Artikkel

    Isejuhtiv auto peab valima, kes elab ja sureb

    TalTechi tootearenduse ja robootika programmijuht Raivo Sell on kindel, et isesõitvate autode puhul on tegu paradigma muutusega.Foto: Liis Treimann

    Isesõitvate autode teedele tulek tähendab uusi võimalusi, aga ka probleeme. Näiteks pole siiamaani selge, kes vastutab isesõitva autoga juhtunud õnnetuse eest, samuti pole jõutud kokkuleppele, kas auto peaks õnnetuse korral päästma oma omaniku või hoopis kaasliiklejad.

    Küll on selge see, et isesõitvad autod tulevad. TalTechi tootearenduse ja robootika programmijuht Raivo Sell tõdes, et ühelt poolt on tegu tehnoloogia loomuliku arenguga, samas ei saa mööda vaadata ka igapäevaelu probleemidest: autod seisavad 95% ajast parklas ja see võtab lihtsalt liiga palju linnaruumi.
    Argumente, miks isejuhtivaid autosid on tarvis, on tegelikult palju. Üks peamisi on turvalisus, sest idee kohaselt peaks auto isejuhtimine vähendama inimfaktorist tulenevat ohtu. Ja inimesed teevad roolis olles ebamõistlikke otsuseid, olgu nendeks ohtlikud möödasõidud või kõrvaliste asjadega tegelemine. Samuti tuuakse välja aja tark kasutamine: ummikus istudes saab autos olija foori ja kaasliiklejate põrnitsemise asemel lugeda raamatut või teha suisa trenni.
    Tehnoloogia kiire areng
    Isesõitvatest autodest on kõneldud päris pikka aega, ent suurem areng näib olevat toimunud viimastel aastatel. Google’i Waymo neljarattalised sõidavad USA teedel üpris aktiivselt ringi, kusjuures USA on üks neist riikidest, kes lubavad isejuhtivatel autodel testsõite teha ka tavalistel teedel.
    Traditsioonilised autotootjad BMW ja Volvo on lubanud isejuhtiva autoga välja tulla 2021. aastal. Neist ette tahab rebida mõistagi Tesla. Ettevõtte juht Elon Musk ütles 2017. aastal, et kümne aasta pärast on väga ebatavaline, et ehitatakse autosid, mis pole autonoomsed.
    Optimistlike väljaütlemiste poolest tuntud Muskil on tulnud vähemasti ajalist määratlust silmas pidades oma sõnu siiski süüa: kui veel paar aastat tagasi rääkis Musk, et Tesla tuleb isejuhtiva autoga välja 2019. aastal, siis mõne aja eest tunnistas ta, et kõne alla tuleb siiski aasta 2020.
    Kuigi isejuhtivate autode arendustegevus paistab olevat kiire, on meedia kaudu maailma jõudnud lugusid nendega juhtunud traagilistest õnnetustest, aga ka arvukatest eetilistest ja moraalsetest dilemmadest.
    Kes vastutab õnnetuse eest?
    „On tunda, et meedia ootab õnnetusi, kuigi üle maailma juhtub tavaliikluses sada tuhat õnnetust, kus inimesed saavad võib-olla surma. Aga kui poole aasta jooksul juhtub üks õnnetus isejuhtivaga, siis on see suur meediasündmus,“ kritiseeris Sell. Samas on tema sõnul siiski meedia huvi ja tegelikult ka õnnetused paratamatud.
    Kuigi meedias on aastaid kõneldud Tesla ja Uberi isejuhtivate autodega seotud õnnetustest, on Selli sõnul siiski oluline mõista, et nende õnnetused on olnud suures osas siiski inimese põhjustatud. Ta nõustus, et õnnetused võivad isejuhtivate autode progressi pärssida. Nii tegi seda eelmise aasta esimeses pooles juhtunud avarii, kus Uberi isejuhtiv auto sõitis pimedas otsa jalakäijale. Toona teatas ettevõte testsõitude peatamisest ja tegelikult andis see suure hoobi kogu valdkonnale. Praeguseks on Uber testsõidud siiski taastanud, tõsi, nende ulatus on palju tagasihoidlikum – sõite tehakse väiksel ringil ning üksnes hea ilmaga.
    Kõik see paneb küsima, kes võtab isejuhtiva autoga toimunud õnnetuse eest vastutuse. Sell tõdes, et tegelikult pole praegu kindel, kas vastutuse võtab autotootja või hakkab vastutus jagunema sõitja ja autotootja vahel.
    Vastutuse puhul tekib Selli sõnul omakorda küsimus, kas ja kuidas saab autotootja liiklusõnnetuste andmetega isejuhtivatel sõidukitel manipuleerida ehk kas tulevikus on võimalik, et auto süsteem muudab õnnetuse salvestatud kulgu selliselt, et süüdi jääb vastaspool. Ka see küsimus ootab lahendust.

