Jaga lugu:

Miljonär tegi esimesed investeeringud kaunitari naeratuse mõjul

Kes üheksakümnendate lõppu mäletab, see teab, et üks kuumimaid vestlusteemasid nii sõprade kui ka kolleegide ringis oli investeerimine Tallinna börsil. Eufooriast ei jäänud kõrvale ka Tallinna börsi suurimate investorite sekka kuuluv advokaadibüroo Naur & Pärn vandeadvokaat Indrek Naur (46).

Passiivne tulu ligi 15 000 eurot kuus võimaldaks Indrek Nauril tööd enam mitte teha, aga tegus miljonär ei suuda käed rüpes istuda.  Foto: Andras Kralla

Indrek Naur alustas investeerimisteekonda 25aastasena. Käes oli majandusbuumi tipp. Aktsiate kohta oskas arvamust avaldada igaüks ja õhtuti kinnitusid kõigi pilgud telerile, kus jagati värskeimat infot TALSE (Tallinna börsiindeks) tõusudest ja mõõnadest. Finantsturgude saadet „Kapital“ juhtis blond kaunitar Tiina Joosu, kelle teeneks võiks pidada nii mõnegi investeerimishuvilise börsile meelitamise. Nii juhtus ka Indrek Nauriga.

Roosiline algus päädis hävinguga

„Finantsturgudele läksin 1997. aastal ja esimesed investeeringuid tegin Tiina Joosu kauni näo ja Charlie Viikbergi uskumatult huvitava jutu peale. Eufooria oli metsik ja ma läksin sellega kaasa. Mitte mingit ratsionaalset põhjendust nendel investeeringutel polnud,“ meenutas Naur.

Börsipidu lõppes varsti Venemaa ja Aasia kriisiga ja ühel hetkel oli Nauri investeerimisportfell ülikiirelt poole võrra kahanenud. Kuna mees vajas raha perele kodu ostmiseks, müüs ta portfelli odavalt maha. Kodu osta oli tähtsam kui hoida raha aktsiaturul. Peale esimest börsikogemust hirmu peale ei tulnud ja kriisi möödudes oli ikka vaja vaba raha kuskile investeerida.

Finantsturgude saadet „Kapital“ juhtis blond kaunitar Tiina Joosu, kelle teeneks võiks pidada nii mõnegi investeerimishuvilise börsile meelitamise.  Foto: Raigo Pajula

Julge hunt asus turgu vallutama

Olles juba veidi targem, valis Naur ettevõtteid usaldusväärsuse järgi, ostes Eesti Telekomi ja Hansapanka. Täna neid kumbagi börsil pole, aga toona olid nad väga head aktsiad. Seda võidukat aega alates 2001 kuni börsikrahhini nimetab Naur juhuslikuks võiduks, kuna numbritesse ta endiselt nii väga ei vaadanud.

„Just enne Lehman Brothersit hakkasin suuremaid summasid investeerima, olles kokku börsil üle miljonilise portfelliga, kuni kõik järsku otsa sai. Tuli tume aeg. Olin Lõuna-Aafrika Vabariigis ja ronisin mäkke, mõeldes, kas mul koju jõudes portfellis üldse midagi alles on,“ meenutas ta.

Pärast aastast langust 2009. aasta märtsis hakkasid aktsiahinnad kiiresti üles minema. "Näiteks Tallinna Kaubamaja aktsia oli saada 1,5 euro eest ja kahekordistus 7 kuuga. Minu lemmikaktsia Silvano Fashion maksis siis 27 senti ja kes tollal ostis, sai korraliku võidu. Börsi põhjas oli palju hirmu näiteks Olympicu suhtes, mis oli suures kahjumis ja sulges aktiivselt oma mängusaale. Aga jälgisin ettevõtete fundamentaalseid näitajaid. Merko ja mitmete teiste puhul polnud mul mingit hirmu,“ kirjeldas ta toonast olukorda.

