Nädala lood: pensionäride kadunud kümnend, kastisõda ja inimsmugeldamine

Nii näiteks selgus, et eestlaste pensioniraha ei taha üldse kasvada - OECD reastas riigid pensionite tootluse järgi ja Eesti sai hävitava hinnangu ehk viimase kümne aasta jooksul on siinsete pensionifondide reaaltootlus olnud –1,3%. See on viletsaim tootlus Euroopa riikide seas. Fondijuhid vaidlevad samas vastu – OECD teeb meile liiga. Olukorra üle tekkis hämmastus Mainori ettevõtluskõrgkooli teadusjuhil Tõnn Talpsepal: „Ma ei saa aru, kuidas niivõrd kehva tootlust on võimalik saavutada.“ Talpsepp käis ka kolmapäevases hommikuprogrammis arutlemas selle üle, mis võiks aidata probleemi ravida. Pikemalt aga loe artiklist „Häbi on: eestlased on Euroopa riikide seas kõige viletsamad“.

Kui palju aga võiks maksta illegaalne „reisipaket“ Vietnamist Poola? PPA teabeanalüüsi osakonna juht Toomas Kuuse sõnul jääb summa ilmselt 7000 kuni 15 000 euro vahele. Nii selgub, et pärast rändekriisi on illegaalne inimsmugeldamine Euroopa Liitu olnud tulus äri ehk üle Euroopa Liidu idapiiri Baltimaadesse ja Poola smugeldanud kuritegelike ühenduste kogukäive on sellest ajast ulatunud üle 25 miljoni euro. Suuremat pilti vaadates teenisid näiteks kriminaalsed ühendused Europoli andmetel 2015. aastal illegaalselt Euroopasse jõudnute transpordi pealt vahemikus 4,7–5,7 miljardit eurot kasumit. Täpsemalt sellest, kuidas inimkaubandus toimib, saab lugeda artiklist „Ida-Euroopa inimsmugeldajate taskutest käis läbi üle 25 miljoni euro“.

Mida teha siis, kui takso sõidab julmalt su auto puruks, mis läheb mahakandmisele, kuid kindlustus hindab auto odavamaks kui see väärt peaks olema? Õpetlikust kogemusloost saab lugeda artiklist „Julma manöövri hind: väsitav kemplus kindlustusega“, kust selgub, et ka kaskokindlustusest oli vähe kasu.

Raha kättesaamisega on probleeme nii ühes kui teises valdkonnas. Nimelt ilmus ka Äripäeva lehes kurioosne lugu põllumajandussektorist, kus võlausaldajad süüdistavad maheviljaga kaubitsevat Marti Kedderit teadlikus skeemitamises ja ettevõttest raha väljakantimises. Mees aga eitab süüdistusi sealhulgas selle kohta, et tema firma oleks seganud eri kvaliteediga viljapartiisid kokku. Täpsemalt saab lugeda artiklist „Viljaärimees skeemitab jälle: võlad ja tagaajamine“.

Probleemid võlgadega kippus olema korduv motiiv - nädala avapauk tuli seoses Weekendi festivaliga ehk sellest kuidas korraldajafirma on jätnud arved maksmata. Näiteks oli raha kättesaamisega probleeme aasta tagasi oma transpordifirmaga Tuisutrans alustanud Hanno Tuisk, kes ootab ettevõttelt nii Eesti kui ka Soome festivali eest samuti kokku üle 20 000 euro. „Alustavale firmale on see päris suur pauk,“ tõdes Tuisk. Loe pikemalt artiklist „Weekendi festivali järel: võlad ja vallandatud töötajad“.

Kas kõik kastid peaksid olema standardiseeritud ühe mõõdu järgi? Selle üle vaidlevad suured jaeketid ning toidutootjad. Ühtepidi võiks see olla mõistlik kokkuhoid, teistpidi ähvardavad toidutootjaid kartused, et tulemas on monopoolne turg, suuremad kulud ning ebamõistlik üleminekuaeg. Pikemalt saab lugeda artiklist „Toidutootjad sõdivad kastide pärast“.

Mida teha kui avastad ootamatult, et su ettevõtte kohta on sinu teadmata koostatud ebatäpne automatiseeritud infotekst? Kas ootaksid vastureaktsioonina parandusi paludes võimalust reklaami osta ning tagatipuks kui seda ei osta, siis ilmub sinu firma kohta käival lehel konkurendi reklaam? Sellise kogemuse otsa sattus näiteks Luisa Tõlkebüroo Inforegistri portaalis. Register OÜ omanik Marie Rosin kirjeldas, et olukorras pole midagi eriskummalist, vaid see on turumajandus. Täpsemalt saab lugeda artiklist „Pakkumine, millest pole võimalik keelduda“.

Viimasel ajal on uudistest korduvalt läbi käinud juhtum, kus Türgis Saudi Araabia konsulaadis tapeti jõhkralt ajakirjanik Jamal Khashoggi. Teemat ei saanud ka ignoreerida Äripäeva veergudel. Sellest, mis mõju avaldas sündmus suurejoonelisele investeerimiskonverentsile ning ärihiidude nagu Google, Amazon ja Apple tulevikuplaanidele saab lugeda artiklist „Tapetud ajakirjanik veristab Saudi Araabia majandust“. Samuti tuleb teema jutuks tuleval nädalal Äripäeva raadio saates „Globaalne pilk“, seda teisipäeval kell 13.

Nädala kokkuvõtet lõpetaks siiski positiivse noodiga – võrreldes meist lõunasse jäävate riikidega ehk Läti, Leedu ja Valgevenega on Eestis lihtsam äri teha. Sedasi selgub graafilisest loost „Suur võrdlus: kas ettevõtlusega on kasulikum tegeleda Eestis, Lätis, Leedus või Valgevenes?“.