Hiigeltehing: müüdud ameeriklastele

Suure osa Luminorist ostnud USA investeerimiskontsern Blackstone toob vaheldust Eesti pangandusse, kus domineerivad skandinaavlased, leiavad rahamaailma asjatundjad. Panga juht Erkki Raasuke tunnistas, et tehingu kokkuleppimise juures oli rahapesu teema vägagi üleval.

Nordea ja DNB kohalikest filiaalidest uue panga ehitamine samal ajal suure ülevõtmistehinguga on võtnud uneajast ilmselt matti, tunnistab Erkki Raasuke, kelle sõnul ei ole võib-olla talle endale kohale jõudnud, kui suur ja oluline see uudis ikkagi on. “Aga ma võin ilma teeskluseta öelda, et see tehing seisneb rohkem Blackstone’i sisenemises Baltikumi kui Nordea lahkumises. See oli ka müügiprotsessis näha, et omanikud olid isegi tõrksad ja hoidsid kindlalt oma tingimustest kinni,” räägib Raasuke.

Märtsikuust kestnud ostu-müügiprotsessi nõustasid JPMorgan ja Goldman Sachs, mis samuti annab aimu tehingu tõsidusest ja andis Luminori turuväärtuseks 1,7 miljardit eurot.

Rahapesuskandaali mõju oli suur

Aga kui küsida, kas miljardine investeering Baltikumi pangandusse näitab seda, et rahapesuskandaalid pole siinsele mainele suuremat häda teinud, siis vastab Raasuke eitavalt. “Seda ei saa kohe kuidagi öelda. Kui ma vaatan praegu müügiprotsessile tagasi, siis see ongi võib-olla aja märk. Viis aastat tagasi oleks äri analüüsides 80% tähelepanust koondunud krediidiportfellile. Praegu võin öelda, et pool tähelepanust kindlasti oli just rahapesu, tunne-oma-klienti teemadel. Selle mõju on väga suur ja tuntav,” märkis ta.

Arvestades, et Blackstone’i-taolised erakapitalifondid tavaliselt universaalpankadesse investeerima ei kipu, jääb ikkagi lahtiseks, kuidas oldi valmis nii suurt tehingut Baltikumis just pangandusse tegema. Raasuke soovitab esmalt seda küsida otse investorilt, kuid märgib, et kontsentreeritud turg, kus äri saab hästi teha, inimesed panga eesotsas ja äriplaan pidid ikkagi Blackstone’ile ahvatlevad tunduma.

“Me kindlasti ei tegutsenud selle nimel, et teha Luminor müügikõlbulikuks, vaid ehitasime korralikku, kaasaegset regionaalset panka. Juhtkonnale on aktsionäride jaotus natuke teisejärguline, meie ülesanne oli teha head äri ja teenindada kliente,” räägib Raasuke.

Kui “müügikõlbulikuks” oli pank ostutehingu ajaks üldse saanud, on iseküsimus, sest Raasukese sõnul ei ole kahe panga kokkusobitamine ja üleliigse mahalihvimine üldse lõpule jõudnud. "Selle protsessiga oleme alles esimeses pooles, komplekssust on palju, kolm riiki ja viis erinevat platvormi. Alles 12 kuu pärast on igas riigis üks tehnoloogiline platvorm, mille pealt saame uute asjadega välja tulla. Aga lapsed ei sünni ühe päevaga ja kahe-kolme kuuga ei pane ka keerukat organisatsiooni kokku,” ütles ta.

Laias laastus jätkub Luminori senine strateegia, võib-olla ainult börsile mineku aeg tuleb lähemale. “Meie sihikul on ettevõtted, kes teevad otsuseid Baltikumis, ja majanduslikult aktiivsed, säästmisele keskendunud inimesed. Me kõiki kliente püüdma ei lähe ja tugineme positsioonidele, mis endal tugevad,” kinnitas Raasuke, et põhi­suundadeks jäävad privaatpangandus ja suuremad ettevõtted. Võimalik turuosa võiks Luminoril jääda 20% juurde.

Samuti on endiselt kavas börsile minek. “Esimene plaan oligi minna börsile olemasolevate aktsionäridega, nüüd uus investor võib-olla isegi lühendab seda perioodi. Esialgne plaan oli viis aastat, millest neli on veel jäänud."

