Rahapesukütti piinab kümnetesse miljonitesse ulatuv lahendamata juhtum

Isegi kui Eesti rahapesu andmebüroo mõistab, et tegemist on variisiku või fiktiivse dokumendiga, saab rahavoogu tõkestada ja raha ära võtta üksnes siis, kui on tõendatav, millisest kuriteost see pärineb. „Rahvusvaheliste skeemide puhul on mõningatest riikidest väga keeruline või pea lootusetu saada infot kuritegude kohta,“ nentis Reimand täna Äripäeva raadio hommikuprogrammis.

Just üks selline, mõnekümne miljoni euro suurune lahendamata juhtum on Reimandil kõige valusamalt kripeldama jäänud. „Koostöös ühe SRÜ riigiga olid ka viited ja esialgne kinnitus, et see raha pärineb seal toime pandud pettusest ja altkäemaksust. Õnnestus ka prokuratuuril see vara arestida kriminaalmenetluses, aga siis juhtus see, et palvele esitada täiendavaid tõendeid ei laekunud enam vastust. Ametnikud, kes enne olid olemas, heasoovlikud ja abistasid infoga, enam telefonile ei vastanud. Tõendeid kohtumenetluse tarbeks ei õnnestunudki hankida,“ rääkis Reimand mõne aasta tagusest juhtumist.

Laialt on Reimandi sõnul levinud arvutikelmused. Ta tõi esile suvise meilipettuste laine, kus võetakse üle ettevõtete vaheline meilisuhtlus. „Häkitakse kas ühe või mõlema ettevõtte postkastidesse ja saadetakse kirju äripartneri nime all. Tihti on tegu reaalsete ärisuhetega, kus arvete esitamine kaupade eest ongi toimunud ja kestev, ning siis lihtsalt sokutatakse sinna vahele meil arvega, kus on vahetatud rekvisiidid, näiteks pangakonto number. Kui ettevõte ei kontrolli partneri rekvisiite, langebki ta pettuse ohvriks,“ kirjeldas Reimand.

Tema sõnul on selliseid juhtumeid on sel aastal ära hoitud üle 20 ja petturite käest on sellega pääsenud 1,8 miljoni euro ringis.

Veel üks väga ohtlik tee on finantsvahenduse lepingute sõlmimine. "Öeldakse, et vahendage meie makseid ning saate 5%-20% kogusummast teenustasuks. Mis tahes finantsvahendus eeldab tegevusluba ja on iseenesest ebaseaduslik ja karistatav. Selle lepinguga nõustumisel võib juhtuda, et tuleb hoopis süüdistus rahapesule kaasa aitamises,“ hoiatas Reimand.

Viimase aja tobedaima petmiskatsena toob Reimand juhtumi, kus isik võltsis mõnesaja euro suurusest laenukohustusest vabanemiseks enda surmatunnistust ja saatis selle teise isiku nime alt laenuandjale. „Ilmselgelt teadmata, et tegelikult on ju ka finantseerimisasutustel õigus rahvastikuregistrist kontrollida, kas isiku surm on registreeritud,“ ütles Reimand.

Kui tavaliselt tulevad petukatsed sotsiaalmeedias, sõnumiga või e-kirja teel, siis ühed kurjategijad saatsid inimesele paberil kirja teavitusega, et ta on võitnud lotoga väga suure summa. Selle summa kättesaamiseks tuli mõistagi enne väiksem summa ise üle kanda. „Potentsiaalne ohver oli välja vaadatud, eeltöö tehtud, et tal on ka võimekust raha tasuda. Oli olemas veebileht, mis seda kinnitas, oli telefon, kuhu sai helistada ja asju ajada. Oli isegi tehtud keskkond, kus inimene sai sisestada oma pangakonto andmed ja algatada võidu endale ülekandmise. Kui tehingu teostamise protsent hakkas 99%ni jõudma, jäi asi seisma ja ebaõnnestus. Inimestelt meelitati ikka kümneid tuhandeid eurosid välja,“ rääkis Reimand.

Lõviosa teadetest võimaliku rahapesu kohta tuleb büroole finantssektorist, aga on ka rida teisi ettevõtteid, kes kahtlastest asjaoludest märku annavad, ütles Reimand – näiteks kauplejad, raamatupidajad, audiitorid, hasartmängukorraldajad, notarid, advokaadid. Laias laastus on teateid kaht tüüpi: kas on silma jäänud midagi kahtlast või on tegemist sularahatehinguga, mille summa ületab 32 000 eurot.

Kõik 32 000 eurost suuremad tehingud kontrollitakse automaatselt üle. Selliseid tehinguid on Reimandi sõnul järjest vähem, kuna järjest vähem kasutatakse sularaha. „Mõne aasta taguselt umbes 300 miljoni euro väärtuses sularahatehingute raporteerimisest on see jõudnud 100 miljoni kanti,“ ütles ta.

Umbes 2500-3000 teadet aastas on tõsisema kahtlusega. Pisike osa sellest on terrorismi rahastamise tunnustega teated. „Need puudutavad peamiselt vara ja väärtuse ülekandeid konfliktipiirkondades, nende naabruses. Kui ikka Süüriasse või selle lähistele liiguvad rahaülekanded ja ei ole täpselt välja selgitatud, et sellega on kõik hästi, siis ka sellised tehingud meie vaatluse alla satuvad,“ kinnitas Reimand.

Küsimusi tekitab veel näiteks see, kui makse teinud ettevõttel pole muud majandustegevust või on üksikud tehingud, mis mingil kombel äratavad kahtlust ja pank ei saa piisavalt infot, et veenduda, kas raha pärineb seaduslikust tegevusest.

Eestis on kavas seada sisse kord, et isik, kellel lasub rahapesukahtlus, peab ise tõendama oma süütust. Reimandi sõnul on selle muudatuse eesmärk tõkestada Eestit läbiva musta raha transiiti. „Kindlasti see ei ole imerohi, kindlasti see ei tähenda, et Eestist ja Eesti finantssüsteemi enam ei kuritarvitata rahapesuks. See on täiendav heidutusele suunatud meede meie tööriistakastis,“ ütles Reimand.