• OMX Baltic−0,33%301,29
  • OMX Riga0,02%893,52
  • OMX Tallinn0,56%2 081,11
  • OMX Vilnius−0,12%1 199,62
  • S&P 500−0,11%6 198,01
  • DOW 300,91%44 494,94
  • Nasdaq −0,82%20 202,89
  • FTSE 1000,28%8 785,33
  • Nikkei 225−0,81%39 662,18
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,69
  • OMX Baltic−0,33%301,29
  • OMX Riga0,02%893,52
  • OMX Tallinn0,56%2 081,11
  • OMX Vilnius−0,12%1 199,62
  • S&P 500−0,11%6 198,01
  • DOW 300,91%44 494,94
  • Nasdaq −0,82%20 202,89
  • FTSE 1000,28%8 785,33
  • Nikkei 225−0,81%39 662,18
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,69
  • 19.04.19, 15:41
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kuidas kajastasid Kaljulaidi ja Putini kohtumist vene telekanalid?

Vene massimeedia, kaasa arvatud suuremad telekanalid, ei jätnud Eesti presidendi Kersti Kaljulaiu ja Venemaa presidendi Vladimir Putini kohtumist tähelepanuta, kirjutab Dmitri Fefilov Äripäeva sõsarlehes Delevõje Vedomosti.
Kersti Kaljulaidi ja Vladimir Putini kohtumine.
  • Kersti Kaljulaidi ja Vladimir Putini kohtumine.
  • Foto: Liis Treimann
Kuigi Vene meedia pööras 18. aprillil põhitähelepanu Ukrainale ja selle riigi presidendikandidaatide debatile, andsid kaks tähtsamat telekanalit küllaltki palju eetriaega Putini ja Kaljulaiu kohtumisele.
Pervõi kanal
Pervõi kanal kajastas kohtumist kella kolmestes ja kuuestes uudistes, aga ka üheksastes uudistes eraldati teemale kolm minutit eetriaega ning see oli järjekorras teisel kohal pärast uudist ummikutest Moskvas. Ajakirjanik Konstanin Panjuškin väitis, et Kaljulaidi kritiseeriti Eestis Moskva-visiidi eest, kuid lasti siiski ühel tingimusel tulema. „Kui juba sõidab, las edastab siis jõulise sõnumi,“ ütles Panjuškin uudislõigus. Eesti presidendi kohta öeldi, et ta ei ole Kremli vastu sümpaatiaga silma paistnud ja käsitleb venekeelset õpet koolides ohuna rahvuskultuurile.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Pervõi Kanal ei jätnud mainimata Eestis viibivat NATO väeüksust, mida saatsid kaadrid sõjatehnikast ja tulistavatest sõduritest. Vene Föderatsiooni presidendi pressisekretär Dmitri Peskov märkis, et Lääs õhutab kunstlikult Venemaa kohta hirme, samas kui „Venemaa ei kujutanud ega kujuta oma naabrite jaoks mingit ohtu“.
Peskov selgitas ka kohtumise põhjusi, öeldes, et sanktsioonid ei pea olema takistuseks katsetele leida võimalusi dialoogiks ja koostööks.
Pervõi Kanal lõpetas uudislõigu ootamatult: „… lõunamenüüs olid esindatud ka Eesti huvid, ütles Kersti Kaljulaid ajakirjanikele. Kohtumist Putiniga hindas ta väga heaks. Venemaa presidendil olid samal ajal algamas läbirääkimised Prantsusmaa tähtsaimate ärimeestega…“ Järgnes uudis prantslastest.
Rossija 1
Telekanal Rossija 1 pidas kohtumist prantsuse ärimeestega veel tähtsamaks – see reportaaž oli esimesel kohal. Presidentide kohtumine oli teine.
„Isegi need, kes omal ajal võtsid kõige ägedamalt sõna sanktsioonide kaitseks, saavad nüüd aru, et Venemaaga on parem sõbrustada ja kaubelda… Kaljulaid tuli Moskvasse kaheks päevaks. Ja see polnud tema jaoks kerge samm,“ võttis uudisteankur teema kokku.
Uudislõigus väitis ajakirjanik Denis Davõdov, et Eesti president „palus ise kasvõi lühikest kohtumist“ (nagu selgus DV intervjuust Vene suursaadiku Aleksandr Petroviga, ei vasta see tõele – toim.). Samuti teatas ta, et Eesti „taotleb endale kasvõi ÜRO Julgeolekunõukogu ajutise liikme staatust… Ja Moskva poolthääl on talle loomulikult väga vajalik.“
Ka vene keele teema ei jäänud käsitlemata. „Võimud piiravad vene keelt kõigest jõust“ – teatati uudislõigus. Seejuures öeldi, et vaatamata Eesti jäigale positsioonile Venemaa-vastaste sanktsioonide osas, aga samuti kriitikale, mille Kaljulaid oma Moskva-visiidi eest realt poliitikutelt pälvis, on „enamik eestlasi uuringute järgi suhete parandamise poolt“.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Ootamatult pöörati uudises tähelepanu Kaljulaidi riietusele: „Eesti esimene naispresident püüab valida oma garderoobi rahvuslippude värvides. Lätis kandis ta puna-valget kleiti. Portugalis rohe-punaseid kingi. Moskvas on ta taevassinises rõivastuses. Heraldikas on see aususe ja siiruse värv.“
Kuigi kajastustes võis täheldada Vene meedia kuulsat „iroonilist“ stiili „ebameeldivate kangelaste“ suhtes, samuti mõistes ka uudiste lähenemisviise ja ülesehituse tehnoloogiat, peab märkima, et Vene meedia kasutas presidentide kohtumist kajastades „säästvat režiimi“. Kas see tähendab, et Venemaa suhtus kohtumisse optimistlikult?
Ajalehe Delovõje Vedomosti veebiväljaandest tõlkinud Askur Alas.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 15 p 4 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele