Artikkel
  • Jaga lugu:

    Palling sai pakendiaktsiisi seaduse lobistamise kahtlusest priiks

    Foto: Äripäev

    Kuigi riigiprokuratuur kahtlustas reformierakondlast Kalle Pallingut selles, nagu ta oleks püüdnud suunata pakendiaktsiisi seadust mõnele ärimehele sobivas suunas, ei leidu riigikogu keskkonnakomisjoni istungite salvestiste üleskirjutustes sellele viiteid, kirjutab Eesti Päevaleht.

    Komisjon arutas pakendiaktsiisi seaduse eelnõu 2010. aasta märtsis ja mais.
    Nimelt viis aastat tagasi, Reformierakonna rahastamisskandaali ehk Silvergate’i ajal, väitis kriminaalse taustaga ärimees Mairo Kiho, et tema ja ta toonane äripartner Marek Leenurm olevat soovinud Pallingu kaudu osta endale 20 000 krooni eest sobivat pakendiaktsiisi seadust, meenutas Eesti Päevaleht.
    Palling kinnitas Reformierakonna rahastamisskandaali uurinud prokuratuurile, et ei ole kõnealust kuritegu ehk pistise võtmist toime pannud, kuid keeldus ütlusi andmast, mistõttu tema versiooni ei õnnestunud kohtueelses menetluses kontrollida.
    Riigiprokuratuur ei suutnudki tõendada, et Palling oleks keskkonnakomisjonis pakendiaktsiisi seadust ärimeestele soodsas suunas mõjutanud. Päevalehe sõnul sai suureks takistuseks asjaolu, et riigikogu keeldus keskkonnakomisjoni istungi salvestisi ka uurijatele andmast, öeldes põhjenduseks, et parlamendi õigus täita segamatult oma põhiseaduslikke ülesandeid kaalub üles uurimise huvi.
    Pallingu teised patud
    Kevadel aga kirjutas Äripäev, et paar aastat tagasi Eesti Energia nõukogusse kuuludes mängis Palling topeltmängu ja töötas salaja riigifirma suurima konkurendi Viru Keemia Grupi heaks, kui vahendas VKG-le ahvatlevat, umbes 13 miljoni euro suurust aheraine tehingut, mida samal ajal jahtis ka Eesti Energia.
    Kirjutasime toona, et Pallingu läbikäimine VKG suuromaniku Priit Piilmanniga polnud saladus, küll aga selline otsene huvide konflikt. Eesti Energia meediasuhete juhi Kaarel Kuuse sõnul tuli neile Pallingu käitumine üllatusena - riigifirma ei olnud Pallingut volitanud konkurendiga suhtlema, ja selleks puudus mõistagi ka vajadus, kuna sama tuluvõimalust jahtisid mõlemad omaette.
    2014. aasta sügisel tundis rahvusvaheline ehituskontsern Jan De Nul Äripäeva andmeil huvi Eestist suure koguse, enam kui miljoni tonni aheraine ostmise vastu. Alates 2009. aastast Eesti Energia nõukokku kuulunud Palling tutvustas isiklikult 2014. aasta oktoobris VKG juhtidele aheraine müümise vo?imalust Jan De Nulile. Novembris 2014 külastas Palling koos erakonnakaaslase Jaanus Rahumäe ja De Nuli kontserni Belgias töötava kivimaterjali hankimise juhi Peter Van de Veldega VKG-d.
    Palling ise eitas huvide konflikti ja jättis Äripäeva küsimustele otseselt vastamata.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Sõõrumaa: oleme alahinnanud ukrainlaste panust meie majandusse
“Meil on praegu riigis juures pea 50 000 võõramaalast, eelkõige ukrainlased. Ja vähemalt miljardi jätavad nad meie turule kohvikutes, klubides, toidupoodides ja igal pool. Ma arvan, et meil on Ukraina põgenikud natuke alahinnatud, mis meile neist siia jääb,” arvas ärimees Urmas Sõõrumaa.
“Meil on praegu riigis juures pea 50 000 võõramaalast, eelkõige ukrainlased. Ja vähemalt miljardi jätavad nad meie turule kohvikutes, klubides, toidupoodides ja igal pool. Ma arvan, et meil on Ukraina põgenikud natuke alahinnatud, mis meile neist siia jääb,” arvas ärimees Urmas Sõõrumaa.
Põim Kama: planeerimine on surnud, elagu tegutsemine
Kriisidega käib kaasas üks suur võit. Need vabastavad meid ebapraktilistest harjumustest, struktuuridest ja keerukusest, kasutustest prognoosidest ja strateegiatest, vaikimisi võetud kohustusest ühises liivakastis „korralikult mängida“ ning laiemalt kõigest, mis enam ei toimi, kirjutab suhtekorraldaja Põim Kama.
Kriisidega käib kaasas üks suur võit. Need vabastavad meid ebapraktilistest harjumustest, struktuuridest ja keerukusest, kasutustest prognoosidest ja strateegiatest, vaikimisi võetud kohustusest ühises liivakastis „korralikult mängida“ ning laiemalt kõigest, mis enam ei toimi, kirjutab suhtekorraldaja Põim Kama.
USA börsi aktsiad langesid viimase 22 kuu madalaimale tasemele
USA aktsiaturud langesid madalaimale tasemele, mida nähti viimati 2020. aasta novembris. S&P 500 langes neljapäevasel kauplemispäeval koguni 2,9%, kuid vähendas turgude sulgemisega kahjumit.
USA aktsiaturud langesid madalaimale tasemele, mida nähti viimati 2020. aasta novembris. S&P 500 langes neljapäevasel kauplemispäeval koguni 2,9%, kuid vähendas turgude sulgemisega kahjumit.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Coop Eesti juht lahkub ametist
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Julgeolek on määrav, küll majandus hakkama saab
Konverents Äriplaan näitas, kuidas majandusmaailm jaguneb tulevikku vaadates laias laastus kahte lehte: on optimistid ja on pessimistid; meie jääme pigem esimesse poolde, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Konverents Äriplaan näitas, kuidas majandusmaailm jaguneb tulevikku vaadates laias laastus kahte lehte: on optimistid ja on pessimistid; meie jääme pigem esimesse poolde, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Viimsi Artiumi arhitekte paelusid enneolematud tingimused
Viimsis uksed avanud kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artium pakub oma tipptasemel akustikaga saalides võimsaid muusika- ja teatrielamusi ja ka mitmesuguseid huviringe igas vanuses inimestele, kirjutab Äripäeva Sisustaja.
Viimsis uksed avanud kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artium pakub oma tipptasemel akustikaga saalides võimsaid muusika- ja teatrielamusi ja ka mitmesuguseid huviringe igas vanuses inimestele, kirjutab Äripäeva Sisustaja.

Olulisemad lood

Soome sulgeb öösel piiri Vene turistidele
Soome valitsus teatab pärastlõunasel pressikonverentsil uued piiriregulatsioonid, millega Venemaalt saabujate arv võib väheneda poole võrra, kirjutab Helsingin Sanomat.
Soome valitsus teatab pärastlõunasel pressikonverentsil uued piiriregulatsioonid, millega Venemaalt saabujate arv võib väheneda poole võrra, kirjutab Helsingin Sanomat.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.