Militaarse hingega naisjuht

02. mai 2018, 06:00
Viljandis tehnilisest tekstiilist eriotstarbelist varustust tootva ASi Galvi-Linda tegevjuht Marge Laiõunpuu.
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20180502/NEWS/180429726/AR/0/AR-180429726.jpg
Ainult tellijale

Viljandis militaarvarustust tootva õmblusfirma ASi Galvi-Linda tooteportfellis pole ühtki sõdurivarustuse elementi, mida ettevõtte tegevjuht Marge Laiõunpuu poleks välitingimustes sõna otsese mõttes omal nahal katsetanud.

Vähemalt kord kvartalis vahetab Laiõunpuu naiselikud riided laigulise mundri vastu ja osaleb õppekogunemisel metsas. Näiteks mai algul (2.–6. mai) juhendab ta alluvaid Eesti suurimal sõjalisel õppusel Siil. Neliteist aastat tagasi Kaitseliidu Viljandi malevas reasõdurina alustanud Laiõunpuu on nüüd kompaniiülema abi. Galvi-Linda eesotsas on ta olnud kuus aastat.

„Kui Galvi-Linda uued omanikud tegevjuhi kohta pakkusid, hakkas mul süda kiiremini tuksuma – tegemist on ju militaarvallas tegutseva ettevõttega,“ põhjendab Laiõunpuu, miks ta soostus ettepanekuga. „Pealegi oli mul kohe tunne, et klapime omanikega hästi, nägime ettevõtte arengut samas suunas.“

Galvi-Linda ainuomanik on veinide maaletoomisega tuntust kogunud AS LTT, mille omanikeringis on rahandusminister Toomas Tõniste ja tema vend Tõnu. „Ettevõtte igapäevased küsimused on minu otsustada,“ mainib Laiõunpuu. „Omanikud tunnevad huvi ettevõtte käekäigu vastu iga kuu. Ja kui meil on üleval investeerimisteema, siis arutame selle omanikega operatiivselt läbi.“ Ta lisab, et peamiselt suhtleb ta Galvi-Linda nõukogu esimehe Tõnu Tõnistega ja nõukogu liikme Marko Lilienthaliga.

Tehnilisest tekstiilist eriotstabelist varustust tootval Galvi-Lindal on läinud sedavõrd hästi, et esimest korda jõuti Gaselli TOPi, suisa 300. kohale. „Eesti turg ehk kaitseväelased ja kaitseliitlased teavad meid kui militaartoodete tootjat, aga tegelikult läheb meie toodangust üsna palju välisturule,“ räägib Laiõunpuu.

Ekspordi osa on kõikunud 15 ja 70 protsendi vahel, olenevalt sellest, kui suures mahus on sel aastal täidetud kaitseväe hankeid. Näiteks eelmisel aastal kukkus käive enam kui kolmandiku võrra. „See oli otseselt tingitud kaitseväe tellimuste vähenemisest,“ nendib Laiõunpuu. „Samas tänavu on tendents vastupidi – tellimusi on nii palju, et käibe hüppe eeldused on ka sellel aastal.“

Galvi-Linda kolmekorruseline tootmishoone on nagu labürint – treppide, koridoride, uste ja ruumide rohkus lülitab esimest korda majja sattunul orienteerumistaju täielikult välja. Logistiline keerukus tuleneb sellest, et aja jooksul on algsele tootmiskompleksile ehitatud teine ja see järel kolmaski juurde.

Nõukogude ajal tuntud nahkgalanteriikombinaadi Linda erastasid 1991. aastal ettevõtte töötajad. LTT tuli omanikeringi 2011. aasta sügisel ja ainuomanikuks sai aasta hiljem. Koostöö kaitseministeeriumiga algas 1998. aastal. Esimene militaartoode oli suur seljakott ja seejärel juurutati tootmisse sõdurirakmed. Praegu kuulub sõdurivarustusse ligi sada elementi, mis on toodetud Galvi-Lindas.

