Kuigi Vene meedia pööras 18. aprillil põhitähelepanu Ukrainale ja selle riigi presidendikandidaatide debatile, andsid kaks tähtsamat telekanalit küllaltki palju eetriaega Putini ja Kaljulaiu kohtumisele.

Pervõi kanal kajastas kohtumist kella kolmestes ja kuuestes uudistes, aga ka üheksastes uudistes eraldati teemale kolm minutit eetriaega ning see oli järjekorras teisel kohal pärast uudist ummikutest Moskvas. Ajakirjanik Konstanin Panjuškin väitis, et Kaljulaidi kritiseeriti Eestis Moskva-visiidi eest, kuid lasti siiski ühel tingimusel tulema. „Kui juba sõidab, las edastab siis jõulise sõnumi,“ ütles Panjuškin uudislõigus. Eesti presidendi kohta öeldi, et ta ei ole Kremli vastu sümpaatiaga silma paistnud ja käsitleb venekeelset õpet koolides ohuna rahvuskultuurile.

Pervõi Kanal ei jätnud mainimata Eestis viibivat NATO väeüksust, mida saatsid kaadrid sõjatehnikast ja tulistavatest sõduritest. Vene Föderatsiooni presidendi pressisekretär Dmitri Peskov märkis, et Lääs õhutab kunstlikult Venemaa kohta hirme, samas kui „Venemaa ei kujutanud ega kujuta oma naabrite jaoks mingit ohtu“.

Peskov selgitas ka kohtumise põhjusi, öeldes, et sanktsioonid ei pea olema takistuseks katsetele leida võimalusi dialoogiks ja koostööks.

Pervõi Kanal lõpetas uudislõigu ootamatult: „… lõunamenüüs olid esindatud ka Eesti huvid, ütles Kersti Kaljulaid ajakirjanikele. Kohtumist Putiniga hindas ta väga heaks. Venemaa presidendil olid samal ajal algamas läbirääkimised Prantsusmaa tähtsaimate ärimeestega…“ Järgnes uudis prantslastest.

Telekanal Rossija 1 pidas kohtumist prantsuse ärimeestega veel tähtsamaks – see reportaaž oli esimesel kohal. Presidentide kohtumine oli teine.

„Isegi need, kes omal ajal võtsid kõige ägedamalt sõna sanktsioonide kaitseks, saavad nüüd aru, et Venemaaga on parem sõbrustada ja kaubelda… Kaljulaid tuli Moskvasse kaheks päevaks. Ja see polnud tema jaoks kerge samm,“ võttis uudisteankur teema kokku.

Uudislõigus väitis ajakirjanik Denis Davõdov, et Eesti president „palus ise kasvõi lühikest kohtumist“ (nagu selgus DV intervjuust Vene suursaadiku Aleksandr Petroviga, ei vasta see tõele – toim.). Samuti teatas ta, et Eesti „taotleb endale kasvõi ÜRO Julgeolekunõukogu ajutise liikme staatust… Ja Moskva poolthääl on talle loomulikult väga vajalik.“

Ka vene keele teema ei jäänud käsitlemata. „Võimud piiravad vene keelt kõigest jõust“ – teatati uudislõigus. Seejuures öeldi, et vaatamata Eesti jäigale positsioonile Venemaa-vastaste sanktsioonide osas, aga samuti kriitikale, mille Kaljulaid oma Moskva-visiidi eest realt poliitikutelt pälvis, on „enamik eestlasi uuringute järgi suhete parandamise poolt“.

Ootamatult pöörati uudises tähelepanu Kaljulaidi riietusele: „Eesti esimene naispresident püüab valida oma garderoobi rahvuslippude värvides. Lätis kandis ta puna-valget kleiti. Portugalis rohe-punaseid kingi. Moskvas on ta taevassinises rõivastuses. Heraldikas on see aususe ja siiruse värv.“

Kuigi kajastustes võis täheldada Vene meedia kuulsat „iroonilist“ stiili „ebameeldivate kangelaste“ suhtes, samuti mõistes ka uudiste lähenemisviise ja ülesehituse tehnoloogiat, peab märkima, et Vene meedia kasutas presidentide kohtumist kajastades „säästvat režiimi“. Kas see tähendab, et Venemaa suhtus kohtumisse optimistlikult?

Ajalehe Delovõje Vedomosti veebiväljaandest tõlkinud Askur Alas.