Vajadus saada aru fundamentaalnäitajatest viis ülikooli

Pärast 2009. aasta majanduskriisi, kus raha põles suure leegiga, leidis Naur, et tema majandusteadmised on nõrgad. Ta läks Tartu Ülikooli majandusteaduskonda ennast täiendama, omandades fundamentaalanalüüsi oskuse.

Tallinna börsi mõjutas ka Euroopa võlakriis. Naur oli juba targem ja hakkas aktsiaid kokku ostma 200 000eurose võimendusega LHVst. Praegusest portfellist enamik ongi sellest ajast pärit. „Aktsia hind mind üldse ei huvitanud, ainult majandusnäitajad. Suur kasu oli majandusnäitajate analüüsioskusest ja turuliikumise psühholoogia teadmisest," rääkis ta.

15 000 eurot kuus, siis võiks puhata

Praeguseks toovad investeeringud kinnisvarasse, dividendid, ühisrahastuse intressid, võlakirjade intressid ja hüpoteeklaenude intressid Naurile ligi 15000 eurot kuus. Tööl poleks enam vaja käia, aga seda teed mees läinud pole.

„Võiks ka mitte töötada, kuid ma pean advokaadi tööd huvitavaks ja väljakutseid pakkuvaks. Aktiivne töö tegemine hoiab mõistuse selge. Lisaks olen aastate jooksul olnud mitmes äriühingus aktiivne või passiivne osanik ja lahkunud ärist edukalt, tavaliselt on need olnud ettevõtted, mis on vajanud erineval kujul saneerimist,“ rääkis ta.

Kirglik motohuviline Indrek Naur Austria Alpides motomatkal elu nautimas. Pildil vasakult esimene.  Foto: Indrek Naur. Erakogu

Hapu laen on atraktiivne investeering

Nauri investeeringute hulgas on näiteks Tallinna Kaubamaja, LHV, Merko, Silvano, Harju Elektri ja Nordeconi aktsiaid. Investeeringuid teeb ta valuutariski vältimiseks europõhiselt. USA börsi suunas ei vaata investor üldse, sest see on liiga kaugel.

„Olen investeerinud Soome, Rootsi ja Saksamaa börsidel ja omanud erinevate riikide ETFe. Olen ka ühisrahastusse investeerinud. Kui tootlus on hea, siis miks mitte?" rääkis ta.

Praegu Naur aktsiatesse ei investeeri, sest käimas on muud huvitavad projektid. "Näiteks pakuti hiljuti hapuks läinud laenu, kus on küll palju riski, aga kõvasti tootlust ka. Oskan selliste juhtumite õiguslikku poolt hinnata. Ja pole probleemiks paar aastat puuküürnikega kohtus madistada,“ rääkis investor.

Investor Indrek Naur

Esimene miljon teadlikust investeerimistegevusest tuli 2012. aastaks. Portfell sisaldab Eesti, Soome ja Rootsi börsidel noteeritud aktsiaid, ETF-e, kinnisvara, ühisrahastuse laene ja hüpoteegiga tagatud laene.

Soovitus

Ostke neid aktsiaid, mis on juba peksa saanud ja mille P/E on madal, näiteks General Electric.

Naurile meeldiks, kui Tallinna börsile tuleksid Eesti Energia taolised „igavad“ ettevõtted, kus riskid on väikesed, mis tõmbab ligi jaeinvestorieid. „Mul on suur hulk raha investeerimist ootamas, kuna Olympic lahkus ja sain sealt raha kätte. Ootan, milllal Tallinna Vee vaidlused läbi saavad, et aktsia langeks oma õiglasele väärtusele. Praegu aga pole vaidluste lõppu näha enne 5 aastat," mäkis ta.

Naur ütles, et on "osta ja hoia" tüüpi investor. "Liikugu see hind sinna-tänna. Lühiajaline volatiilsus on valus, aga kui selle üle elad, siis on okei. Mul on nii head ettevõtted portfellis, et ma ei kavatse neid müüa. Ainult siis, kui fundamentaalnäitajad hakkavad halvenema,“ on Nauril varuks lihtne väljumisstrateegia.

Jaga lugu:
Hetkel kuum