Inimeste omaosalus kasvas teenuste eest tasumisel kaks korda kiiremini kui haigekassa makstud summad.

Tervishoiuteenuse osutajad müüsid 2017. aastal teenuseid 1,2 miljardi euro eest, mis on 9% enam kui aasta varem.

Enim panustasid tervishoiusektorisse haiglad, kes andsid 65% sektori tuludest. Osatähtsuselt järgnesid hambaraviteenuse osutajad (11%), perearstikeskused (10%) ja ambulatoorse eriarstiabiteenuse osutajad (7%). 2016. aastaga võrreldes suurenes käive kõige kiiremini hambaravi- ja eriarstiabiteenuse osutajatel, vastavalt 25% ja 18%.

Kolmveerand tervishoiusektori rahastusest tuleb riigilt, sealhulgas haigekassalt. 2017. aastal laekus haigekassalt 67% tervishoiusektori tuludest, millest suurim osa läks haiglavõrgu arengukava haiglatele. Eraomandisse kuuluvad tervishoiuteenuse osutajad said 24% haigekassa finantseeringust.

2016. aastaga võrreldes suurenesid laekumised haigekassalt ligi 8%. Haiglatele laekus haigekassalt 7%, esmatasandi tervishoiuteenust osutavatele perearstikeskustele 10% enam kui 2016. aastal. Samas kasvas haigekassa rahastus kõige kiiremini hambaraviteenuse osutajatel (27%) seoses täiskasvanute uue hambaravihüvitise rakendamisega.

15% tuludest said tervishoiuteenuse osutajad patsientidelt. Inimeste omaosalus tervishoiuteenuste müügitulus oli 18% suurem kui 2016. aastal. Kõige rohkem suurenesid inimeste maksed hambaraviteenuste eest, samas kasvasid kõige kiiremini eriarstiabi osutajatele makstud summad, mille üheks põhjuseks olid pikad ravijärjekorrad.

Tervishoiuteenuse osutajate kuludes oli suurim osa tööjõukuludel (54%), mis olid 2016. aastaga võrreldes kümnendiku võrra suuremad.

Tervishoiusektori 2017. aasta müük kasvas kiiremini kui kulud, mille tulemusena lõpetas sektor majandusaasta ligi 65 miljoni euro suuruse kasumiga. Suurima kasumi teenisid haiglad – 25 miljonit eurot, mis on 2,5 korda enam kui aasta varem. Järgnesid perearstikeskused, kelle majandustegevuse tulemuseks oli ligi 16 miljoni eurone kasum. Üle 10 miljoni euro said kasumit ka hambaravi osutajad. 14% teenuseosutajatest lõpetasid aasta kahjumiga.

Tervishoiuteenuse osutajad investeerisid mullu põhivarasse üle 56 miljoni euro. Peamiselt investeeriti masinatesse ja seadmetesse (43% investeeringutest), millest enamus on investeeringud meditsiiniseadmetesse. 2016. aastaga võrreldes suurenesid oluliselt investeeringud ehitistesse seoses esmatasandi tervisekeskuste rajamisega Euroopa Regionaalarengu fondi toel.