Küsimusele, kas teiste väiksemate pankade ülevõtmist ei sihita, vastas Raasuke, et lähemad paar aastat sellele veel mõelda ei jõua. “Meil on väga palju ehitada, on vaja tõestada end klientidele, ja see on palju olulisem, kui mõelda mõne väiksema konkurendiga ühistegevuse peale,” kommenteeris ta.

Tunnustus meeskonnale

Millal tuleb Luminoril selline veeb, et sellest ei räägitaks kui erilisest? “Ma väga loodan, et sellest räägitakse ühel päeval kui erilisest, aga heas mõttes. Ma arvan, et uute ja innotiivsete lahendusteni me jõuame kuskil aastal 2020. Praegu võib see tunduda väga kaugel, aga tegelikult see ei ole väga kaugel. Me alustame vundamendist. Ma arvan, et meil on veel üksjagu vaja ehitada seinu, enne kui me hakkame sinna katust peale panema.”

Küsimusele, kui kauaks ta panka juhtima jääb, vastas Raasuke, et seda ei tea kunagi. “Selles töös käib see ühest nõukogu koosolekust järgmiseni. Ja ma selle peale liiga palju ka ei mõtle. Teha on palju, laua peal on asju palju, ja ma pööran oma tähelepanu sellele.” Sellega Raasuke nõustus, et iseenesest osteti see pank ju osalt ka meeskonna pärast. “Suur osa selle investeeringu tegemisel on sellel, et see strateegia, need suunad on tundunud sobivat. See on tugev tunnustus ka meie senisele tööle.”

Selle kohta, kas see investeering elavdab pankade tegevust, leidis Raasuke, et see ei pruugigi olla väga hea. “Praegu, kus me oleme äärmiselt kõrges majandusaktiivsuses, tahta siit veel, et kasu või aktiivsust tuleks juurde, polegi võib-olla väga hea soov.”

Swedbanki eksjuht tuleb Luminori nõustama

Swedbanki endine juht Michael Wolf (vasakul) on Eestis eelmise ameti tõttu korduvalt käinud, fotol on ta 2015. aastal praeguse Eesti Swedbanki juhi Robert Kitiga.
Swedbanki endine juht Michael Wolf (vasakul) on Eestis eelmise ameti tõttu korduvalt käinud, fotol on ta 2015. aastal praeguse Eesti Swedbanki juhi Robert Kitiga.  Foto: Andres Haabu

Võrreldes Lääne-Euroopa ja USA pangandusturuga on Balti­ riikide pangandussektor alahinna­tud ja siin on vähe teenusepakkujaid, mistõttu usuvad Blackstone’i analüütikud, et siit leiab kasumit ja kasvu, avaldas tehingule lähedal seisnud isik.

Anonüümsust palunud allika sõnul näeb Blackstone’i erakapitalifond, et Luminoril on potentsiaali kasvada Baltimaade panganduse lipulaevaks. Kuigi tema sõnul on Blackstone siinse juhtkonnaga rahul, saadab Blackstone enda poolt uuenduste elluviimist konsulteerima endise Swedbanki juhi Michael Wolfi. “Tema roll on toetav ja juhatuseväline,” kinnitas allikas.

Allika sõnul soovib Blackstone kiirendada Luminori plaani konkureerida teiste Skandinaavia pankadega nii jae- kui ka äripanganduse segmendis.

2009. aastal Swedbanki etteotsa astunud Michael Wolfi juhtimise all tõusis majanduskriisis räsitud Swedbanki aktsia tuhast ja selle väärtus kasvas seitsme aastaga kaheksa korda, ületades oluliselt Rootsi konku­rente. Euroopa pangandussektori indeks kasvas samal ajal vaid kolmandiku võrra.

2015. aastal nimetas Harvard Business Review Wolfi maailma kümne parima tippjuhi hulka. Wolf vallandati 2016. aastal sisetehingute kahtlusega, mis hiljem kinnitust ei leidnud. Mullu veebruaris läks Wolf tööle Blackstone’i.

