Sampo endised juhid tõrjuvad süüdistusi

Ylele kinnitas Sampo kontsern kolmapäeval, et nemad mingist kahtlasest rahast Sampo Eesti pangas sellal, kui Sampo pank veel Sampo finantsgrupi osa oli, midagi ei teadnud.

Enne taanlaste tulekut Sampo panka juhtinud Mika Ihamuotila ütles ajalehele Helsingin Sanomat, et tema ajal ei tulnud ühegi riigi ametiasutused tema juurde ei Sampo Eesti üksuse ega selle klientide pärast kaebama.

„Niikaua, kuni Sampo pank kuulus Sampo gruppi, ei olnud seal mingit segadust rahapesu asjadega, ning vastupidiste uudiste korral oleks panga juhtkond kiirelt reageerinud,“ ütles Ihamuotila.

Eile avaldatud Danske raportis märgitakse, et pea veerandi kahtlastest klientidest päris pank tegelikult 2007. aastal, kui Eesti haru läks taanlaste kätte. Samuti edastas Taani järelevalve toona Danskele mureliku teate Vene keskpangalt.

Selles juhiti tähelepanu Sampo Eesti pangas toimuvale "maksu- ja tollireeglite võimalikule rikkumisele," "lihtsalt kuritegelikule tegevusele, sealhulgas rahapesule," mille maht võis Vene keskpanga kahtlustuse järgi ulatuda "miljarditesse rubladesse aastas." Taanlased rahustasid toona järelevalveasutuse maha ning ise midagi ette ei võtnud.

Sampo kontserni kunagise pealiku Björn Wahlroosi kommentaari lehel saada ei õnnestunud, kuid üks nimetuks jäänud, kuid asjadega kursis olev Sampos juhikohal töötanud allikas märkis, et midagi ebaseaduslikku Eestis ei tuvastatud, kuid sealsed offshore-ettevõtetest kliendid pangagrupi kliendiprofiiliga üldiselt kokku ei sobinud.

„Kui keegi müüs venelastele kaupa, aga maksed laekusid pärast offshore-firmadelt, siis võis küll jääda mulje, et Vene tollidest on mööda mindud,“ ütles ta.

Sampo grupp, mis praegu tegeleb peamiselt kindlustusteenustega, müüs 2006. aasta lõpus Sampo panga 4 miljardi euro eest Taani suurimale pangale Danskele.