Koodikirjutamist saaks kõrgkoolis õpetada 1600–2400 inimesele.

Koodikirjutajate kõrval läheb kokku 40 miljonist eurost veel kõrgkoolidele, ametikoolidele ja immigrantide koolitusele igaühele 10 miljonit.

IT-erialad on viimasel kümnendil kiiresti arenenud ja nii on koodikirjutajate kõrval terav nappus ka rakenduste arendajatest ja disaineritest, samuti veebispetsialistidest. „Anname jälle lisaraha integreerumiskoolitusteks, lühiajalisteks mooduliteks, uuteks ettevõtmisteks ja koodikirjutajate nappuse leevendamiseks. 40 miljoni euro suurune lisaraha võetakse kasutusse veel sel aastal,“ lubas Soome haridusminister Sanni Grahn-Laasonen pressiteate vahendusel.

Kõrgkoolidele antav raha läheb näiteks ehituserialadele, aga ka sotsiaal- ja tervishoiualadele.

Osa raha on mõeldud ka tehisintellekti arendamiseks, et hankida kõrgkoolidele ja teadusasutustele tehisintellekti protsessoreid ja muid infrastruktuuri vahendeid.