Blackstone toob konkurentsi Skandinaavia pankadele

Blackstone’i erakapitali investeerimisfondid omandavad Luminoris 60% suuruse osaluse, aga käivad läbirääkimised veel 20% omandamiseks.
Blackstone’i erakapitali investeerimisfondid omandavad Luminoris 60% suuruse osaluse, aga käivad läbirääkimised veel 20% omandamiseks.  Foto: Reuters/Scanpix

Pangandusega seotud inimesed peavad USA hiigelkontserni investeeringut Luminori tunnustuseks nii pangale kui ka regioonile üldse. Samas nendivad nad, et tegemist on siiski finantsinvestoriga, kes tahab ettevõtte sobival juhul hea vaheltkasuga maha müüa.

Inbanki nõukogu juhi Priit Põldoja sõnul oli Luminori müüki ette näha. “Oli arvata, et Nordea ja DNB mingi tehingu Luminoriga teevad. Alati on hea, kui sul on investor, kes soovib arendada ja on agressiivsem kui investor, kes on väljumas ja konservatiivne,” leidis Põldoja.

Tema sõnul on selge, et Blackstone on ajutine investor. “Selline fond soovib alati väljuda, kuid kindlasti toob ta oma fookuse ja ressursid,” arvas Põldoja. “Luminori strateegia võiks teravneda. Ma ei oota, et Luminor muutub laiapõhjalisemaks ja hakkaks turuosa võtma, aga ma arvan, et ta muutub kasvule orienteeritumaks.”

Midagi muud kui skandinaavlased

Põldoja hinnangul võib Luminor pakkuda rohkem konkurentsi Skandinaavia pankadele. “Tegemist on teistsuguse investoriga kui Skandinaavia tegijad ja kindlasti rikastab ta Baltikumi pangandusturgu,” lisas ta.

Põldoja sõnul on märkimisväärne, et nii mainekas investeerimisfond Eesti turule sisenes. “Eestis on viimastel aastatel väga palju suuri tehinguid toimunud. Vaadates kas või Taxifyd, kuhu tulid tuntud investorid sisse,” ütles Põldoja, kelle sõnul on Eesti investeerimiskeskkond suurteks tehinguteks soodne.

Ka LHV panga asutaja Rain Lõhmuse hinnangul on hea, et nüüd tekib Eestisse üks pank, kellel on teistmoodi omanikud. Samas leidis Lõhmus, et Blackstone’i investeering ei tähenda Luminori jaoks suurt suunamuutust. “Pangandus, mida siin teeme, on suhteliselt kohalik. Sa võid mingisuguseid paremaid praktikaid rääkida, kuid asja teevad siiski ära kohalikud juhtkonnad ja ega sa seda kuskilt kaugelt juhi,” ütles Lõhmus. Seega on Blackstone’i suurinvesteeringu edu või ebaedu Lõhmuse hinnangul siinsete juhtide käes.

Teisalt lisas Lõhmus, et erakapitalifondi investeering võib kasvatada Luminori eestvedajate motivatsiooni. “See, kas inimene teeb oma tööd hästi või halvasti, sõltub tema motivatsioonist, ja erakapitalifondid on tavaliselt väga head motivaatorid,” märkis Lõhmus.

Lõhmuse hinnangul võib Blackstone’i tehing tõsta Eesti nähtavust globaalsel investeerimisturul lühiajaliselt, kuid ta ei soovita selle tehingu tähtsust üle hinnata. “Iga investor hindab ise oma kaart ja seda, mida ta soovib saavutada. Kui keegi kõrval midagi teises sektoris teeb, noh, seda on hea teada, aga ma ei hindaks selle muutuse mõju liiga suureks,” arvas Lõhmus.

Lõhmuse hinnangul võib järgmisi ostutehinguid kõige tõenäolisemalt oodata tehnoloogia- ja kommunikatsioonisektoris, kus Eesti ettevõtjatel on oma Baltimaade kolleegidega võrreldes märkimisväärne eelis.

Rain Lõhmus, LHV asutaja

Sisuliselt väliskapitali juurde selle tehinguga ei tulnud. Ühed tulid ja teised lahkusid.

Ka tuletas Lõhmus meelde, et tehing toimus välisriikide investorite vahel. “Sisuliselt väliskapitali juurde selle tehinguga ei tulnud. Ühed tulid ja teised lahkusid,” nentis ta.

