Artikkel
  • Jaga lugu:

    Taal: võin mürki võtta, et Rehe kooskõlastas kõik tähtsamad otsused Taaniga

    Olari Taal.Foto: Eiko Kink

    Ettevõtja Olari Taali meelest ei saa Danske rahapesus süüdistada Danske Eesti töötajaid ega siinseid rahapesu vastaseid reegleid.

    Taal ütles, et tunneb Danske Eesti kauaaegset juhti Aivar Rehet isiklikult. "Võin ühte asja kindlalt öelda: ta on seda tüüpi korralik inimene, kes alati hindab riske, küsides, mis ta teeb edasi, kui tema ees on suured otsused või piiridele kahtlaselt lähedased otsused,“ toonitas Taal. „Ma võin selle peale võtta kanget mürki, et Aivar Rehe, ükskõik, mis pöördelise sammu ta tegi, kooskõlastas kindlasti selle Taani või Soome ülematega,“ ütles Taal.
    Taali hinnangul ei oleks Danske skandaali ära hoidnud karmimad rahapesu tõkestavad reeglid. „Meil oleks võinud olla (rahapesu vastaseid – toim) regulatsioone kümme korda rohkem ja Finantsinspektsioon viis korda suurem ning see poleks midagi aidanud, sest tegemist oli ikkagi Taani pangaga,“ ütles Taal.
    Tema hinnangul tuleb Danske skandaali puhul vaadata ka ajaloolist perspektiivi ja edasi kanduvaid probleeme. „See, mida täna nimetatakse vene rahapesuks, oli 20 aastat tagasi päris legaalne pangandustegevus. Tegelesid sellega kõik pangad, lihtsalt Forekspank oli vene klientide kaasamisel teistest kõvasti edukam. Venemaaga seotud tehingute uurimine läbi rahapesu prisma muutus aktuaalseks ikka pärast Krimmi okupeerimist. Ju taanlased magasid selle aspekti maha. Need probleemid tulenevad ka sealt,“ leidis Taal.
    Sestap ei saa tema arvates süüdistada rahapesus Danske filiaalis töötanud Eesti inimesi ega filiaali juhte. Pigem tuleb Taali hinnangul vaadata Danske panga juhtkonna poole, kellega olid Eestis toimivad tehingureeglid ja tegevusplaanid Taali arvates kooskõlastatud.
    Danskest on lahkunud nii eestlasi kui taanlasi
    Danske panga siseuurimise käigus avastati, et skandaal hõlmab 15 000 mitte-residendist Danske kliendi ülekandeid, mille kogumaht ulatub 200 miljardi euroni. 42 töötaja ja agendi kohta tegi pank avalduse Eesti finantsinspektsioonile ning kliendiportfelli uurimise tagajärjel võib karta kaheksa endise töötaja puhul kuritegelikku tegevust, mis tõttu anti nende nimed üle Eesti politseile.
    Juba terve aasta on Äripäev koos taanlaste Berlingske, Postimehe ja teiste Euroopa ajalehtedega kirjeldanud, kuidas Danske Eestist vuhisesid läbi miljardid eurod – üüratud summad kuulusid hämara taustaga ettevõtetele, mida arvatavalt kontrollisid näiteks Putini perekond ja Vene luureteenistus FSB, samuti Aserbaidžaani diktatuur.
    Danske peakontor vältis pikalt sisuliste kommentaaride andmist, põhjendades seda käimasoleva uurimisega. Lõpuks, alles tänavu märtsis, tunnistas Danske juhtkond, et nende Eesti filiaali endised juhid tegid kehva tööd – kriitika alla sattus ka 2015. aastal ootamatult ametist lahkunud Eesti üksuse eksjuht Aivar Rehe.
    Aprilli algul pani ameti maha Danske Banki äripanganduse juht Lars Morch, kes sattus kriitika alla seoses sellega, et ei suutnud Eesti üksuses rahapesu ära hoida. Septembri alul astus skandaali tõttu ametist tagasi Danske panga tegevjuht Thomas Borgen, kes jätkab ametikohustuste täitmist kuni talle leitakse asendus.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Aasia börs lõpetas nädala tõusuga, investorid ootavad pingsalt Föderaalreservi kohtumist
Aasia aktsiad tõusid reedel, kuna loodetakse, et koroonapiirangute leevendamine annab majandusele hoogu. Siiski on investorite ärevus uue nädala ees kõrge, muu hulgas oodatakse Föderaalreservi ja Euroopa Keskpanga otsuseid.
Aasia aktsiad tõusid reedel, kuna loodetakse, et koroonapiirangute leevendamine annab majandusele hoogu. Siiski on investorite ärevus uue nädala ees kõrge, muu hulgas oodatakse Föderaalreservi ja Euroopa Keskpanga otsuseid.
Kui pingutame, veame võidukalt välja
Elavnenud turismisektor näitab, et järsult muutuvas keskkonnas on kiired otsused kohanemiseks vajalikud, samas tormakaid järeldusi muutuste kohta teha ei tohiks, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Elavnenud turismisektor näitab, et järsult muutuvas keskkonnas on kiired otsused kohanemiseks vajalikud, samas tormakaid järeldusi muutuste kohta teha ei tohiks, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
ExxonMobil plaanib osta kuni 50 miljardit aktsiat tagasi
ExxonMobil laiendab oma aktsiate tagasiostuprogrammi 50 miljardi dollarini ja suurendab kapitalikulutusi.
ExxonMobil laiendab oma aktsiate tagasiostuprogrammi 50 miljardi dollarini ja suurendab kapitalikulutusi.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Rannarootsi lihatööstus saab uued juhid
Tänasest asuvad Maag gruppi kuuluva Rannarootsi Lihatööstuse ASi juhatuse liikmete kohale Sven Sooman ja Karmo Aksel. Senine juht Silver Kaur lahkub nii Rannarootsi lihatööstuse kui Maag grupi juhatusest, teatas ettevõte.
Tänasest asuvad Maag gruppi kuuluva Rannarootsi Lihatööstuse ASi juhatuse liikmete kohale Sven Sooman ja Karmo Aksel. Senine juht Silver Kaur lahkub nii Rannarootsi lihatööstuse kui Maag grupi juhatusest, teatas ettevõte.
Riik jätkab koostööd Tallinkiga sõjapõgenike majutamiseks
Sotsiaalkindlustusamet sõlmis Tallink Grupiga uue lepingu Ukraina sõjapõgenikele lühiajalise majutuse pakkumiseks reisilaeval.
Sotsiaalkindlustusamet sõlmis Tallink Grupiga uue lepingu Ukraina sõjapõgenikele lühiajalise majutuse pakkumiseks reisilaeval.
Viking Line müüb laeva: see võis põhjustada ka Eesti lipu alt lahkumise
Viking Line müüb Rootsi ja Ahvenamaa vahet sõitva laeva Rosella, mis mõjutab laevafirma töötajate arvu. See võib olla ka põhjus, miks Viking Line lahkub Eestist 175 töökohaga.
Viking Line müüb Rootsi ja Ahvenamaa vahet sõitva laeva Rosella, mis mõjutab laevafirma töötajate arvu. See võib olla ka põhjus, miks Viking Line lahkub Eestist 175 töökohaga.

Olulisemad lood

Rannarootsi lihatööstus saab uued juhid
Tänasest asuvad Maag gruppi kuuluva Rannarootsi Lihatööstuse ASi juhatuse liikmete kohale Sven Sooman ja Karmo Aksel. Senine juht Silver Kaur lahkub nii Rannarootsi lihatööstuse kui Maag grupi juhatusest, teatas ettevõte.
Tänasest asuvad Maag gruppi kuuluva Rannarootsi Lihatööstuse ASi juhatuse liikmete kohale Sven Sooman ja Karmo Aksel. Senine juht Silver Kaur lahkub nii Rannarootsi lihatööstuse kui Maag grupi juhatusest, teatas ettevõte.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.