Vastates küsimusele, milline on militaar- ja tsiviiltoodete osa käibes, jääb Laiõunpuu kimbatusse. „On üksjagu palju tooteid, mis otsapidi jõuavad välja ka sõjaväelasteni,“ lausub ta. „Näiteks toodame oma ühele suuremale koostööpartnerile Norras kõikvõimalikke päästeülikondi: keemiakaitseks, merepäästjatele, kalameestele, naftapuurtornide töötajatele. Selliseid kaitseülikondi kasutatakse väga palju ka militaarvaldkonnas.“

Laiõunpuu sõnul on toodete nomenklatuur vahel laienenud tänu sellele, et klient tahab mingit spetsiaalset asja. „Kui me oleme selle käsile võtnud, välja töötanud ja kliendile üle andnud, avastame, et tegu võiks olla täiesti uue tootega,“ ütleb ta ja toob näiteks laskurmati saamisloo.

Galvi-Linda uksest astus sisse Soome reservväelane, kaasas kauaaegsest kasutamisest räbaldunud näidis ja küsis, kas suudate sellist asja teha. Tegu oli liigendmatiga, mida saab nagu kohvrit kaasa võtta – enne lamades laskeharjutuse tegemist laotad lihtsalt mati maha. „See sobib sõjaväelastele, snaipritele, laskesportlastele, me müüme seda toodet päris hästi,“ lisab Laiõunpuu.

Lõpetuseks ei saa Laiõunpuult küsimata jätta, kuidas tema kui naine on suutnud end kehtestada maskuliinses militaarvaldkonnas. „Kaitseliidu malevas jaoülemaks saades tundsin küll, et mehed ei võtnud mind algul võrdväärsena,“ meenutab ta. „Pööre tuli nõndanimetatud sõduriproovil. See on omamoodi võistlus, kus ööpäeva jooksul läbid täisvarustuses umbes poolsada kilomeetrit ja täidad kontrollpunktides kõikvõimalikke ülesandeid. Kui ma lõpetasin võistluse parimate seas, ütlesid mehed minust möödudes ainul ühe sõna: respect.“

 

Austus tuli välja teenida ka Galvi-Linda juhina. Ehkki siin töötavad peamiselt naised, ei olnud Laiõunpuul lihtsam – mitu töötajat oli ettevõttes kauem töötanud, kui tegevjuhil vanust oli. „Võrreldes nendega olin noor ja algul pelgasin, kuidas kollektiiv minusse suhtuma hakkab,“ seletab ta. „Tegelikult kujuneb arvamus selle põhjal, kuidas sa igapäevaseid olukordi lahendad ja milliseid otsuseid vastu võtad. Muidugi pead tegevjuhina tihtipeale käituma kui tasakaalu otsiv köielkõndija: sa pead tegema nii, et omanikud oleksid rahul, ja tagama, et töötajad oleksid rahul.“

Milline vanasõna iseloomustab teie tegevust?

ASi Galvi-Linda tegevjuht Marge Laiõunpuu

Visadus viib sihile. Kui meie kollektiivis kipub mõni inimene mõtlema pigem sellele, miks üht või teist asja teha ei saa, siis mina töötlen teda nii kaua, kuni ta hakkab mõtlema, kuidas teha. Lihtne on kohe vastata, et ei jõua, ei saa, pole vastavat masinat. Aga mõtle, kuidas saaks, ja ütle, mida on sul selleks vaja. Tegevjuhi ülesanne on tagada vajaminev. Vanker liigub ju kergemini, kui viis inimest seda veavad, mitte et neli istuvad peal ja üks veab.

Militaarvarustuse tootja kolm soovitust

1. Ole järjekindel. Algaja ettevõtjana võib tunduda, et kõik, kellega suhtled, on potentsiaalsed kliendid. Tegelikult see muidugi nii ei ole, hea, kui ühega kümnest õnnestub koostööni jõuda. Isegi kui sa pole kahekümne huvitundjaga lepingu või tellimuseni jõudnud, ära kaota sihti silme eest. Kunagi ei maksa lootust kaotada, alati tulevad uued huvitundjad. Keegi ikka jõuab sinuni, mingi koostöö ikka hakkab pihta.

2. Ära karda põrumist. Põrumine ei tohi panna sind kartma järgmisi võimalikke põrumisi. See on nii loomulik, et kui eelmisest põrumisest on mõru maik jätkuvalt suus, pelgad uuesti riski võtta. Ära lase hirmudel ennast alla neelata, tegutse edasi. Sa võid põrumisest õppust võtta, aga mitte keegi ei saa garanteerida, et see oli su viimane põrumine.

