Kuidas väliskapital Eestisse meelitada?

Ettevõtjatele mõeldes ootavad Fortumo üks juhte Andrei Dementjev ja majandusministeeriumi asekantsler Viljar Lubi seda, et töötavaid lahendusi ei hakataks ümber tegema, rääkisid nad Äripäeva raadio saates „Kuum Tool“.

„Kui sul on ilusad rannad, Itaalia veinid või Eiffeli torn, siis turistid jooksevad sinu juurde, kuid kui sul on lihtsalt ilus vanalinn, ilusad metsad ja toredad linnad, siis see nii hästi ei müü,“ nentis Fortumo üks juhte Andrei Dementjev. „Peame olema leidlikud ja lähenema asjadele targalt, leidma nutikaid viise ja kasutama ära oma tänast potentsiaali – heaks näiteks on Lennusadam, see, milliseid pilte saab sealt teha ja millise kuvandi ning emotsioonid potentsiaalsetele turistidele ehitada, on võimas,“ rääkis ta.

Dementjevi sõnul on nii turistide kui investorite Eestisse meelitamiseks vaja nendes tekitada n-ö wow-efekt. „Kõik investeeringud teevad lõpuks inimesed,“ rõhutas Dementjev.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Viljar Lubi sõnul tuleb igal juhul oma klienti tunda. „See, mis müüs eile, ei müü enam täna, meil käib siin tuhandetes kruiisituriste ning põhiküsimus on, et mis põhjustel tahaks ta siia tagasi tulla,“ sõnas ekspert. „Praegu ta jalutab siin viis tundi, ostab jäätise ning paar suveniiri, kuid tal pole põhjust tagasi tulla,“ nentis Lubi.

Soome turist ei käi Lubi sõnul Eestis enam samadel põhjustel, mis 10-15 aastat tagasi. Toona tegi Eesti atraktiivseks madal hinnatase. „Et nad siia uuesti tuleks, peame neile pakkuma midagi uut ja huvitavamat, olema leidlikumad,“ rääkis Lubi. Samuti tuleks tema sõnul vaadata, kui palju turist Eestisse raha maha jätab, ning ka siin on oma kliendi tundmine abiks. „Näiteks Hiinas ei kasutata krediitkaarti, seega tuleb Hiina turistidele pakkuda Alipay võimalust, nagu Tallink juba teeb,“ sõnas ta.

Dementjevi sõnul ei tähenda atraktiivsuse loomine rasket ja võimatut missiooni, vaid nii väliskapitali, investoreid kui turiste saab siia meelitada küllaltki lihtsalt. „Tuleb vaadata, mis toimub mujal – Euroopas ja maailmas on palju atraktiivseid tooteid, mis panevad inimese otsustama, et ta tahab kuhugi minna või tulla,“ sõnas ta. „Näiteks Rootsis on ehitatud jääst hotell, mõnes kohas vägev sild ilusa valgustusega – juba sellest piisab.“

Lubi pakkus võimaliku ideena välja, et kui kunagi oli teemaks Tallinna lahte suure Kalevipoja kuju püstitamine, siis turistide meelitamise eesmärgil võiks püstitada hoopis Hello Kitty kuju. „See võiks töötada, olen kindel, et Aasiast lennataks kohale, et seda näha,“ oli Lubi veendunud. „Võib juhtuda, et varsti tuleb keegi, kes ostab selle kalli raha eest ära ja viib oma koduriiki,“ rääkis ta võimalikest boonustest.

Üheks turismimagnetiks annaks kujundada ka Peter Vesterbacka kavandatava Talsinki tunneli. „Kui see tunnel juba ehitada, siis ehitada nii, et sellest saaks turismimagnet,“ rõhutas Dementjev. „Et see ei oleks vaid toru, vaid ühtlasi ka elamus, veel üks põhjus, miks potentsiaalne turist saaks kohale tulla.“

Samuti muudaks tunnel Eesti atraktiivsemaks välisinvestori jaoks, sest see lihtsustab transporti ja avab uusi koridore. „Tunnel kindlasti aitaks kaasa Eesti majanduse ja piirkonna arengule,“ oli Lubi veendunud. „Vesterbacka on avanud väga olulise diskussiooni,“ leidis ta.

Samas kerkivad seoses tunneliga kohe üles probleemkohad, nagu hiinlaste raha kasutamine, aga ka laenuraha hind, vajadus uuringute järele ning tunneli asetamine laiemasse logistikaahelasse. Täpsemalt võiks see Lubi hinnangul toimida koos Rail Balticuga – nii saaksid need kaks projekti teineteist täiendada. „Rail Balticu mittetulemine tähendaks, et Eesti majandus jääb mingist potentsiaalist ilma, oleme perifeerias ning meil on kõiki transpordiühendusi väga vaja, kas või selleks, et oma toode põhiturgudele Lääne-Euroopas saada.“

„Hiina raha on väga erinev, on olemas Hiina rikkurite raha, mis on meile väga hea partner, ja see on täna ka Taxifys sees,“ rääkis Dementjev. „Teine pool, mis käib klassikaliste infrastruktuuri investeeringutega kaasas, on see, et kui Hiina investeerib, siis tahavad nad ka ise ehitada – sel juhul on nende raha atraktiivsus juba kindlasti teistsugune – see raha tuleb siia ja läheb sinna tagasi, jättes meile maha kaks toru ja võla,“ kirjeldas Dementjev negatiivset poolt.

Lubi sõnul oleks Talsinki projekt Eesti ja Soome jaoks ülisuur ning nii mastaapset ehitist, võttes arvesse riikide suurust, pole maailm veel näinud. „Peame vaatama, kas see on meile jõukohane, on vaja integratsiooni ka Rail Balticuga, ainult sel juhul on sel mõte,“ rõhutas ta. „Samuti on tähtis raha hind, kui nii suur projekt tuleb laenuna, siis Eesti riik saaks odavama laenu, kui seda võtab eraettevõte, on lood teised,“ nentis ekspert.

Suurimat ohtu turistide ja väliskapitali Eestisse meelitamisele näevad eksperdid Keskerakonna, Isamaa ja EKRE koalitsioonis. „Maine on meile väga tähtis, üks asi on poliitilised otsused, teine asi on see, kuidas see kõik välja paistab,“ rõhutas Dementjev.

Uuelt valitsuselt soovivad eksperdid seda, et toimivaid lahendusi ei hakataks ümber tegema. „Kui mingi asi toimib, siis ära tee seda katki, see võiks minu põhisoovitus olla,“ ütles Dementjev.

Lubi soovib näha, et riik pakuks senisest rohkem ettevõtetele ekspordituge ning panustaks innovatsiooni.

Veel tõi Lubi välja, et suured otsused tuleks põhjalikult läbi mõelda. „Ettevõtjad tahavad kindlust, seda isegi siis, kui poliitiline suunis on kulukas,“ sõnas ta. „Tahetakse, et see püsiks järgnevad 5-10 aastat – näiteks kui ettevõte teab, et sisserände kvoot ei suurene, saab ta osta näiteks uusi masinaid, aga niikaua kui on ebakindlus, ei saa teha ka investeerimisotsuseid.“