Jaga lugu:

„Ma usun ikkagi tervesse mõistusesse“

Finance Estonia kapitaliturgude töögrupi juht ja Redgate Capitali partner Aare Tammemäe näeb pensioni II sambas parandamise ruumi.  Foto: Raul_Mee

„Ma usun ikkagi tervesse mõistusesse ja pikaajalisse vaatesse,“ ütles Finance Estonia kapitaliturgude töögrupi juht ja Redgate Capitali partner Aare Tammemäe tänahommikuses raadiosaates ega hakanud lahkama teemat, kuidas II pensionisambast raha kätte saada ja mis sellega edasi võiks juhtuda.

„Ma loodan, et me nii kaugele ei jõua,“ lisas ta.

Äripäeva raadio hommikuprogrammis selgitas Tammemäe, miks on Finance Estonia saatnud laiali seitsmest punktist koosneva murekirja, kus selgitatakse, miks Isamaa valimislubaduse rakendamine hävitaks Eesti kapitalituru.

Annate sellele Isamaa ideele hävitava hinnangu ja ütlete, et pensionifondid on Eesti kapitalituru nurgakivi. Kas ilma nendeta tõesti kuidagi ei saa?

Jah, murekiri on väga õigesti öeldud. Mittetulundusühing Finance Estonia koondab endas juba ligi sada finantssektoris tegutsevat ettevõtet, alates väikestest fintech'i start-up’idest kuni Eesti kapitalil põhinevate pankadeni välja ja kõik teised ettevõtted, mis sinna vahele jäävad. Aga mure on suur ja eelkõige sellepärast, et soovitakse lammutada midagi, mille ülesehitamine on võtnud aega üle kahekümne aasta. Selle võib hävitada ühe hetkega. Pensionifondid, kes koondavad seda kogutud raha ja investeerivad inimeste eest, on igas riigis tavaliselt kõige olulisemad nurgakivi-investorid, ilma nendeta kapitaliturud tavaliselt ei toimi.

Kapitaliturud on eelkõige olulised selle jaoks, et anda lisarahastust just väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele. Need pakuvad ka väga head konkurentsi pankadele, seda enam sellises olukorras praegu Eestis, kus paljud pangad on laenutegevust tagasi tõmmanud. Börsile minek, võlakirjade kaudu kasvukapitali hankimine – see kõik toimub kapitaliturgude kaudu. Ilma pensionifondideta aga kapitaliturgu ei ole.

Kui palju Eesti pensionifondide investeeringutest üldse Eestisse investeeritakse? Kriitikud võivad ju öelda, et nagunii nad investeerivad piiri taha.

Ei saa väita, et pensionifondid peaksid investeerima ainult Eestisse ja et nad praegu ujutavad Eesti kapitalituru kuidagimoodi üle. Ka teiste riikide praktika näitab seda, et koduturu eelistus pensionifondidel jääb kuni pooleni hallatavatest varadest. Seega üle poole rahast liigub kuskile väljapoole ka teistes riikides. See on üsna loogiline, sest et lõppude lõpuks on pensionifondidel esmane ülesanne tagada investeeringu väärtus koguja jaoks, me ju kõik soovime minna pensionile niimoodi, et meie vara on oluliselt kasvanud.

Küll aga võiksid kohalikud pensionifondid rohkem osaleda kohalikus majanduses. Praegune Eesti pensionifondide investeeringute osakaal on tegelikult juba üle 10 protsendi. Ja see on üsna jõudsalt kasvanud just viimastel aastatel.

2013. aastal esitas Finance Estonia konkreetsed ettepanekud valitsusele ja paljudele poliitilistele parteidele, sealhulgas Isamaale, mismoodi kapitaliturg võiks arendada. Pikaajaliste diskussioonide tulemusena lõpuks on ka midagi tehtud. Riik on vähendanud investeerimispiiranguid, mis oli üsna oluline takistus, miks pensionifondid ei saanudki Eestisse investeerida. Näiteks 2017. aastal investeerisid pensionifondid Eestisse üsna olulisel määral, LHV suurusjärgus 170 miljonit, mis oli üle poole kogutud rahast. Ja eelmisel aastal investeeriti samas suurusjärgus. Nüüdseks on investeeritud ligi 600 miljonit Eesti ettevõtetesse. Üle saja ettevõtte on saanud kapitali pensionifondidelt kas siis otse või erakapitali fondide või kinnisvarafondide kaudu.

