Jaanus Vogelberg • 17 detsember 2018

Simson: Vesterbacka tahab kohe kopa maasse lüüa

Majandusminister Kadri Simson ja erakonna Eesti 200 varivalitsuse liige Pirko Konsa tunnevad head meelt, et soomlased huvituvad aina enam Rail Balticust, mis võib hoogu lisada ka Tallinna–Helsingi tunnelile.  Foto: Andras Kralla

Majandusminister Kadri Simsonil ei ole midagi Tallinna–Helsingi eratunneliprojekti vedava Peter Vesterbacka vastu, talle hoopiski meeldib ettevõtja entusiasm. Ainus mure on soomlase kannatamatus ja tahe alustada ehitusega enne vajalikke uuringuid, ütles minister Äripäeva raadio saates "Kuum Tool".

Kui avalikkusele on jäänud mulje, et Eesti ja Soome valitsused on põhimõtteliselt Peter Vesterbackaga koostöö tegemise vastu, siis Kadri Simson lükkas selle arusaama ümber. "Absoluutselt ei ole resoluutset vastuseisu. Olen ise korduvalt Vesterbackaga kohtunud, seda on teinud ka mu Soome kolleeg. Ilmselt tuleb skepsis sellest, et Vesterbacka on valmis kohe kopa maasse lööma ja ehitama hakkama ning ei saa aru, mida need riigid molutavad," naeris Simson.

Ministri sõnul tuleb kõigepealt siiski teha vajalikud uuringud. "See nimekiri on pikk ja muljetavaldav, alates põhjaveest ja merekeskkonnast, lõpetades maavarade ja ökoloogiliste uuringutega – need tuleb teha. Me ei taha kuidagi venitada ja takistusi ette veeretada, aga ka kõige kiiremal viisil uuringuid tehes ei ole õigustatud piletite müüki paiskamine 24. detsembriks 2024," toonitas Simson.

Kas ettepanek Vesterbackale on siis olla kannatlikum? "Ma isegi ei ütleks, et kannatlikum. See on väga tervitatav, et on selline ettevõtja, kes oma entusiasmiga kannustab ja innustab," kiitis Simson ärimeest.

Tunnel vajab Rail Balticut, viimane jälle tunnelit

Üks vaidluse koht on siiski veel: Vesterbacka tahab rajada Vantaa lennujaamast kiire raudtee tehissaarele. Riigid tahavad aga, et lisaks reisiliiklusele toimiks ka kaubavedu ja projekt oleks Rail Balticuga integreeritud. Vastasel juhul ei tasu see lihtsalt ära.

"See on maailma kõige pikem veealune tunnel, kaks korda pikem kui Eurotunnel. Uuringute järgi tundub aluspinnas olevat nii hea, eriti Soome poolel, et kaks korda kallimaks see ei lähe. Aga maksumus on 16 miljardit eurot. Mitte ühegi kriteeriumi järgi, ka mitte sotsiaalmajanduslikult pole tunnel tasuv enne Rail Balticut. Soome ei ole veel lõplikku otsust teinud, aga tunnel on kindlasti üks põhjus, miks nad Rail Balticusse veelgi soojemalt suhtuvad kui seni," rääkis Simson.

Seni on põhjanaabrid olnud Rail Balticu ühisettevõtte juures vaatlejatena. Nüüd on üles näidatud aga selget huvi tulla projekti aktsionärideks, mis on Simsoni sõnul väga hea uudis. "Esiteks, nagunii oleme tasuvuse puhul kogu aeg arvestanud Soome poolt tulevate kaubavoogudega, aga teiseks toovad soomlased kaasa sellise ... põhjamaise asjaajamismudeli, mis tegelikult algaval keerulisel ehitusetapil on tervitatav," märkis minister.

Kas minister peab silmas seda, et lätlased ja leedukad vajavad ärikultuuris järeleaitamist? "Ma viitan tegelikult sellele, et soomlased on Euroopa Liidus netomaksjad. Keerulisel hetkel, kui peame tõestama, et Rail Baltic väärib Euroopa Liidu rahastust, on selline liitlane kuldaväärt. Eelkõige aitab see meil eeloleval aastal läbirääkimisi edukamalt pidada," pareeris Simson.

Soomlaste suurenenud huvi Rail Balticu vastu rõõmustas ka teist saatekülalist, Eesti 200 varivalitsuse transpordireformi ministrit Pirko Konsat. "Hästi postiivne uudis, mis annab uut hoogu ka tunnelile. Rail Balticus kahtlejad saavad kõvasti kindlust juurde, et see asi on tasuv. Soomlased on ilmselt mõistnud, et kaubavood, konteinerlaevad, mis on läbi Arktika sõitnud, võiks olla põhja–lõunasuunaline äri. Ilma nende voogudeta Rail Baltic ellu ei jääks," rääkis ta.

Samas utsitas ta riike kiiremini tegutsema. "Loodan, et valitsus hakkab tegelema ka eriplaneeringuga. Soome ja Eesti peavad kiirustama, sest rootslased ja taanlased ei maga. See, et on olemas aktiivne erainvestor (Peter Vesterbacka – toim), on pigem positiivne, selline sparringupartner riigile. Pikkade projektide puhul on lihtne kuhugi kinni takerduda," märkis Konsa.

Hetkel kuum