Sama tõdes Endine Hansapanga juht ja nutipanga Pocopay asutaja Indrek Neivelt: “Majandust mõjutab ikkagi rohkem näiteks tselluloositehas. See loob mingisugust väärtust ja tõstab SKTd, aga see, kui üks pank või tehas või kauplus vahetab omanikku, ei muuda majandusstruktuuri ega midagi.”

Blackstone võiks olla Neivelti hinnangul Luminorile hea strateegiline partner, sest on pika kogemusega korralik fond.

“Blackstone ei ole mingi klassikaline pankurite pesa”

Investor Raivo Heina sõnul on Blackstone investeerimiskapitalistid, kes ostavad, et hiljem parema hinnaga müüa. Ta märkis, et tavaliselt proovitakse selliste ostude puhul vara veelgi paremaks ja tulusamaks muuta, et tulevikus parema hinnaga maha müüa. “Eks Blackstone’i aktsionärid on täpselt samasugused pragmaatilised äriinimesed nagu kõik ülejäänudki, kes siin ilmas äri teevad. Ja ma arvan, et nad leidsid, et see on hea koht sisenemiseks ja hea koht arenguks, nii et võib-olla ostavad isegi üht-teist veel mujalt siit regioonist kokku.”

Heina hinnangul jääb Blackstone Luminori seniks, kuni tuleb hea pakkumine ja aktsionärid on rahul selle hinnaga, mis nad järgmise tehinguga saavad. Tema sõnul võiks Blackstone olla hea näide teistele välisinvestoritele, kes veel kahtlevad, kas tasub siia investeerida.

Luminori börsile minekut uus suuromanik Heina sõnul tingimata ei tähenda. “Me näeme ühte vastupidist näidet, kus aktsionär tuli Olympicusse ja võtab hoopis aktsiad välja, ja Eesti Telekomi puhul me nägime sama, kus aktsiad viidi börsilt minema. Nii et see ei pruugi olla nii, et tulevad aktsiad börsile.”

SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel näeb ühe ettevõttest väljumise viisina ka IPOt. “Blackstone on kõva tegija. Private equity kui selline tähendab seda, et ostetakse midagi, lüüakse see läikima, tehakse see efektiivseks ja müüakse maha, näiteks IPOtatakse,” kõlas tema napp kommentaar.

Nordea panga endine juht Gerd Müller ütles, et Blackstone’i miljarditehing ei muuda oluliselt konkurentsi Balti riikide pangandussektoris. “Luminor on ka praegu olnud iseseisev Balti pank oma otsustes ja ma arvan, et see ei tohiks väga palju nende strateegiat mõjutada,” leidis Müller.

Mülleri sõnul loob iga kõrge profiiliga investeering Eesti ja Balti riikide investeerimisturul positiivset fooni. “Tegelikult on suuri tehinguid olnud igas valdkonnas, mis näitab väga head üleüldist investeerimis­kliimat. Usutakse, et majandus suudab kasvada ja on elujõuline,” ütles Müller. Sestap võib tema sõnul oodata suuri tehinguid ükskõik millisest majandusvaldkonnast.

Kes on Luminori ostja?

1985. aastal asutatud USA investeerimiskontsern Blackstone Group on turuliider alternatiivsete investeeringute – kinnisvara, erakapitali fondide, riskifondide ja laenude väljastamise – vallas.

Blackstone’i valitsetavate varade hulk ulatub 440 miljardi dollarini. Blackstone on viimasel 30 aastal paigutanud ligikaudu 5 miljardit dollarit omakapitali 20 finantskontserni investeeringusse. Praegune investeering tehakse kõige uuemast 18 miljardi dollari suurusest erakapitalifondist.

Blackstone on viimase viie aastaga kogunud ligikaudu 200 miljardit dollarit laenurahastust ja teinud ligikaudu 95 miljardi dollari ulatuses omakapitalitehinguid (sealhulgas 15 esmast avalikku pakkumist).

Lemmik on kinnisvara

Finantshiiu kõige olulisem ja kasumlikum tegevusvaldkond on juba mitu aastat olnud kinnisvarafondid, mille käsutuses on 119 miljardit dollarit investorite raha ning millele kuuluvate varade koguväärtus on ligikaudu 239 miljardit dollarit. Rahastuste portfelli kuuluvad hotellid, kaubanduskeskused, ärihooned ja elamud USAs, Hiinas, Euroopas, Indias ja mujal. Blackstone on olnud Hiltoni hotelliketi ja Legolandi lõbustusparkide omanik.

