Kuni 20% võlgniku sissetulekust saab nüüdsest arestida ka siis, kui see on väiksem palga alammäärast, teatas kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koda. Tõsi, kohtutäitur saab tasu arestima hakata alles siis, kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele.

Viimast rahanatukest siiski ära ei võeta, kuna sissetulekut ei arestita, kui see jääb alla kehtestatud toimetulekupiiri, mis on tänavu 140 eurot kuus üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele ning 112 eurot pere teisele ja igale järgmisele liikmele.

"Säte võimaldab asuda nõuete sissenõudmisele ka juhtudel, kus võlgnik teenib ametlikult miinimummääras töötasu ning seetõttu oli nõude täitmine sisuliselt seiskunud," selgitas kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koda pressiteate vahendusel.

Täna jõustuvas seaduses on teisigi muudatusi. Näiteks luuakse koja juurde uue organina vahekohus, mis hakkab menetlema rahalisi nõudeid poolte kokkuleppel.

Kohtutäitur saab värskete sätetega ka õiguse osutada ametiteenust lepitajana vastavalt lepitusseadusele.

Samuti antakse kohtutäiturile juriidilise fakti tuvastamise õigus. Taoline teenus osutub vajalikuks mitmesuguste vaidluste lahendamisel ja tõendite kogumisel näiteks omandialastes, ühiselu või muudes küsimustes.