Taal: võin mürki võtta, et Rehe kooskõlastas kõik tähtsamad otsused Taaniga

Taal ütles, et tunneb Danske Eesti kauaaegset juhti Aivar Rehet isiklikult. "Võin ühte asja kindlalt öelda: ta on seda tüüpi korralik inimene, kes alati hindab riske, küsides, mis ta teeb edasi, kui tema ees on suured otsused või piiridele kahtlaselt lähedased otsused,“ toonitas Taal. „Ma võin selle peale võtta kanget mürki, et Aivar Rehe, ükskõik, mis pöördelise sammu ta tegi, kooskõlastas kindlasti selle Taani või Soome ülematega,“ ütles Taal.

Taali hinnangul ei oleks Danske skandaali ära hoidnud karmimad rahapesu tõkestavad reeglid. „Meil oleks võinud olla (rahapesu vastaseid – toim) regulatsioone kümme korda rohkem ja Finantsinspektsioon viis korda suurem ning see poleks midagi aidanud, sest tegemist oli ikkagi Taani pangaga,“ ütles Taal.

Tema hinnangul tuleb Danske skandaali puhul vaadata ka ajaloolist perspektiivi ja edasi kanduvaid probleeme. „See, mida täna nimetatakse vene rahapesuks, oli 20 aastat tagasi päris legaalne pangandustegevus. Tegelesid sellega kõik pangad, lihtsalt Forekspank oli vene klientide kaasamisel teistest kõvasti edukam. Venemaaga seotud tehingute uurimine läbi rahapesu prisma muutus aktuaalseks ikka pärast Krimmi okupeerimist. Ju taanlased magasid selle aspekti maha. Need probleemid tulenevad ka sealt,“ leidis Taal.

Sestap ei saa tema arvates süüdistada rahapesus Danske filiaalis töötanud Eesti inimesi ega filiaali juhte. Pigem tuleb Taali hinnangul vaadata Danske panga juhtkonna poole, kellega olid Eestis toimivad tehingureeglid ja tegevusplaanid Taali arvates kooskõlastatud.

Danske panga siseuurimise käigus avastati, et skandaal hõlmab 15 000 mitte-residendist Danske kliendi ülekandeid, mille kogumaht ulatub 200 miljardi euroni. 42 töötaja ja agendi kohta tegi pank avalduse Eesti finantsinspektsioonile ning kliendiportfelli uurimise tagajärjel võib karta kaheksa endise töötaja puhul kuritegelikku tegevust, mis tõttu anti nende nimed üle Eesti politseile.

Juba terve aasta on Äripäev koos taanlaste Berlingske, Postimehe ja teiste Euroopa ajalehtedega kirjeldanud, kuidas Danske Eestist vuhisesid läbi miljardid eurod – üüratud summad kuulusid hämara taustaga ettevõtetele, mida arvatavalt kontrollisid näiteks Putini perekond ja Vene luureteenistus FSB, samuti Aserbaidžaani diktatuur.

Danske peakontor vältis pikalt sisuliste kommentaaride andmist, põhjendades seda käimasoleva uurimisega. Lõpuks, alles tänavu märtsis, tunnistas Danske juhtkond, et nende Eesti filiaali endised juhid tegid kehva tööd – kriitika alla sattus ka 2015. aastal ootamatult ametist lahkunud Eesti üksuse eksjuht Aivar Rehe.

Aprilli algul pani ameti maha Danske Banki äripanganduse juht Lars Morch, kes sattus kriitika alla seoses sellega, et ei suutnud Eesti üksuses rahapesu ära hoida. Septembri alul astus skandaali tõttu ametist tagasi Danske panga tegevjuht Thomas Borgen, kes jätkab ametikohustuste täitmist kuni talle leitakse asendus.