Artikkel
  • Kuula

    Kuidas kajastasid Kaljulaidi ja Putini kohtumist vene telekanalid?

    Vene massimeedia, kaasa arvatud suuremad telekanalid, ei jätnud Eesti presidendi Kersti Kaljulaiu ja Venemaa presidendi Vladimir Putini kohtumist tähelepanuta, kirjutab Dmitri Fefilov Äripäeva sõsarlehes Delevõje Vedomosti.

    Kersti Kaljulaidi ja Vladimir Putini kohtumine.Foto: Liis Treimann
    Kuigi Vene meedia pööras 18. aprillil põhitähelepanu Ukrainale ja selle riigi presidendikandidaatide debatile, andsid kaks tähtsamat telekanalit küllaltki palju eetriaega Putini ja Kaljulaiu kohtumisele.
    Pervõi kanal
    Pervõi kanal kajastas kohtumist kella kolmestes ja kuuestes uudistes, aga ka üheksastes uudistes eraldati teemale kolm minutit eetriaega ning see oli järjekorras teisel kohal pärast uudist ummikutest Moskvas. Ajakirjanik Konstanin Panjuškin väitis, et Kaljulaidi kritiseeriti Eestis Moskva-visiidi eest, kuid lasti siiski ühel tingimusel tulema. „Kui juba sõidab, las edastab siis jõulise sõnumi,“ ütles Panjuškin uudislõigus. Eesti presidendi kohta öeldi, et ta ei ole Kremli vastu sümpaatiaga silma paistnud ja käsitleb venekeelset õpet koolides ohuna rahvuskultuurile.
    Pervõi Kanal ei jätnud mainimata Eestis viibivat NATO väeüksust, mida saatsid kaadrid sõjatehnikast ja tulistavatest sõduritest. Vene Föderatsiooni presidendi pressisekretär Dmitri Peskov märkis, et Lääs õhutab kunstlikult Venemaa kohta hirme, samas kui „Venemaa ei kujutanud ega kujuta oma naabrite jaoks mingit ohtu“.
    Peskov selgitas ka kohtumise põhjusi, öeldes, et sanktsioonid ei pea olema takistuseks katsetele leida võimalusi dialoogiks ja koostööks.
    Pervõi Kanal lõpetas uudislõigu ootamatult: „… lõunamenüüs olid esindatud ka Eesti huvid, ütles Kersti Kaljulaid ajakirjanikele. Kohtumist Putiniga hindas ta väga heaks. Venemaa presidendil olid samal ajal algamas läbirääkimised Prantsusmaa tähtsaimate ärimeestega…“ Järgnes uudis prantslastest.
    Rossija 1
    Telekanal Rossija 1 pidas kohtumist prantsuse ärimeestega veel tähtsamaks – see reportaaž oli esimesel kohal. Presidentide kohtumine oli teine.
    „Isegi need, kes omal ajal võtsid kõige ägedamalt sõna sanktsioonide kaitseks, saavad nüüd aru, et Venemaaga on parem sõbrustada ja kaubelda… Kaljulaid tuli Moskvasse kaheks päevaks. Ja see polnud tema jaoks kerge samm,“ võttis uudisteankur teema kokku.
    Uudislõigus väitis ajakirjanik Denis Davõdov, et Eesti president „palus ise kasvõi lühikest kohtumist“ (nagu selgus DV intervjuust Vene suursaadiku Aleksandr Petroviga, ei vasta see tõele – toim.). Samuti teatas ta, et Eesti „taotleb endale kasvõi ÜRO Julgeolekunõukogu ajutise liikme staatust… Ja Moskva poolthääl on talle loomulikult väga vajalik.“
    Ka vene keele teema ei jäänud käsitlemata. „Võimud piiravad vene keelt kõigest jõust“ – teatati uudislõigus. Seejuures öeldi, et vaatamata Eesti jäigale positsioonile Venemaa-vastaste sanktsioonide osas, aga samuti kriitikale, mille Kaljulaid oma Moskva-visiidi eest realt poliitikutelt pälvis, on „enamik eestlasi uuringute järgi suhete parandamise poolt“.
    Ootamatult pöörati uudises tähelepanu Kaljulaidi riietusele: „Eesti esimene naispresident püüab valida oma garderoobi rahvuslippude värvides. Lätis kandis ta puna-valget kleiti. Portugalis rohe-punaseid kingi. Moskvas on ta taevassinises rõivastuses. Heraldikas on see aususe ja siiruse värv.“
    Kuigi kajastustes võis täheldada Vene meedia kuulsat „iroonilist“ stiili „ebameeldivate kangelaste“ suhtes, samuti mõistes ka uudiste lähenemisviise ja ülesehituse tehnoloogiat, peab märkima, et Vene meedia kasutas presidentide kohtumist kajastades „säästvat režiimi“. Kas see tähendab, et Venemaa suhtus kohtumisse optimistlikult?
    Ajalehe Delovõje Vedomosti veebiväljaandest tõlkinud Askur Alas.
    • Kuula
    • 19.04.2019
    KIIRUS:
    Kuidas kajastasid Kaljulaidi ja Putini kohtumist vene telekanalid?
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Sirle Truuts: loome ettevõtjatele neljanda pensionisamba
Ettevõtjatele tuleks luua neljas pensionisammas ehk ettevõtja pensioni investeerimiskonto, kuhu on võimalik suunata aastas maksuvabalt vähemalt 10% kasumist, kirjutab koolitaja ja mentor Sirle Truuts arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Ettevõtjatele tuleks luua neljas pensionisammas ehk ettevõtja pensioni investeerimiskonto, kuhu on võimalik suunata aastas maksuvabalt vähemalt 10% kasumist, kirjutab koolitaja ja mentor Sirle Truuts arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Nasdaq 100 kannatas kuu suurima languse käes
USA indeksid taandusid esmaspäeval tehnoloogia sektori languse tõttu. Investorid muutusid sündmusterohke nädala eel ettevaatlikumaks, mis hõlmab Föderaalreservi intressimäära otsust, ettevõtete tuluaruandeid ja töökohtade andmeid.
USA indeksid taandusid esmaspäeval tehnoloogia sektori languse tõttu. Investorid muutusid sündmusterohke nädala eel ettevaatlikumaks, mis hõlmab Föderaalreservi intressimäära otsust, ettevõtete tuluaruandeid ja töökohtade andmeid.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Madis Müller: juht saavutab tulemusi läbi teiste inimeste "Juhi juttude" intervjuu!
Eesti Panga presidendi Madis Mülleri tippjuhiks saamise tee on olnud ebatraditsiooniline. Enne asepresidendiks saamist polnud ta varem olnud ühegi inimese administratiivne juht ega ülemus.
Eesti Panga presidendi Madis Mülleri tippjuhiks saamise tee on olnud ebatraditsiooniline. Enne asepresidendiks saamist polnud ta varem olnud ühegi inimese administratiivne juht ega ülemus.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Soome tarbijad said kulutusteks veidi julgust juurde
Soome tarbijate kindlustunne on jaanuaris taastunud detsembri rekordmadalalt tasemelt, kuid see on endiselt väga nõrk, teatas Soome statistikaamet.
Soome tarbijate kindlustunne on jaanuaris taastunud detsembri rekordmadalalt tasemelt, kuid see on endiselt väga nõrk, teatas Soome statistikaamet.

Olulisemad uudised

Raadiohommikus: milline valimisloosung on kõige helisevam?
“Päästame Eesti!” Kelle käest?
“Päästame Eesti!” Kelle käest?

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.