Prokuratuur tahab suuremaid õigusi varjatud jälitustegevuseks
Riigi peaprokurör Lavly Perling märkis riigikogu õiguskomisjoni istungil, et rahapesu tõendamine enne 2017. aasta seadusemuudatust oli märgatavalt raskem kui praegu, kuid ikkagi nõuab selliste kuritegude avastamine tõsisemaid tööriistu, teiste seas jälitustegevust, sest lihtsa küsimuse peale keegi selliseid kuritegusid üles tunnistama ei kipu.
Seda, kui mingi seltskond kasutab panka rahapesu masinana ning põhimõtteliselt jätab panga nõuded täitmata, avalike menetlustoimingutega niisama lihtsalt välja ei selgita. Jälitustegevust seepärast näiteks 2012. ja 2013. aastal ka ei tehtud, sest puudusid andmed, kas see oleks ka proportsionaalne. Pelgalt kuriteoteate pinnalt seda niisama lihtsalt teha ei saa, lisas Perling.
Perling juhtis tähelepanu veel sellele, et näiteks rahapesualane kokkulepe kui kuritegu ei kuulu Eestis jälituskataloogi, sama käib näiteks tunnistaja ähvardamise ja tunnistaja mõjutamise kohta. Nn valgekraelises kuritegevuses kasutatakse samuti väga jõhkraid meetodeid ja seda nii asjaosaliste kui võimalike kuritegudest teavitavate isikute mõjutamiseks.
Samuti soovitas Perling riigikogul uuendada kriminaalmenetluse seadustikku viisil, mis võimaldaks seal teha rohkem digitaalseid toiminguid, et saaks hiireklõpsuga saata hommikul või öösel sündmuskohalt saata materjalid otse kohtutele.