Lisaks tegeleb Blackstone aktiivselt mitmesuguste börsiväliste ettevõtete soetamisega (nn võimendusväljaostudega). Blackstone’i portfell on äärmiselt mitmekesine – seal on esindatud näiteks nii Põhja-Ameerika naftaväljad ja Austraalia keemiaettevõtted kui ka Hiina personalifirmad ja Saksa veebiturud. 2014. aastast alates kuulub finantshiiule 20% osalus moe­brändis Versace.

Võeti tükk Reutersist

Sel aastal on Blackstone Group olnud iseäranis tegus: jaanuaris osteti enam kui 2 miljardi dollari eest Kanada kinnisvarafond Pure Industrial ning jõuti kokkuleppele meedia- ja teabekontserni Thomson Reutersiga, omandamaks 55% tolle finants- ja riskianalüüsi harust. Thomson Reutersi tehingu hinnaks kujunes 20 miljardit dollarit. Märtsis investeeriti USA erakapitalifondidesse Rockpoint Group ja Kohlberg & Company ning soetati 1,8 miljardi dollari eest 146 tööstushoonet konkurendilt Cabot Propertieselt.

Blackstone’i väärtpaberid on noteeritud New Yorgi börsil, nende koguväärtus ulatub üle 42 miljardi dollari. 2007. aasta suvel toimunud kalli IPOga võrreldes on grupi aktsia tõusnud paraku ainult pool protsenti.

“Ettevõtte IPO oli paljude hinnangul ostjate jaoks liiga kõrgelt hinnastatud,” kommenteeris LHV maaklertegevuse juht Sander Pikkel. “Alates 2007. aasta 6. juuni IPOst alates on investorid saanud aasta baasil üsna turu keskmise lähedast tootlust – 7,83 protsenti aastas. S&P 500 on samal perioodil pakkunud 8,12 protsendi suurust tootlust.”

“Alates 2009. aasta algusest on turgu üsna korralikult edestatud – aasta baasil ulatub tootlus 26,62 protsendini, S&P 500 oma oli samal ajal 15,1 protsenti,” kommenteeris Pikkel.

Pikkel lisas, et ettevõttel on praegu palju kuiva püssirohtu ehk vaba raha, mida investeerida. Kokku haldab ettevõte 439,38 miljardit dollarit ning rahas on praegu 88,3 miljardit. Economist kirjutas suvel, et kõikide sarnaste fondide peale kokku oli sellist vara umbes 950 miljardit dollarit.

“See näitab, et praegu on küsimus pigem heade investeerimisobjektide leidmises kui vaba raha olemasolus,” rääkis Pikkel.

Analüütikud soovitavad

Blackstone’i aktsiat katab 14 analüütikut – kuus neist on andnud aktsiale tugeva ostusoovituse ning mitte ükski analüütik ei soovita aktsiat müüa. Seitse analüütikut soovitab aktsiat osta ning üks hoida.

Tänavu on ettevõtte aktsia tõusnud 11,8 protsenti, 35,80 dollarile. Analüütikute keskmine hinnasiht on 41,18 dollarit, mis tähendab, et praeguselt tasemelt on tõusupotentsiaal nende hinnangul 15 protsenti, selgub Reutersi andmetest.

Hiigeltehingu nõustajatel emotsiooni ja põnevust jagus

Blackstone’i Eesti nõustaja vandeadvokaat Sven Papp advokaadibüroost Ellex Raidla märkis, et see on üks Baltikumi aegade suuremaid tehinguid.

Papp võrdles Blackstone’i Luminori enamusosaluse ostu suurusjärgult Hansapanga väljaostmisega Swedbanki poolt 2005. aastal.

Papp sõnas, et viimased paar kuud olid Blackstone’i Eestis tehingu juures nõustades väga intensiivsed ja töö ei käinud kindlasti kella üheksast viieni. Blackstone’i nõustasid rahvusvaheliselt JPMorgan ja Allen & Overy, millele lisandusid veel DnB ja Nordea panga nõustajad Eestis ja välismaal.

