Konkurendid: Infortar tõmbab LNG-turu käima

Varem on Eestisse plaanitud kaht terminali, ühte arendab Vopak E.O.S Tallinna Sadama Muuga sadamas, teist Alexela Paldiskis. Sadamatega võrreldes on laevalt pakutav punkerdamisteenus kindlasti paindlikum ning kerkib küsimus, kas Eestisse on enam terminali üldse vaja.

Vopak E.O.S leidis, et punkerlaev ja Tallinna LNG-terminal mitte ei konkureeri, vaid täiendavad üksteist, sest punkerlaeva ehitamine tähendab ka vajadust maismaaterminali järele. Nemad valmistavad oma Tallinna LNG-terminali projekti parasjagu ette, kinnitas ettevõte.

Ka Tallinna Sadama juht Valdo Kalm leidis uudise olevat üksnes hea. "Kui Tallinna Sadam saab end reklaamida kui sadamat, kus saab LNG-kütust punkerdada, siis teeb see meid kindlasti konkurentsivõimelisemaks ja paindlikumaks. LNG punkerlaev ei tähenda LNG-terminali rajamisest loobumist ja selle projektiga soovime kindlasti koos partneriga edasi minna," ütles ta.

Sama rääkis Alexela juht Marti Hääl: Infortar ei ole nende konkurent, vaid klient, keda oodatakse nii Alexela Soome terminalis kui ka loodetavasti ühel päeval Paldiskis.

"Meie plaane Paldiskis sellise laeva tulek ainult toetab. See suurendab meie nõudlust ja ka neil endil on lõpuks ju vaja kõige lähemat kohta, kus oma punkerlaeva tankida. Mida lähemalt nad LNG pardale võtta saavad, seda soodsam see on, mida kaugemal vaja käia, seda ajamahukam. Nii käis see ka laevade õliga punkerdamisel," kommenteeris Hääl.

Hääl ütles, et igasugune investeering, mis LNG kasutamist merel suurendaks, on Alexela seisukohast positiivne. Märgiline on ka see, et just laevandusfirmad soovivad sellega tegeleda. "Kui nüüd Infortar ja Tallink kui laevandusettevõtted näevad, et sektor LNG poole liigub, siis see teeb ainult head meelt, sest mina olen selles veendunud olnud juba aastaid," rääkis Hääl.

Üks põhjus, miks Eesti Gaas endale punkerlaeva soetas, oli lihtne: Tallinki suurt LNG-l töötavat Megastari on neil tulnud tankida enam kui tuhat korda, selleks peavad veokid sõitma kuhugi LNG-tehasesse ja siis tagasi Tallinnasse. "Operatsioone on palju ja logistika keeruline, seda on meie laevaga palju lihtsam teha," rääkis Eesti Gaasi juhatuse liige Margus Kaasik. 6000 kuupmeetrit veeldatud maagaasi mahutav punkerlaev on sama hea kui 150 sellist veokit.

Eesti Gaasi omanike seisukohast vaadates on see oluline samm, et lihtsast gaasimüüjast saaks kaasaegne ja rahvusvaheline energiaettevõte, rääkis Infortari juhatuse liige Ain Hanschmidt. "See ei ole lihtsalt punkerlaev, see on juba mobiilne terminal, millega annab katta Läänemere põhjaosas kõik tähtsamad asukohad," ütles ta.

Megastari jääb Eesti Gaasi alus tankima ka edaspidi, kuid uue punkerlaeva koguvõimsusest annab Megastar vaid 15 protsenti. Seda, millal või kas võiks tulla Megastar II, Hanschmidt börsiettevõtte staatusele viidates ütlema ei soostunud, kuid kinnitas, et kõik Tallinki tulevased laevad, kui selliste hankimise otsus tuleb, hakkavad ka LNGd kütusena tarbima.

Ühele Megastari-suurusele alusele kulub aastas kuskil 5 protsenti sellest, mida tarbib kogu Eesti. Nii et juba 20 aluse teenindamine Läänemerel annaks Eesti Gaasile võimaluse siinse müügimahu kahekordistamiseks.

"Kuskil 100 000 kuupmeetrit LNGd (üks kuupmeeter LNGd on üle 1000 kuupmeetri maagaasi tavatingimustel – toim) on meil selle laeva müügimahuks arvestatud. Seda siis, kui me sõidame kuskil kord nädalas kuhugi terminali tankima ja siis nädala jooksul punkerdame selle edasi," rääkis Kaasik.

Gaasi tuuakse samamoodi nii nagu praegu – majanduslikult mõttekamatest riikidest nagu Soome, Venemaa, Leedu, loetles Kaasik. Tegelikult on Klaipeda gaas muidugi kallim, kui näiteks Gazpromi pakutav, kuid see-eest on varuvõimaluse olemasolu juba iseenesest hea kauplemisargument, lisas Hanschmidt.

Millistest laevafirmadest saavad Eesti Gaasi kliendid tulevikus, samuti rääkida ei soovitud. Üks tulevane suur lootus on Läänemerel seilavad kruiisilaevad ning igal juhul peab üha enam laevafirmasid gaasi peale rohkem mõtlema, sest nõuded laevakütuse keskkonnasäästlikkusele lähevad lihtsalt niivõrd karmiks. "Eks see on natuke muna-ja-kana olukord," möönis Hanschmidt. Iseenesest on LNGd võimalik ka taasgaasistada ja torudesse suunata, kuid selleks Eestis praegu võimekust ei ole.

"Neid ettevõtteid, mis unistavad punkerlaeva soetamisest, on palju, aga vähestel õnnestub see ellu viia. Väga palju kompetentsi tuleb kokku panna, vaja kindlaid kliente, rahastust ja lõpuks ka gaasi müüa," märkis Kaasik.

Infortari kontsernis hakkab kompetentsi jagunemine käima nii, et Infortar ostab laeva, Eesti Gaas müüb selle kaudu LNGd ning Tallink hakkab tegelema laeva haldamise ja mehitamisega. Küsimusele, kuidas sellise laeva tulek börsifirmat mõjutada võiks, vastas Hanschmidt, et laeva opereerimiskulud on võimalikult väikeseks aetud, laevapere on kuskil 14 meest, nii et olulist kulu sellega tekkida ei tohiks.

Infortaril tuleb uue laeva eest välja käia 36 miljonit eurot. Sellest 7,2 miljonit eurot maksab Euroopa ühendamise rahastu (CEF), toetuse olulisust rõhutas ka Hanschmidt laeva hankimist tutvustanud pressikonverentsil. "Eks see annab julgust ka, sest väljapoole võime kõik olla enesekindlad, aga sees võib-olla tekib kõhklusi. Nüüd selliselt projektide konkursilt võitjana välja tulemine kinnitab, et otsus on õige," ütles ta.

Punkerlaeva teeninduspiirkonnaks kujuneb Läänemere põhja- ja idapoolsem osa, eelkõige Soome laht. LNG-laev on võimeline punkerdama nii avamerel kui ka sadamates tankereid, kauba-, teenindus-, reisi- ja teenistuslaevasid, selle mahutid võimaldavad tarnida klientidele ühekorraga kuni 6000 kuupmeetrit veeldatud maagaasi. Ligi 100 meetri pikkuse LNG-punkerlaeva ehitab Hollandi firma Damen. Punkerlaev hakkab vastama jääklassile 1A ning teenindama kliente aastaringselt.