Nädal Äripäevas: pelmeenikuninga langus, 50miljardiline maksupettus ja suur raha väikse üürikorteriga

Tallinna Sadama altkäemaksusüüdistus tõi välja värvikaid detaile, kuigi kaitse advokaadid tahaksid vaielda hoopis teemal, kas riigifirma juhid on ametiisikud.

Lugejaile pakkus suurt huvi ka lugu, kuidas 12ruutmeetrise korteri eest kuni 500eurost üüriraha saada.

Pelmeenikuninga totaalne langus

Miljonieurose maksuvõlaga Uvicu omanik, pelmeenikuningaks ristitud Alexander Musarov sipleb võlgades, kuhu on ta kaasa vedanud pangad Eestis ja Venemaal, samuti tuntud väikeinvestorid, kirjutas Äripäev.

Musarovi ärisse panid raha nii kirjanik Armin Kõomägi, tuntud naistearst Andrei Sõritsa, Vene rikaste raha eest hoolitsev Kristel Meos kui ka peamiselt elamislubade skandaaliga seostuv Nikolai Stelmach. (Riigiprokuratuuri 2012.a algatatud kriminaalmenetlus, uurimaks kas äriühingute välismaalastest osanikud võisid esitada Politsei- ja Piirivalveametile valeandmeid ettevõtluseks tähtajalise elamisloa taotlemisel, mille käigus muuhulgas käsitleti ka N.Stelmachile kuulunud äriühingu võimalikke seoseid uuritud tegevustega, lõpetati aasta hiljem, kuna äriühingute välismaalastest osanike poolset valeandmete esitamist ei tuvastatud. - toimetuse täiendus 31.07.2019)

Mida Musaroviga kokku puutunud inimesed asjast arvavad, saad lugeda siit.

Peale võlgade maadleb Musarov värske kriminaalasjaga, mille taga on tema isiklik pankrotihaldur. Kui mõned hoiavad Musarovist rääkides diplomaatilist joont, siis Maag Grupi omanik Roland Lepp on karm: „Härra Musarov on tegelikult pätt, kaabakas ja varas.“ Lepp pettus Musarovis ajal, kui Maag Grupp pidas plaani raskustes Uvicu ostmiseks.

Kui Äripäeval ei õnnestunud Musarovilt sisulist kommentaari saada, siis venekeelse Delovõje Vedomosti poole pöördus Musarov oma esindaja kaudu selgituste andmiseks ise.

“Ma suudan ümber lükata iga Äripäevas avaldatud rea,” ütles Uvicu omanik Delovõje Vedomostile. “Meie ettevõte on tegutsenud juba 25 aastat. 25 aastat tagasi olin ma lugupeetud ärimees. Ma ei ole enda kohta kellegi suust midagi halba kuulnud. Ja ühtäkki on minust saanud varas, suli, lurjus ja kes kõik veel. Kuidas selline asi saab võimalik olla?”

Intervjuud Musaroviga saad lugeda siit.

Teisipäeval avaldas Äripäev koos mitmekümne Euroopa väljaandega uurimused, kuidas meilt päise päeva ajal varastatakse.

Nimelt petavad kurjategijad igal aastal Euroopa Liidu riikidelt välja hinnanguliselt 50 miljardit eurot käibemaksu. Tooteid ja teenuseid ringiratast üle riigipiiride keerutades varastavad Euroopa riikide eelarvetest raha nii üksikud sulid kui ka ülimalt organiseeritud kuritegelikud grupid, raha jõuab isegi terroristidele.

Otsides sadade tuhandete lehekülgede uurimismaterjali hulgast viiteid Eestile, avastasime mitme skeemi sasipuntrast variisikuid Lasnamäelt ja välismaalaste poolt siin kasutatud ning seejärel hüljatud ettevõtteid.

Lisaks tekitas Eesti kuritegelik grupeering väärismetallidega kaubeldes ja nn kadunud ettevõtteid kasutades Rootsi riigile enam kui 8 miljoni euro suuruse käibemaksukahju, ulatuslikku petuskeemi harutasid viie riigi uurijad koostöös Europoliga.