“Suured tehingud nõuavad tohutut inimressurssi ja reeglina, kui need on veel mitmes ajavööndis olevate isikute tehtavad, siis tööaeg ongi täpselt 24/7. Emotsiooni ja põnevust kindlasti jagus,” ütles ta.

Papi sõnul on märgiline, et tehing tehti pangandussektoris, kus ei ole pärast majanduskriisi palju tehinguid olnud. See näitab ka säilinud usku meie pangandussektorisse, mille maine on viimasel ajal tugevalt kahjustada saanud.

“Ilmselt on USA kapitali niivõrd võimsas kohalolekus võimalik näha ka teatud julgeolekugarantiid.” Märgilise tähtsusega on Papi hinnangul ka see, et ostja on USA päritolu globaalne erakapitali fond, mitte teine pank.

Papp lisas, et tehing näitab ka, et Eesti on jätkuvalt globaalsete investeerimisgigantide radariekraanidel olemas, kui meil vaid oleks pakkuda nende ambitsioonidele vastavaid investeerimisvõimalusi.

Danske lahkumise valguses hea uudis

Redgate Capitali partneri Aare Tammemäe sõnul on see hea uudis ettevõtjatele ja eraisikutele, sest konkurents Balti pangandusturul on selle tehinguga taas teravamaks muutunud. “Black­stone näitas kvaliteetinvestorina selgelt ära, et tavapangandust kasvusektorina ei saa veel maha kanda, traditsioonilisel pangandusel on endiselt kasvuruumi. Seda tehingut tuleb väga tervitada,” hindas ta.

Luminori sünd ja börsiplaan

Luminori sildi paigaldamine aasta alguses Rakveres.
Luminori sildi paigaldamine aasta alguses Rakveres.  Foto: Marianne Loorents / Virumaa Teataja / Scanpix

Juriidiliselt sündis Luminori pank eelmise aasta 1. oktoobri varahommikul, kui Nordea Balti üksused enda tegevuse DNB-le üle andsid ning see omakorda nime vahetas.

Mullu oktoobris rääkisid panga juhid, et 6–12 kuuga peaks pangad saama liidetud üheks meeskonnaks. Kolme aastaga oli kavas kasvatada Luminor järgmise põlvkonna pangaks, mis pakuks palju digiteenuseid.

Varem või hiljem pidi pank jõudma börsile – börsiplaaniga arvestati ka panga juhtimisstruktuuri ehitamisel. Raasukese sõnul võiks see juhtuda kõige rohkem viie aasta pärast.

Ühendpanga omanikud on Nordea ja DNB. Kapitali poolest kuulub Luminorist Nordeale küll 56% ja DNB-le 46%, ent põhikirja järgi on kahel Põhjala pangal Luminori asjus võrdne hääleõigus. Äri ajamisel on Luminor siiski pigem autonoomne.

Suuruselt oli pank ühinemise ajal Balti turul kolmas finantsteenuste osutaja, turuosa hoiuste vallas 16% ja laenude turul 23%. Hoiuseid oli ühendpangas kokku 9 miljardi euro väärtuses.

Miljardi­tehing Luminoriga

Luminor teatas strateegilisest partnerlusest konsortsiumiga, mida juhib investeerimisfond Blackstone Group.

Tehingu tulemusel omandavad Blackstone’i erakapitali investeerimisfondid Luminoris 60% suuruse osaluse.

Luminori senised omanikud Nordea Bank AB ja DNB Bank ASA säilitavad tehingu järel kumbki 20% osaluse.

Blackstone investeerib Luminori 1 miljard eurot.

Nordea ja DNB jätkavad omanikuna endiselt ettevõtte nõukogus.

Täiendavalt käivad läbirääkimised Nordea ja Blackstone’i vahel Nordea 20% osaluse väljaostmiseks lähiaastatel.

Tegemist on üleilmselt viimase aastakümne­ suurima erakapitalifondi investeeringuga ­universaalpanka ning iseseisvuse taastamise järgse perioodi suuruselt teise finantssektori ostutehinguga Baltikumis.

Tehingu lõpuleviimine sõltub finantsinspektsiooni ja Euroopa Keskpanga heakskiidust ning plaanitakse lõpule viia 2019. aasta esimeses pooles.

Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt