Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    "Enam ei küsita, kas Narva on järgmine"

    Kui veel 20 aastat tagasi oli Eesti välisinvestori jaoks tundmatu džungel, siis nüüd on olukord muutunud, leidis kaitseministeeriumi kantsler Kristjan Prikk.

    18. oktoobril Äripäeva korraldataval Baltic M&A konverentsil osalev Prikk leiab, et välisinvestori jaoks on Balti riigid atraktiivne ja kasvav piirkond. Kas naabruses asuv Venemaa investorit segab, ei ole tema sõnul nii mustvalge küsimus.
    Kuigi Venemaa võib olla suur ebastabiilsuse allikas, saab seda vaadata ka suure võimsa turuna. "Venemaa ei tohiks olla siia investeeringute tegemisel suures pildis takistuseks," ütles ta.
    Kui võrrelda konkreetselt maariski olemasolu näiteks täna ja 10 või 20 aastat tagasi, siis kuidas on olukord muutunud?
    Praeguse ja tollase olukorra üks oluline vahe on see, et me olime siis selliste ettevõtjate jaoks, kes ei olnud vahetult lähiregioonist, sisuliselt tundmatu džungel. Minu enda isiklik kokkupuude oli valdavalt selliste ärimeestega, kes tahtsid siin õnne proovida, ei omanud arusaama, millega ja kellega on tegemist. Eesti-suguse väikese turu ja investeerimissihtkoha süvaülevaate tekitamine on suhteliselt kallis ja nõuab eelhäälestust, et see võiks olla positiivne.
    Praegu on väga palju muutunud. Me oleme saanud maailmakaubanduses ja ka poliitikas arvestatavaks tegijaks. Päris huupi meie poole vaatamist on palju vähemaks jäänud. Kui olen suhelnud inimestega, kes meelitavad Eestisse investeeringuid või töötavad siinsetes ettevõtetes, ei kohta meie kuvamisel sellist suhtumist nagu näiteks „Is Narva next?“.
    Võime näha viimase aja investeeringute põhjal, mis on siinsetesse uutesse ettevõttesse, et arvestatavat raha tuleb siia, kui turusituatsioon on õige.
    Kõik see, mis on julgeolekuliselt toimunud, näitab, et Eesti ise on väga tugev.
    Kuidas hindate Eesti maariski võrreldes näiteks Soomega, kellele samuti Venemaa naabriks? Kas soomlased teevad suhetes Venemaaga midagi paremini või halvemini kui Eesti?
    Iga riik on erinev ja loomulikult on mõtet silmad lahti hoida selle osas, mis naabrite juures toimub. Soome lähenemine riigikaitset puudutavale on oluliselt erinev selles, et nad ei ole liitunud NATOga, aga küll teevad nad NATOga väga lähedast koostööd.
    Mis puudutab sõjalise ja riigikaitse arengut, siis on nende hoiak, nagu meilgi, ülitõsine. Kui vaatame seda, kuidas nad planeerivad oma kaitseväge, teevad õppusi, millist struktuuri hoiavad ja relvastust hangivad, näitab täiesti selgelt, et neil ei ole kindlasti julgeolekusituatsioonist meist erinevat arusaama. Ka Soome on arusaamal, et riigikaitsesse peab panustama kõvasti selleks, et nii oma rahvas, kui väljaspoolt saaks olla kindel selles, et tänane oleks olemas ka homme.
    Kas välisinvesteeringud võivad ühel hetkel ka Eestile ohuks muutuda - näiteks Vene või Hiina päritolu raha?
    See on kindlasti nüansirikkam küsimus. Lõppkokkuvõttes ei ole tingimata see oluline, milline firma on ametliku liigutuse tegija, aga sageli tuleks vaadata ka selle taha sügavamalt, mis esmapilgul paistab. Kindlasti on välisinvesteeringuid ja on „välisinvesteeringuid“.
    Eesti on olnud suhteliselt konservatiivne, mis puudutab kinnisvara hankimist näiteks piiri piirkondades. Ja ma arvan, et seda ka õigusega. Seda ei saa selgelt öelda, et näiteks Hiina või Vene välisinvesteering on ebasobilik. Aga kindlasti on sektorid, mis puudutavad vahetult julgeolekut, nende osas peab olema kindlasti tähelepanelikum, ükskõik, mis riigist need pärinevad.
    Eesti ettevõtjad on Venemaa suhtes leebemad kui poliitikud - kumb suund on teie meelest õigem, kas sõbralik või umbusklik?
    Arvan, et ettevõtjate suhtes ei ole võimalik absoluutseid üldistusi teha. Mõnes aspektis võib öelda, et riik on ikka see, kes püüab hoida suhtluskanaleid lahti ka Venemaa suunal. Muu hulgas püüab riik leida koostöövõimalusi nendes valdkondades, kus on mõlemapoolne huvi ja koostöövalmidus olemas. Näiteks keskkonna- või kultuurivaldkond.
    Seda silmas pidades on ettevõtjate hoiakud hoopis teistsugused. Paljud ettevõtted on Venemaal äri tehes kõrvetada saanud ja lihtsalt enam ei tehta sellel suunal äri. Ettevõttel on sellisel juhul lihtsam öelda, et viin oma äri mujale. Samas on alati ettevõtjaid, kelle puhul on teenuse või toorme poolelt mõtet tark silmad lahti hoida.
    Kindlasti on Venemaa nii toormeallikana või turuna midagi, mida lahtiste silmadega ettevõtja peab alati jälgima. Arusaam, et Venemaa on kõrgete riskidega allikas, kus ühel päeval võib teenida palju ja järgmisel päeval kõigest ilma jääda, on üldlevinud. Neid ettevõtteid, kes eitaks Venemaa turu puhul nii poliitiliste kui ka regulatiivsete riskide olemasolu, praktiliselt ei ole.
    Mida te soovitaksite Venemaaga äri ajades kindlasti meie ettevõtjatel silmas pidada?
    Soovitan kaaluda hoolikalt oma riske, see on vajalik iga turu puhul. Venemaa puhul lihtsalt on seda põhjust topelt korrata. Ja isegi, kui riskid on kaalutud, siis hoida silmad lahti. Peab endale aru andma, et riigis, kus on regulatiivne ja poliitiline tsentraliseeritus väga kõrgel tasemel, võivad siira ettevõtja parimad kavatsused muutuda temaga mitte seotud mängude ohvriks.
    Laiemas mõttes tahaksin seda öelda, et kui vaadata ettevõtjate hulgas tehtud küsitlusi ja hoiakuid laiemalt, kuidas üht või teist Eesti julgeolekus toimunud arengut võetakse, võib võtta muutusi julgustava sammuna. See peaks andma ettevõtjaile kindluse, et siin on mõtet äri ajada. Kui lisada sellele meie majanduskasv ning meie turu- ja tootmispotentsiaal, siis kõik see koos aitab meie edule kaasa.

    Pane tähele!

    Kristjan Prikk esineb 18. oktoobril Baltic M&A ja Erakapitali Foorumil.
    Balti M&A foorum on koht, kus kohtuvad era- ja riskikapitalifondide ning investeerimispankade esindajad, nõustajad, advokaadid ning ettevõtete juhid ja omanikud. Foorumi esimene päev 18. oktoobril lõpeb Balti M&A ja Erakapitali Foorumi auhinnagalaga.

    Baltikumi uued ja vanad riskid

    Baltikumis püsivad Kristjan Priki sõnul vanad ohud, mis ei ole kuhugi kadunud ja on tekkinud uuemad ohud, millega tuleb samuti arvestada.
    "Vanad ohud on tavaliselt riikidevahelised pinged ja hõõrumised, mis võivad ühel hetkel muutuda kuumadeks konfliktideks. Uuemad ohud on näiteks terrorism, mis muudab lihtsalt aeg-ajalt oma nägu, aga ei kao mitte kusagile," rääkis Prikk.
    Ta märkis, et kõige uuemad ohud on samuti valitsusvälised, aga mõnikord ka valitsustega koos töötavad ärritajad. "Need on näiteks sellised, et ei suuda üksikuna riike maha võtta, aga suudavad piisavalt palju tekitada segadust, pingeid. Näiteks Wikileaksi ja Anonymous taolised liikumised."
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.