Tööjõud  Foto: Erik Prozes
Eliisa Matsalu • 12. detsember 2017
Jaga lugu:

Selle aasta kümne kuuga tuli Eestisse lühi- ja tähtajaliste elamislubadega 8332 töötajat. Peale oskustööliste ja tippspetsialistide said tööloa teiste seas ka mitmed loomingulised töötajad, sportlased ja vaimulikud.

Eestisse elama asuvate välismaalaste arv on piiratud sisserände piirarvuga. Aastane sisserände piirarv on Eestisse sisse rändavate välismaalaste piirarv, mis ei tohi ületada aastas 0,1 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast, mis tegi selle aasta piirarvuks 1317 inimest.

Tähtajalisi elamislubasid võib anda välismaalastele järgmistel alustel: elama asumiseks abikaasa või lähedase sugulase juurde, õppimiseks, töötamiseks, ettevõtluseks, kriminaalmenetluses osalemiseks, kaaluka riikliku huvi korral, välislepingu alusel või püsivalt Eestisse elama asumiseks. Tähtajaline elamisluba antakse kehtivusajaga kuni viis aastat.

Kõiki tähtajalisi elamislubasid - ka neid, mis piirarvu alla ei läinud - anti aasta esimese kümne kuuga välja üle 2000.

 

Ühtlasi saab välismaalane taotleda lühiajaliselt tööluba, mis kehtib kuni 270 päeva ehk 9 kuud, kui ta viibib Eestis seaduslikel alustel – näiteks viisa või viisavabaduse abil sõltuvalt välismaalase päritolust – ja kui tema töötamine on registreeritud politsei- ja piirivalveametis. Kümne kuuga tuli Eestisse lühiajalise tööloaga üle 6000 töötaja.

Teiste seas on selle aasta esimese kümne kuuga elamisloaga Eestisse tulnud 72 vaimulikku, munka või nunna. 46 neist läksid piirarvu alla. Kõige rohkem ehk 34 vaimulikku tuli Eestisse Venemaalt. 24 vaimulikku tuli Eestisse Ameerika Ühendriikidest, ülejäänud Ukrainast, Brasiiliast, Filipiinidelt, Venezuelast, Armeeniast, Türgist ja Valgevenest.

Enim tähtajalisi töötajaid – nii neid, kes läksid piirarvu ehk kvoodi alla kui ka ülejäänuid – tuli jaanuarist oktoobrini Eestisse Ukrainast.

Sel aastal sai kvoot poole aasta pealt täis ja tööandjad ootavad lahendusi. Tööandjate Keskliidu juht Toomas Tamsar ennustas eelmisel nädalal, et 2018. aasta kvoot saab täis juba jaanuari lõpuks. Siseministeeriumi kokku kutsutud töörühm tegi novembri lõpus valitsusele ettepaneku luua tööjõupuuduse ajutiseks leevendamiseks kaheaastane pikendamisvõimaluseta elamisluba. Pikendamisvõimaluseta seepärast, et sellisel juhul ei ole tarvis muretseda integratsiooniprobleemi pärast, kuidas sisserännanud töötajad Eesti ühiskonda sulanduvad. Valitsus arutab töörühma ettepanekuid tõenäoliselt uuel aastal.

Politsei- ja piirivalveameti identiteedi ja staatuste büroo peaekspert Liis Valk ütles, et sel aastal oli juba juunis oli esitatud elamisloa taotlusi töötamiseks ja ettevõtluseks rohkem kui piirarv elamislubasid anda võimaldas. "Kuna elamisloa menetlus võtab oma aja ning piirarv eraldatakse taotlusele vahetult enne positiivse otsuse tegemist, siis viimased positiivsed otsused tehti oktoobris," selgitas ta. Valk lisas, et uuest aastast hakkab kehtima uus sisserände piirarv ning on uuesti võimalik anda elamislubasid Eestis töötamiseks ja ettevõtlusega tegelemiseks. Arvestades, et töötamiseks elamisloa taotluste hulk on iga aastaga kasvanud ning uude aastasse liigub edasi ka hetkel menetluses elamisloa taotlusi ja kui muudatusi piirarvu osas seaduses ei tehta, siis täitub piirarv kindlasti varem kui sellel aasta. "Usume aga, et jaanuaris kvoot veel täis ei saa," lisas ta.

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt