Eesti suhtumine siiakolijatesse ajast maas

Eriti valusalt tunnetavad seda ettevõtted, kelle välismaalt Eestisse tööle palgatud spetsialist soovib siia tulla koos perega.

Eesti pole veel suutnud kohaneda muutunud elukorraldusega ning endiselt ollakse oma seadustega ajas, mil peamiseks probleemiks olid hallipassiomanikud, leiavad aastaid ettevõtetes välismaalasi tööle värvanud Riina Einberg, kes praegu töötab Taxify andministratsiooni juhina, ja advokaadibüroo Triniti partner Ramil Pärdi. “Kogu migratsiooni regulatsioon lähtub meil sellest, et inimesed tulevad ja jäävadki siia. Aga palju on neid, kes tulevad aastaks-kaheks, neil polegi huvi ega vajadust ära õppida eesti keelt. Neile häid lahendusi ei ole. Eeskätt tervisekindlustusel ja haridusel,” tõdes tööjõuturgu puudutavate seadustega hädas olevate inimeste abistamisele keskendunud Pärdi.

“Oleks vaja vaadata suuremat pilti. See, mis oli aastal 1990, ei ole praegu enam mõistlik. Inimeste töö- ja elusoovid on muutunud ning me seisame silmitsi sootuks teiste probleemidega. Mujal maailmas on suhtumine juba üldisemalt selline, et tullakse ja minnakse. Eriti hea näide on muidugi Austraalia, kus seda igati soodustatakse. Ka Austraalia enda noored käivad Euroopas tööl. Esmalt on vaja aga muuta suhtumist. Küll siis ülejäänud asjad järgi tulevad,” ütles Einberg.

Ingliskeelne kooliharidus kallis

Kui ajutiselt Eestis töötav välismaalane tahab kaasa võtta ka pere, siis peavad kõik läbima sama tee ning lisaks leidma ka lastele lasteaiakoha või kooli, mis on järgmine tõsine katsumus. Kui pere kõneleb vene keelt, pole probleeme. Kui aga soovitakse oma laps panna ingliskeelsesse lasteaeda või kooli, siis selliseid õppeasutusi on Eestis vaid Tallinnas ja Tartus ning valdavalt on need erakoolid.

“Õppetasud on neis müstilised. Kui toome siia tööle tippspetsialisti, siis tema elab selle üle, kuid näiteks meil on viimasel ajal väga palju ka lihtsamate ametite inimesi, kelle väärtus seisneb mõne kindla keele oskuses ning kes teenivad Eesti keskmist palka. Nendele on see juba väga suur väljaminek,” tunnistas Einberg, kelle sõnul selliste koolikohtade vajadus Eestis aina kasvab ning sellest on haridusministeeriumile räägitud aastaid. Olude sunnil on ettevõtted juba ise hakanud Eestis ingliskeelseid koole looma.

Haridus- ja teadusministeeriumi pressiesindaja Tarmu Kurm tõdeb, et välismaalastel on Eestis võimalik ingliskeelset haridust saada peamiselt erakoolides, kuid õppekohtade arv kasvab neis pidevalt. “2017/2018. õppeaastal kasvas seoses Tallinna Rahvusvahelise Kooli avamisega õppekohtade arv 1.–6. klassi õpilastele ning 2018/2019. õppe­aastal täieneb ingliskeelsete õppekohtade arv pealinnas veel umbes 400 õppekoha võrra. Nimelt kolib Tallinna Euroopa Kool järgmisest õppeaastast uutesse ruumidesse,” selgitas Kurm, kelle sõnul on ka Tartus väga head võimalused ingliskeelseks õppeks.­ “Riigi toel ja erainvesteeringute kaasabil on Eestis kujunenud toimiv ingliskeelset haridust pakkuv koolide võrk. Inglise keeles saab 2017/2018. õppeaastal õppida Tallinnas ja Tartus asuvas kaheksas üldhariduskoolis ja kuues koolieelses lasteasutuses.”

Kuidas inimese siiasaabumine välja näeb?

Riina Einberg, praegune Taxify peadirektor

"Kõigepealt peab ta leidma elukoha. Laias laastus võime jagada siia tööle tulijad 3–4 klassi: esiteks need, kes juba elavad kohapeal, on ELi kodanikud või saavad siin viibida ja töötada ilma eraldi tööloata.

Teiseks kolmandate riikide kodanikud, kes on siin varem töötanud või õppinud või õpivad ja otsivad lisaks tööd. Kolmandaks need, kes siia tulevad n-ö puhta lehena. Nende puhul tuleb esmalt teha kindlaks põhjus, mille alusel nad siia saavad tulla, vormistada see alus, nt viisa, et tulla tutvuma, töövestlusele jne.

ELi inimesega on lihtne, ta peab tulema kohale, leidma elukoha, sõlmima üüri­lepingu, saama kokkuleppe sissekirjutuseks, saab ID-koodi, seejärel peab taotlema politsei- ja piirvalveametist ID-kaardi. Kui see on olemas, siis saab teha tervisekindlustuse, pangakonto, vormistada maksuresidentsust, valida perearsti jne. Seega isegi ELi kodaniku jaoks on see aeganõudev protsess. Alates sellest, et saada üüripind ja et selle pinna omanik annaks nõusoleku end sinna sisse kirjutada. Paljud paraku ei nõustu sellega, palju on välismaalaste suhtes eelarvamusi ja umbusku, samuti keelebarjäär. Palju läheb ka meie aega sellele, et aidata sõlmida lepinguid, leida sobiv pind jne. Olen ise vormistanud enda juurde koju välismaalasi, et inimesed saaksid asja käima, et nad saaksid ID-koodi ja -kaardi, ühistranspordi kaardi jne. Muidu nad jäävadki ootama, sest korteri leidmine ei ole sugugi nii lihtne."