    Saate "Globaalne pilk" isejuhtivate autode osa oli eetris 14. märtsil kell 11. Saadet saab järele kuulata Äripäeva raadio veebikeskkonnas.

    Kas päästa juht või kaasliikleja?
    Teine eetiline dilemma seostub samuti õnnetustega ning taandub küsimusele, kas raskes liiklussituatsioonis peaks auto püüdma päästa oma omanikku või kaasliiklejaid. „Omanik on ju selle auto ostnud ja tal on õigustatud ootus, et see auto teda võimaluse korral säästab,“ selgitas Sell.
    Selle aruteluküsimusega pole samuti ülemäära kaugele jõutud, sest Selli sõnul läheb arendajatel kogu võhm isejuhtiva auto võimalikult turvaliseks tegemisele. Samuti on päris ranget käitumismustrit autodele raske ette kirjutada, sest tegu on iseõppivate süsteemidega.
    Hoia oma auto andmeid
    Isejuhtivad autod ühes oma kaamerate ja sensoritega on tekitanud ka üksjagu privaatsusküsimusi. Sell tõdeb, et tegu on pigem ajastu eripäraga. „Sõltub natuke asukohast, aga põhimõtteliselt on võimalik igat inimest väga täpselt jälgida. Mõnes suurlinnas, näiteks Londonis, on tegelikult terve linn kaameraid täis,“ ütles ta ja lisas, et samuti kasutatakse juba nutikaid liiklusmärke, kus samuti kaamerad sees.
    Küll aga tasub privaatsusprobleeme vaadata teise nurga alt. Selli sõnul peab tulevikus hakkama autoomanik eriti tähelepanelikult jälgima, kas tema auto andmed on kustutatud, kui ta oma neljarattalise maha müüb. „Kuidas ma saan garanteerida seda, et kui ma oma auto ära müün, siis andmed, kus ma täpselt sõitsin, kuna ma koju läksin, kuidas ja mis koodiga ma garaažiukse avasin, ei lähe kaasa,“ loetles ta.
    Seesugused probleemid annavad võimaluse ka häkkeritele ja loovad võimaluse terrorismiks. Juba tänapäeval saab autosid distantsilt seisma panna. See probleemide rägastik tahab lahendamist ka isejuhtivate autode puhul.
  • Hetkel kuum
Margit Pulk: kobarkäkiepideemia nõuab riigimaja kraamimist, siin on lahendus
Vajame valdkondlikke teadusnõukodasid, et olla vähem tagantjärele targad, kirjutab Philip Morris Eesti välissuhete juht Margit Pulk arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Vajame valdkondlikke teadusnõukodasid, et olla vähem tagantjärele targad, kirjutab Philip Morris Eesti välissuhete juht Margit Pulk arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Turud rahunevad pärast suuremat langust
Täna näitavad aktsiaturud stabiliseerumise märke pärast suuremaid langusi eelmisel nädalal ja selle nädala esmaspäeval. Tõusupoolel on nii Aasia aktsiad kui Euroopa futuurid.
Täna näitavad aktsiaturud stabiliseerumise märke pärast suuremaid langusi eelmisel nädalal ja selle nädala esmaspäeval. Tõusupoolel on nii Aasia aktsiad kui Euroopa futuurid.
Analüütikud ja investorid ihuvad karujahiks relvad teravaks
Börsil on karuturg kestnud juba aasta ja kõik küsivad ühte ja sama: millal see lõpeb? “Miljoni dollari küsimus”, kui kasutada vana tuntud vastust. Aga millal siiski? Kui hakata analüütikuid läbi küsitlema, jagunevad vastused kaheteistkümneks: märtsis, aprillis, mais, teisel poolaastal jne. Nii ei saa ju karu jahtida!
