis. See tõestati ära ja edaspidi ei pea me selle üle enam vaidlema, vaid saame küsida, kas hinnatõus on põhjendatud. Oleme väga rahul, et saime mingisuguse selguse,“ rääkis Tammela.

Küsimusele, kas Pandipakend on monopol või mitte, vastas konkurentsiameti järelevalveosakonna juhataja Juhan Põldroos, et nad on veendunud, et Pandipakend on turgu valitsev ettevõtja. Seaduse järgi on seda tüüpi ettevõtjal keelatud otsene või kaudne ebaõiglaste ostu- või müügihindade või muude äritingimuste kehtestamine või rakendamine.

Põldroos märkis, et Pandipakend on ainus akrediteeritud ettevõtja Eestis, kes tagastusrahaga pakendite üleriigilist kogumist ja taaskasutamist korraldab.

Ehkki pakendiseaduse järgi võib pakendiettevõtja ise pakendijäätmete kogumise korraldada, ei ole see Põldroosi hinnangul tõsiseltvõetav alternatiiv. Üleriigiliselt kaupu turustavad pakendiettevõtjad pole kordagi ise pakendijäätmeid kogunud, lisas ta.