Vaadetes potentsiaalset koalitsioonilepet, siis seal on kaks vastandlikku kavatsust: viime võimalikult palju riigiettevõtteid börsile ja lammutame teise pensionisamba ära. Ehk selgitate, kuidas need omavahel vastanduvad.

Jah, tõepoolest, see on hea tähelepanek. Piltlikult öeldes: kui ühtepidi riik ütleb, et ostame näiteks täiendavaid kiirronge Tallinna–Tartu või Tallinna-Narva liinile, siis teistpidi justkui ütleks, et aga võtame raudtee üles. Mis neist rongidest siis kasu on, kui pole taristut, et need rongid kiiresti sõita saaks?

Sama on ka taolise ettepanekuga, et ühtepidi väga tervitatav, et läbirääkimiste suund on selle poole, et riigiettevõtteid rohkem börsile viia. Teistpidi, kui puuduvad sellised olulised investorid, kes peaksid olema võtmeinvestorid, et sellised börsile minekud võiksid üldse võimalikud olla, siis pole sellest ju absoluutselt mitte mingisugust kasu. Tuues näiteks kas või Tallinna Sadama börsile viimise, valdav osa investoritest olidki pensionifondid, nii Eestis kui ka Põhjamaades tegutsevad pensionifondid, ilma nendeta oleks olnud börsile minek läbikukkumine.

Isegi kui teine pensionisammas muutub vabatahtlikuks, siis pensionikogujal ei pruugi olla üldse võimalik seda raha kätte saada. Esiteks võtab nende varade realiseerimine aega ja teiseks on meil Poola ja Ungari näited, kus see raha läks üldse eelarve aukude lappimiseks. On räägitud ka sellest, et kui teine pensionisammas lammutatakse, et siis see liigub justkui esimesse, mis võimaldab pensione tõsta. Kui tõenäoliseks te selliseid stsenaariume peate?

Ma loodan, et me nii kaugele ei jõua. Ma usun ikkagi tervesse mõistusesse ja pikaajalisse vaatesse, nii et tõmmates paralleeli, kui me sõidame mööda maanteed ja maantees kevadel ikka tekivad augud, siis esimese variandina me ei hakka seda teed üles võtma. Kõigepealt tuleb augud ära lappida ja vaadata, kuidas edasi saame. Me ei ütle ju kodanikele, et kuulge, me võtame selle tee üles, sõitke ise, kuidas tahate, te teate kindlasti paremini, kuidas punktist A punkti B jõuda.

Riigi ülesanne on meie arvates luua taristu ehk kapitaliturgude taristu, see koosneb mitmest nurgakivist ja üks nurgakivi on kapitaliturgudel osalevad agendid, näiteks pensionifondid.

Loomulikult on inimestel võimalus osaleda Eesti majanduse kasvus selle kaudu, et nad hoiavad oma hoiuseid pankades, sest pangad kasvatavad lõppude lõpuks samamoodi Eesti majandust laenutegevusega. Aga kapitaliturud on väga oluline alternatiiv, eelkõige saavad sealt raha kasvule orienteeritud ettevõtted, mis ei pruugi saada finantseerimist ainult pankadest, ja seda enam, kui me soovime, et Eesti majandus kasvas pikaajaliselt ja ka säästjate kogutud raha kasvaks. Siis ainus võimalus ongi see, et meil oleks toimiv kapitaliturg.

Ma loodan, et me ei jõua sinna Poola ja Ungari stsenaariumi, kus vabatahtlikuks tegemisega kogumispensioni süsteem sisuliselt varises kokku, eriti Ungaris. Seal seda enam ei eksisteeri.

Aga oletades, et Reformierakond ja Keskerakond omavahel ära ei lepi, siis on tõenäoline, et Isamaa on igal juhul järgmises valitsuses. Oma põhilubadusest ta taganeda justkui ei saa. Mis võiks olla see kompromiss, et Isamaa säilitaks oma näo, aga ka kapitaliturud võidaksid või jääksid rahule.