Eestis on sarnase juhtumi tõttu on kohtu all rõivastega äritsev ettevõte Polar Tekstiil ja sellega seotud inimesed. Kui maksumenetluses on halduskohus kinnitanud, et ettevõte on kasutanud käibemaksuga vangerdamiseks näilikke tehinguid, siis Pärnu maakohtus ja ringkonnakohtus menetletud kriminaalasjas mõisteti tehingutega seotud isikud eelmisel aastal õigeks. Otsus on edasi kaevatud riigikohtusse.

Veel kahest taolise mustriga ettevõttest saad lugeda siit.

Sõna jõud Donald Trumpi säutsu näitel

USA presidendi Donald Trumpi tviit viis esmaspäeval langusesse nii nafta hinna, USA futuurid kui Aasia turud. Trump säutsus, et kavatseb tõsta 200 miljardi dollari väärtuses Hiina kaupadele kehtestatud tariife seni kehtinud 10-lt protsendilt 25 protsendile.

Kui esmase ehmatuse järel arvati, et see on paljas hirmutamistaktika ja turud tegid osa langust tagasi, siis praeguseks on selge, et Trumpil oli tõsi taga: reedel meie aja järgi kell 7 said tariifid tegelikkuseks. Kaubanduskõnelused siiski jätkuvad.

Kolmapäeval avas prokuratuur Tallinna Sadama altkäemaksusüüdistuse detaile, mis sisaldasid näilikke tehinguid, varjatud huve ja ka riigihangetega vangerdamist. Ükski kohtualune end süüdi ei tunnistanud. Süüdistus jagunes nelja vaatusesse, mis kirjeldavad erinevate isikute vahel altkäemaksu pakkumisi ja vastuvõtmisi ning ka rahapesu.

Süüdistatavate kaitsjad ehitasid oma kaitsekõned selle peale, et prokuratuur on esitanud süüdistuse vale kvalifikatsiooni järgi. Nimelt väidab prokuratuur, et Tallinna Sadama eksjuhid Ain Kaljurand ja Allan Kiil võtsid altkäemaksu ametiisikutena, kuna Tallinna Sadam on riigile oluline taristuettevõte. Seega täitsid Kiil ja Kaljurand oma ametis avalikke ülesandeid ja seega on neid võimalik süüdi mõista altkäemaksu võtmises. Sellest saad pikemalt lugeda siit.

Põhimõte on lihtne: tehes ühe suure korteri mitmeks väiksemaks, on võimalik teenida suuremat tootlust.

Oma kogemusest räägib mikrokorterite haldamisega tegelev Jelisei Lokotar, kelle osaühing Initius haldab kaheksat mikrokorterit. 13–18 m² suurused korterid asuvad kahes majas Tallinna kesklinnas. Tal on ka hulk praktilisi näiteid, kuidas investeeringukorterist maksimum välja pigistada.

Kui Äripäev kirjutas märtsi alguses, et teadaolevalt on Margus Linnamäele kuuluvad kuulutusteärid müügis, ilmus Postimehes artikkel “Aasta suurtehing on kuulujutt”. Seal viidati Margus Linnamäe sõnadele, et ettevõtete struktuuri ümberkujundamise tagant jaanuaris ei tasu otsida varjatud soovi mõni üksus tulevikus maha müüa. “Muudatuste eesmärk on tagada senisest selgem juhtimine ja seeläbi ka ettevõtete hoogsam ja kvaliteetsem areng,” selgitas Linnamäe.

Nüüd on müügiks käed löödud Apax Partnersi juhita investeerimisfondiga. Tehingu summat osapooled ei avalda, Äripäeva hinnangul võib see jääda 140–160 miljoni euro juurde.

Uusi osanikke otsis ka Eesti ökojäätiste tootja La Muu, kelle esialgne plaan oli kaasata 400 000 eurot fännidest väikeinvesteerijatelt, keda võiks omanike arvates kokku olla lausa 10 000. Kuigi La Muu asutaja Rasmus Rask uutele investoritele kiiret dividendi ei lubanud, sai ta kokku soovitud summast mitu korda rohkem raha, nii et investeerimisvoor sai läbi plaanitust varem.

Mida La Muu rahaga teha kavatseb, saad lugeda siit.

Lugejatele meeldis ka ülevaade sellest, kuidas käis Tallinna börsi ettevõtete käsi aasta alguses ja milline firma üllatas suurima tõusuga.