Rahapesukütti piinab kümnetesse miljonitesse ulatuv lahendamata juhtum

Laialt on Reimandi sõnul levinud arvutikelmused. Ta tõi esile suvise meilipettuste laine, kus võetakse üle ettevõtete vaheline meilisuhtlus. „Häkitakse kas ühe või mõlema ettevõtte postkastidesse ja saadetakse kirju äripartneri nime all. Tihti on tegu reaalsete ärisuhetega, kus arvete esitamine kaupade eest ongi toimunud ja kestev, ning siis lihtsalt sokutatakse sinna vahele meil arvega, kus on vahetatud rekvisiidid, näiteks pangakonto number. Kui ettevõte ei kontrolli partneri rekvisiite, langebki ta pettuse ohvriks,“ kirjeldas Reimand.

Tema sõnul on selliseid juhtumeid on sel aastal ära hoitud üle 20 ja petturite käest on sellega pääsenud 1,8 miljoni euro ringis.

Veel üks väga ohtlik tee on finantsvahenduse lepingute sõlmimine. "Öeldakse, et vahendage meie makseid ning saate 5%-20% kogusummast teenustasuks. Mis tahes finantsvahendus eeldab tegevusluba ja on iseenesest ebaseaduslik ja karistatav. Selle lepinguga nõustumisel võib juhtuda, et tuleb hoopis süüdistus rahapesule kaasa aitamises,“ hoiatas Reimand.

Viimase aja tobedaima petmiskatsena toob Reimand juhtumi, kus isik võltsis mõnesaja euro suurusest laenukohustusest vabanemiseks enda surmatunnistust ja saatis selle teise isiku nime alt laenuandjale. „Ilmselgelt teadmata, et tegelikult on ju ka finantseerimisasutustel õigus rahvastikuregistrist kontrollida, kas isiku surm on registreeritud,“ ütles Reimand.

Kui tavaliselt tulevad petukatsed sotsiaalmeedias, sõnumiga või e-kirja teel, siis ühed kurjategijad saatsid inimesele paberil kirja teavitusega, et ta on võitnud lotoga väga suure summa. Selle summa kättesaamiseks tuli mõistagi enne väiksem summa ise üle kanda. „Potentsiaalne ohver oli välja vaadatud, eeltöö tehtud, et tal on ka võimekust raha tasuda. Oli olemas veebileht, mis seda kinnitas, oli telefon, kuhu sai helistada ja asju ajada. Oli isegi tehtud keskkond, kus inimene sai sisestada oma pangakonto andmed ja algatada võidu endale ülekandmise. Kui tehingu teostamise protsent hakkas 99%ni jõudma, jäi asi seisma ja ebaõnnestus. Inimestelt meelitati ikka kümneid tuhandeid eurosid välja,“ rääkis Reimand.

Lõviosa teadetest võimaliku rahapesu kohta tuleb büroole finantssektorist, aga on ka rida teisi ettevõtteid, kes kahtlastest asjaoludest märku annavad, ütles Reimand – näiteks kauplejad, raamatupidajad, audiitorid, hasartmängukorraldajad, notarid, advokaadid. Laias laastus on teateid kaht tüüpi: kas on silma jäänud midagi kahtlast või on tegemist sularahatehinguga, mille summa ületab 32 000 eurot.