3. Panusta kohalikele kontaktidele. Kõige lühem ja otstarbekam tee uuele turule pääsemiseks on kohaliku inimese kaudu. Otsi ja leia inimene, kes tunneb riigi tavasid ja oskab kohalikku keelt. Temal on vajalikud kontaktid olemas, tema teab, kuidas sealsetele klientidele läheneda. Tee sellise inimesega koostööd.

ASi Galvi-Linda tegevjuht unistab

Unistus on vallutada uusi välisturge, samuti saada Eesti suurimaks kaitsetööstusettevõtteks oma valdkonnas. Kaugem visioon on tark toode. Tänapäeva militaarvaldkond liigub selles suunas, et varustusele pookida tarkust juurde. Ka meie üritame liikuda targa varustuse suunas, aga täpsemalt on sellest veel pisut vara rääkida.

Kommentaar

Ei rapsi umbropsu

Ingvar Pärnamäe, Eesti Kaitsetööstuse Liidu juhatuse esimees

Kui ma 6–7 aastat tagasi esimest korda Galvi-Lindas käisin, siis ettevõte alles otsis oma kohta kaitsetööstusmaastikul. Pärast sisemist reorganiseerimist ehk uute omanike tulekut on ettevõte leidnud oma suuna, väga palju on pööratud tähelepanu toodangu kvaliteedile ja klientidele.

Kas ettevõtte toodang on konkurentsivõimeline või mitte, selle paneb paika lihtne mõõdik – eksporditurg. Galvi-Linda on võimeline täitma keerulisi rahvusvahelisi lepinguid. Kui sa suudad müüa toodet riikide kaitseväele, siis see annab selge signaali, et toode on väga kvaliteetne. Et seda tagada, peab ettevõttes olema kvaliteeti tagav tootmine, oskus leida ja sõlmida väärt lepinguid ja suurepärane müügitöö.

Galvi-Linda on kaitsetööstuse liidu ning kaitse- ja julgeolekutehnoloogiate klastri liige, seega tunnen ettevõtte tegevjuhti Marge Laiõunpuud juba mõnda aega. Ta on tasakaalukas ja sihikindel. Ta ei rapsi umbropsu, vaid mõtleb kõik asjad mitu korda läbi. Marge annab endale aru, millised on ettevõtte tugevused ja nõrkused, tal on pikaajaline visioon, kuhu ettevõte võiks areneda.

Marge kui Kaitseliidu aktiivne liige on huvitatud militaarvaldkonnast. Õppustel osaledes saab ta katsetada kõiki neid asju, mida tema juhitav ettevõte toodab. See on hea näide, kuidas isikliku pühendumisega mingisse valdkonda on võimalik saavutada väga häid tööalaseid tulemusi.

 

Pane tähele

* Äripäeva gaselli rubriik, kus kirjutame kiiresti arenevatest väikefirmadest ja nende omanikest, ilmub kaks korda kuus.

* Äripäeva Gaselli TOPi lähteandmeteks on ettevõtte müügitulu ja ärikasum enne makse aastatel 2014, 2015 ja 2016. 2014. aasta müügitulu peab ulatuma 100 000 euroni ja aastatel 2014-2016 kasvama käive ja ärikasum vähemalt 50%.

* TOPi jõudis tänavu 901 ettevõtet.

Loe Äripäevast

Viimati ilmunud lood gasellettevõtetest

* „Silmaarst, kes paistab silma“ Tartu firmast OÜst ReFocus Silmakeskus 29.03.2018 lehes.

* “Vandeadvokaat, kes soovitab: ära otsi õigust kohtust“ Tallinna firmast OÜst Advokaadibüroo Kuklase & Partnerid 10.04.2018 lehes.

* „Kala müügiga pole mingit muret“ Võrumaa firmast OÜst Leokitalu 18.04. lehes.

Loe veebist: www.aripaev.ee/gasell

Gaselliliikumist toetavad LHV ja Markit.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
26. April 2018, 17:06

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing