Brasiilias eile toimunud presidendivalimiste teise vooru võitis 55% häältega Jair Bolsonaro. Vaatlejad usuvad, et mehel on üksjagu tegemist, et riik raskustest välja vedada. Rääkimata sellest, et teda peetakse võrdlemisi autoritaarseks ning äärmuslusele kalduvaks: Bolsonaro on olnud õel nii naiste kui ka seksuaalvähemuste suhtes. Näiteks on ta öelnud, et ta eelistaks, et tema poeg saaks õnnetuses hukka, kui oleks gei. Foto: Reuters/Scanpix

Uudised
Pille Ivask
29. oktoober 2018 kell 13:38

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Brasiiliat raputasid ajaloo agressiivseimad valimised

Brasiilia läbi aegade agressiivseimaks peetud presidendivalimisi saatsid õel retoorika, kaldumine äärmuslusse ning isegi füüsiline vägivald. Samas loodetakse, et ehk aitab uus president Brasiilia majanduse potentsiaali köidikuist vabastada.

„Me ei saa flirtida sotsialismiga, kommunismiga, populismiga ning äärmusliku vasakpoolsusega,“ ütles oma võidukõnes 63aastane Bolsonaro, kes sai valimistel 55% häältest.

Bolsonaro võitis ka presidendivalimiste esimese vooru, ent tookord ei õnnestunud tal saada üle 50% häältest. Nii läksid presidendivalimised teise vooru, kus Bolsonaro vastaseks oli skandaalidest räsitud Tööpartei kandidaat Fernando Haddad.

Seetõttu võib öelda, et brasiillased ei valinud Bolsonarot presidendiks, vaid hääletasid Haddadi vastu. Seda ilmestab ka asjaolu, et 30% sedelitest olid rikutud või täitmata. Brasiilias on valimas käimine kohustuslik.

Nimelt on Brasiilia tööpartei olnud pidevalt skandaalide keskmes ning partei juhte on kahtlustatud laiaulatuslikus korruptsioonis. Tööpartei valitses Brasiiliat enam kui 13 aastat, kui riigi president oli Luiz Inacio Lula da Silva, ja siis veel viis aastat, kui Brasiilia riigipea ametit täitis Dilma Rouseff. Mõlemad on olnud mässitud laiaulatuslikesse korruptsiooniskandaalidesse.

Agressiivne retoorika

Seekordseid Brasiilia presidendivalimisi on peetud äärmiselt agressiivseks. Seda juba üksnes seetõttu, et möödunud kuul pussitati Bolsonarot pärast seda, kui ta oli Juiz de Foras peetud kampaaniakõne pidanud.

Bolsonaro on lubanud, et austab demokraatiat ja põhiseadust. Teisalt ütlevad mehe poliitilised vastased, et Bolsonaro kaldub autoritaarsusele ning ründab oma vastaseid kõigi vahenditega.

Brasiilia korruptsioonist räsitud poliitiline ladvik on muudatust vajanud juba pikka aega. Seetõttu ongi Bolsonaro esile kerkinud. Ta on lubanud, et tahab riigis juurutada konservatiivset mõttelaadi, ent liberaalset majandust.

Bolsonaro on Brasiilias korduvalt silma paistnud krehvtiste väljaütlemistega nii naiste, geide kui ka mustanahaliste kohta. Teda on mitmel puhul võrreldud USA presidendi Donald Trumpi ning Filipiinide presidendi Rodrigo Dutertega.

Jair Bolsonaro toetajad olid küll häälekad, ent tegelikult arvatakse, et inimesed ei hääletanud Bolsonaro poolt, vaid tema vastaskandidaadi Haddadi vastu. Kuivõrd Brasiilias on valimas käimine kohustuslik, olid 30% sedelitest kas tühjad või rikutud. Foto: Reuters/Scanpix

Lõuna-Ameerika suundub paremale

Bolsonarot õnnitlesid võidu puhul nii Mehhiko president Enrique Pena Nieto, Argentina riigipea Mauricio Macri kui ka Tšiili president Sebastian Pinera. Oma õnnitlused saatis Bolsonaro poole teele ka Venezuela juht Nicolas Maduro, tõsi, tema sõnumit kirjeldatakse kui pigem külma, sest kaldub ju kogu Lõuna-Ameerika nüüd vaikselt parempoolsusele.

Siiski märgib Brasiilia Katoliku Ülikooli poliitikaprofessor Creomar de Souza, et uuel riigipeal saab olema raske. „Uue presidendi esimene ülesanne on toime tulla enda loodud väga kõrgete ootustega,“ ütles Souza. „Bolsonaro on müünud ideed, et kõik muutub ja PT (Brasiilia tööpartei – toim) pühitakse kaardilt. See aga ei vasta tõele,“ ütles professor. Tööpartei on nimelt Brasiilia parlamendi alamkojas endiselt enamuses ning tegu on väga suure erakonnaga.

„Ühelgi teisel parteil pole võimu olla peamine opositsioonijõud," kommenteeris filosoof ning Brasiilia vasakpoolsuse ekspert Ricardo Musse Financial Timesile.

Suured väljakutsed

Seni näib, et turud võtsid Bolsonaro võidu vastu üpris sõbralikult. Loodetakse, et uus riigipea täidab oma lubadused ning vaatab kriitilise pilguga üle riigi jaoks ülikalli pensionisüsteemi ja riigifirmade erastamise küsimuse.

Tegelikult paistis lootusekiir Brasiilia majandusele juba üpris pikalt. Viimase kuue nädalaga on Brasiilia reaal tugevnenud dollari suhtes suisa 13,5%. Börsiindeks Ibovespa on edenenud samal ajal suisa 15%.

Goldman Sachsi ökonomist Alberto Ramos kirjutas investoritele saadetud kokkuvõttes, et uus administratsioon seisab silmitsi hulga väljakutsetega: reformide tegemisel peaks olema distsiplineeritud, vaja on struktuurseid muudatusi, ettevõtluskindlust suurendada. „Et päästa valla kinni jäänud majanduse potentsiaal,“ kirjutas Ramos.

Brasiilia majandusel on probleeme omajagu. Riigil pole siiani õnnestunud majanduskriisist välja rabeleda, asja ei tee paremaks ka see, et Brasiilia kongress kuulub suisa 30 parteid, kelle omavaheline koostöö ei ole just kuigi viljakas.

Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.

Poliitika