Börsil on karuturg kestnud juba aasta ja kõik küsivad ühte ja sama: millal see lõpeb? “Miljoni dollari küsimus”, kui kasutada vana tuntud vastust. Aga millal siiski? Kui hakata analüütikuid läbi küsitlema, jagunevad vastused kaheteistkümneks: märtsis, aprillis, mais, teisel poolaastal jne. Nii ei saa ju karu jahtida!
Reaalajas börsiinfo
Jaapani turgu vallutav Võrumaa šokolaaditootja: väikeettevõtjad vajavad toetusi
Võrumaa perefirma Roosiku valmistab šokolaade, mida müüb nii Jaapani kui ka Saudi-araabia ja Ühendemiraatide turule. Tänu EASi ja PRIA toetustele on see laienemine olnud võimalik, lausus ettevõtte üks omanikest Reet Kasekamp.
Võrumaa perefirma Roosiku valmistab šokolaade, mida müüb nii Jaapani kui ka Saudi-araabia ja Ühendemiraatide turule. Tänu EASi ja PRIA toetustele on see laienemine olnud võimalik, lausus ettevõtte üks omanikest Reet Kasekamp.
Emotsionaalne esinemine Gaselli Kongressil: et maal äri ajada, pead olema lihtsalt hea inimene
Ääremaal ettevõtjana tegutsedes on kõige olulisem, et juht oleks hea inimene, ütles Võrumaal Metsavenna Turismitalu asutanud Meelis Mõttus, nõustudes juhtimispsühholoog Mare Porkiga.
Ääremaal ettevõtjana tegutsedes on kõige olulisem, et juht oleks hea inimene, ütles Võrumaal Metsavenna Turismitalu asutanud Meelis Mõttus, nõustudes juhtimispsühholoog Mare Porkiga.
Läti joobes juhtidelt konfiskeeritud autod jõudsid Ukrainasse
Esimesed kuus Lätis joobes juhtidelt konfiskeeritud sõidukit jõudsid Ukrainasse, „Sõidukid on ukrainlastele üle antud ja kõik on korras," ütles Twitterconvoy algatuse juht Reinis Poznaks Läti raadiole.
Esimesed kuus Lätis joobes juhtidelt konfiskeeritud sõidukit jõudsid Ukrainasse, „Sõidukid on ukrainlastele üle antud ja kõik on korras," ütles Twitterconvoy algatuse juht Reinis Poznaks Läti raadiole.
Mängu- ja spordiväljakute ehitajale Lars Laj Eestile meeldib mõelda kastist välja
Mängu- ja spordiväljakute, eriprojektide ja tee-ehitusega tegelev Lars Laj Eesti OÜ on kohalikul turul tugevalt kanda kinnitanud ning tegutseb aktiivselt ka väljaspool kodumaad. Ettevõtte Balti riikide tegevjuhi Maikol Kriiva sõnul on nende meeskonna tugevus teha tehniliselt keerukaid ja ägedaid projekte ning mõelda kastist välja. Kliendid ja partnerid kinnitavad seda väidet.
Mängu- ja spordiväljakute, eriprojektide ja tee-ehitusega tegelev Lars Laj Eesti OÜ on kohalikul turul tugevalt kanda kinnitanud ning tegutseb aktiivselt ka väljaspool kodumaad. Ettevõtte Balti riikide tegevjuhi Maikol Kriiva sõnul on nende meeskonna tugevus teha tehniliselt keerukaid ja ägedaid projekte ning mõelda kastist välja. Kliendid ja partnerid kinnitavad seda väidet.
Äripäeva raadio pani tehisintellekti otse-eetris proovile
Eelmisel nädalal esitletud ChatGPT juturoboti viimane versioon GPT-4 on omandanud eesti keele tasemel, kus ta suudab parandada tekstides ortograafiat ja stiili ehk õige pea saavad ettevõtjad seda toodetes ja teenustes kasutada.
Eelmisel nädalal esitletud ChatGPT juturoboti viimane versioon GPT-4 on omandanud eesti keele tasemel, kus ta suudab parandada tekstides ortograafiat ja stiili ehk õige pea saavad ettevõtjad seda toodetes ja teenustes kasutada.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.