Krüptorahade karuturg viis paljud kaevandajad pankrotti, teised panid aga masinad seisma ja paremat aega ootama. Nüüd, võimaliku uue pullituru alguses, ollakse ettevaatlikud.

- Krüptoraha kaevandus
- Foto: Patrik Tamm
Pea kaks aasta tagasi näitas ehitusriistade rendifirma Cramo Estonia juht Ivar Valdmaa
Eesti Ekspressile oma Mustamäel asuvat krüptokaevandust. "Kümnete meetrite viisi metallist riiuleid, millel urisevad sajad võrku ühendatud arvutid, tehes ööpäev läbi krüptoraha nimega ether," kirjeldas leht. Siis oli Valdmaa ambitsioonikas ja rääkis plaanist kaevandus ehk mõne elektrijaama lähedale kolida, kus elekter on odavam.
Praegu on Valdmaa aga masinad välja lülitatud. "Oleme ethereumi peal rohkem olnud. Vaatame, mis hind teeb, kas lülitame sisse või mitte. Kes bitcoini kaevandavad, neil võib-olla juba tasub," sõnas ta.
Paljud kaevurid on tema sõnul pillid kokku pakkinud. "Enamik on väljunud, kuna äri ei olnud tasuv. Mingid Vene firmad kaevandavad, Burfa (Burfa Media, kellest Äripäev ka oktoobris
kirjutas - toim)," ütles Valdmaa.
Plaan elektrijaama juurde kolida ootab samuti paremat aega. Hea variant on Valdmaa sõnul ka tuulikutest üle jääva elektri kasutamine. "See on peaaegu tasuta käes, siis ta tasub ära. Niisama osta ja kaevandada praegu veel suurt point pole," leidis ta.
Krüptoraha bitcoin on paari viimase päevaga rallinud ligi 30%, aastaga üle 100%. Ta pole üksi: tugevalt on tõusnud enamik krüptorahasid, mis bitcoini liikumisest tõuget saavad. Krüptoentusiastide jaoks on tegu hea ajastusega, sest krüptoraha tõus on sobivalt kokku langenud aktsiaturgude langusega. Kui viimased värisevad Hiina-USA kaubanduspingete käes, siis krüptorahal pole sellest sooja ega külma.
Miks ta siis tõuseb?Mullu veebruaris rääkis oma plaanist Äripäevale "krüptofarmi" pidaja Harri Reili. „See on videokaartide baasil ehitatud farm, millega saab kaevandada ethereumi ja muid krüptorahasid,“ kirjeldas Reili toona. Asja mõte oli selles, et kaevandamisest huvitatud inimesed ei peaks sellega kodus "põlve otsas" tegelema, vaid saaksid Reili farmi kasutada.
Kui toona oli Reili telefon huviliste kõnedest punane, siis nüüdseks on ta ärist väljunud. "Ei ole ammu juba sellega tegelenud. Me oleme nii väikesed ja omaette tegime. Ei hakanud laiendama. Mõtlesime, et nagunii on vaja lubasid taotleda. Huvi pärast olen numbreid vaadanud, aga minu meelest ei ole üldse nii tasuv, kui mõne aasta eest oli," tõdes ta. Lehekülg
krüptokaevandus.ee ripub küll siiani internetis üleval.
Optimistlikum oli Narvasse Eesti Energia Balti soojuselektrijaama külje alla serveripargi rajanud Erik Lidmets. Kui kriisi ajal panid paljud krüptokaevuritest kliendid oma seadmed seisma, siis nüüd on Lidmetsa sõnul peaaegu kõik vabad kohad täis. "Kaks klienti jõudsid seadmed selle ajaga välja vahetada järgmise põlvkonna vastu. Viimaseid andmeid ei ole, aga peaks peaaegu kõik töötama uuesti. Ettevõtteid on viis, seadmeid kokku 1200, kui õigesti mäletan," oli Lidmets rahul.
Tema sõnul sõltub kaevandamises kõik elektri hinnast, mis tema hinnangul on Eestis veel pisut liiga kõrge. Ise ärimees oma tarbeks ei kaevanda. "Arvan, et olen liiga vana selleks," muheles ta.
Kui palju krüptokaevandajaid Eestis kokku tegutseb, pole teada. Enamik neist ei soovi oma tegevust ka üleliia afišeerida. Äripäev ja Päevaleht on varem kirjutanud näiteks VKG territooriumil kaevandusmasinad püsti pannud Nordcoinist, kel läksid
suusad risti finantsinspektsiooniga. Seal ei olnud probleemiks küll mitte kaevandamine, vaid Nordcoini soov korraldada ICO ehk mündipakkumine.