Pangad maksid enam tulumaksu

Pangandussektori puhaskasum vähenes esimeses kvartalis 13 protsenti 77,5 miljoni eurot. Varade tootlikkuseks kujunes aastases arvestuses 1,2%, mis on aastatagusest tasemest 0,3 protsendipunkti väiksem. Intressitulu suurenes, aga kulud suurenesid rohkem.

"Aasta alguses kehtima hakanud uus tulumaksukord nõuab, et pangad peavad kvartali jooksul teenitud kasumilt maksma tulumaksu, mistõttu suurenes tulumaksukulu. Lisaks kasvatas kahe panga ühinemine personalikulusid ning aktsiaturgude korrektsiooni tõttu tekkis kulu finantsvarade ümberhindlusest," selgitas Eesti Panga analüütik Mari Tamm keskpanga ülevaates.

Eesti ettevõtted laenasid Eestis tegutsevatelt pankadelt ja liisinguettevõtetelt 2018. aasta märtsis küllaltki aktiivselt. Uusi pikaajalisi laene ja liisinguid võeti 278 miljoni euro väärtuses ehk 11% suuremas mahus kui samal ajal aasta tagasi. Viimastel kuudel on suurenenud eelkõige laenamine kinnisvaraettevõtetele: märtsis anti neile peaaegu pool uutest pikaajalistest laenudest.

Majapidamiste laenunõudlus püsib kiire palgakasvu ja kõrge kindlustunde mõjul suur ning eluasemelaenude kogumaht suurenes aastaga 6,6%. Uusi eluasemelaene võeti 96 miljoni euro ulatuses, pisut vähem kui samal ajal aasta tagasi. Autoliisingu kogumaht suurenes märtsis aasta võrdluses 18,5%. Ka muud tarbimislaenud kasvasid kiiresti, aastaga 9,5%.

Uute laenude keskmised intressimäärad jäid selle aasta esimeses kvartalis eelmise aasta omadega võrreldavale tasemele. Nii uute eluasemelaenude kui ka ettevõtete pikaajaliste laenude intressimääraks kujunes märtsis 2,4%. 

Ettevõtete ja majapidamiste hoiused pankades kasvasid märtsis samuti kiiresti. Hoiused pankades suurenesid aasta võrdluses 9,4% ehk 13,1 miljardi euroni.