Ma arvan, et siin on ühisosa täiesti olemas. Vabatahtlikuks ei pea tegema kogumist, vabatahtlikuks võib teha investeeringute valiku. Pensionisüsteemi pikaajalise reformimise vastu ei ole mitte keegi. Kindlasti tuleks leida võimalusi, kuidas seda parandada, ja parandada ka suurelt, aga ka suurelt parandamine ei tähenda tingimata selle lõhkumist.

Esiteks võiks investeeringute valik olla oluliselt laiem, see ei pruugi tähendada seda, et pensionikontot kasutades valib inimene ainult pensionifondide vahel, võib-olla on valikutes ka muid instrumente. Praegu neid väga ei ole.

Ja kindlasti ka väljamaksete süsteem vajab reformimist.

Kas niisugune variant võiks kõne alla tulla, et inimene saab selle raha, mis tal pensionisse läheb, oma sihtotstarbelisele kontole? Ta ei saa seda ära tarbida, aga siis on tema valik, kas ta hoiab seda niisama, investeerib madalama või kõrgema riskiga.

See on kindlasti üks variant. Väga keeruline on mõelda, et inimesed iga päev üldse tahaksid teha investeerimisotsuseid. Tõenäoliselt peaks tekkima ikkagi mingisugused vaikimisi valikud, mis töötaksid nende inimeste jaoks hästi, kes sisenevad pensioni kogumise turule. Võib-olla siis mingi osa agressiivsematesse või vähem agressiivsematesse pensionifondidesse või kinnisvarafondidesse või veel mingitesse väärtpaberitesse. Inimene võiks tõepoolest soovi korral teha ka ise teatud muudatusi. Vaikimisi valikud aga võiksid siiski olemas olla, sest aeg on näidanud, et see ei ole inimese primaarne tegevus jälgida pidevalt kapitaliturgudel ja majanduses toimuvat ja teha selle põhjal adekvaatseid investeerimisotsuseid. See ei ole inimeste esimene mure.

Murekirja peapunktid

1. Kogumispensioni vabatahtlikuks muutmine tingib kohaliku kapitalituru taandarengu ja kokkuvarisemise, mille üheks olulisemaks nurgakiviks on kohalikud pensionifondid.

2. Eestis tegutsevad riskikapitalifondid, kes toovad siia ka väliskapitali, ei saa hakkama ilma kohaliku institutsionaalse investorita, milleks täna on pensionifondid.

3. Eestis on finantseerimine väga panganduskeskne.

4. Kokku on LHV, Swedbanki ja SEB pensionifondid pakkunud kasvukapitali rohkem kui sajale kodumaisele ettevõttele, kogusummas ca 600 miljonit eurot.

5. Kogumispensioni reformimisel võib anda kogujatele enam vabadust pensioniks kogutavate summade ja investeerimise valikus olevate fondide lõikes, kuid kindlasti tuleb tähtsustada pensionifondide rolli Eesti ettevõtetele kapitali pakkujana.

6. Kui seni pensionifondidesse kogutud 4 miljardist eurost ainuüksi pool viiakse tarbimisse, on see 10 protsenti Eesti poolaasta eratarbimisest. Selle tulemusel läheb inflatsioon üles.

7. Kui pensionifondid peaks fondidest välja võetavate summade maksmiseks realiseerima Eesti investeeringud, mõjuks see hävitavalt kohalikule kapitaliturule.

Allikas: Finance Estonia

Isamaa ettepanek

Isamaa tahab muuta kogumispensioni kasutamise vabatahtlikuks.

Soovijad saavad pensioni kogumist jätkata samamoodi nagu seni ning kõigile, kes pole kogumist alustanud, antakse võimalus seda soovi korral teha.

2 % töötaja palgast ja 4% jagu sellelt arvestatud sotsiaalmaksust suunatakse jätkuvalt kas inimese valitud pensionifondi või inimese enda investeerimiskontole. Investeerimiskonto kasutamise võimalusi laiendatakse, et selle kaudu saaks investeerida rohkematesse varaklassidesse.

Kogu II sambasse kogutud raha kuulub pensionikogujale. Igaühel on õigus kanda pensionifondi kogunenud raha või osa sellest oma investeerimiskontole ja seda ise paigutada. Inimesel on õigus see raha ka investeerimiskontolt välja võtta, tasudes tulumaksu.

Allikas: Isamaa koduleht

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas