Neeme Korv • 19 juuni 2019
Uudised
Ainult tellijale

Tartu linnapea: rattaringlus võiks minna erakätesse

Balti riikide suurim omataoline, 2,5 miljonit eurot maksma läinud rattaringluse süsteem, mille käivitas ja mida arendab Tartu linn, võiks tulevikus minna erakätesse, rääkis linnapea Urmas Klaas Äripäeva raadio hommikuprogrammis.

Tartu linnapea Urmas Klaasi sõnul on rattaringlus käivitunud üle ootuste edukalt.  Foto: Jassu Hertsmann

Rattaringluse eraisikust operaatori kätte andmise võimalikust ajast ja üksikasjadest on veel vara rääkida, kuid linn ei kavatse jääda tulevikus ise rattarendi teenuse pakkujaks. „Kaalume võimalust anda eraettevõtjast operaatori kätte – oleme seda arutanud,“ kinnitas Klaas.

Juunis käivitunud Tartu rattaringlus koosneb 750 jalgrattast ja 69 mitmel pool linnas asuvast parklast. 510 ratast on elektrilised, 240 tavalised jalgrattad.

Projekti kogumaksumus ulatus 2,5 miljonit euroni. Raha saadi Euroopa Regionaalarengu Fondi linnapiirkondade meetmest (1,7 miljonit eurot, linna omaosalus 250 000 eurot) ja Euroopa Komisjoni rahastatavast projektist SmartEnCity (ligi 800 000 eurot, sh linna omaosalus 133 000 eurot). Süsteemi ülalpidamine maksab Klaasi sõnul pool miljonit eurot aastas. „Kui meil on aastas 20 000 alalist kasutajat, kellest igaüks maksab 30 eurot, on jooksvad kulud kaetud,“ kinnitas linnapea.

Rattaringlus on käivitunud Klaasi sõnul üle ootuste edukalt – süsteemil on 26 000 aktiivset kasutajat. „Lähtume linna rattaliikluse strateegiast, mis näeb ette, et vähemalt 1 protsent autojuhte võiks vahetada oma liikumisharjumuse ratta vastu,“ rääkis Klaas. „Alustasime suurelt ja näeme ette rattaringlust veelgi suurendada, siis on asjast kasu. Kui alustanuks 10, 20, 100 rattaga, ei näe me efekti, mida see linnale annab.“

Efekti all peetakse silmas esmajoones ummikute vähendamist, liikumiskiirust ja linlaste tervist. Oluline on valglinnastunud Tartu naaberomavalitsuste kaasamine – sealt linnas tööl käijad suurendavad autostumist. Tartu vald, Kambja vald ongi juba avaldanud soovi rattaringlust laiendada.

Rattaringluse ratas Tartu tänavapildis.  Foto: SILLE ANNUK / Postimees / Scanpix

Kindlustada ei taheta

Samas tuleb Tartu linnapea väitel silmas pidada ka kaudset tulu, näiteks ökoloogilise jalajälje vähendamist. Teadlased on Klaasi sõnul ka uurinud, mida üks rattakilomeeter majandusele laiemalt tähendab, aga see arvutus on pigem teoreetiline.

Linnapea väitel soovib linn kõigepealt ise uudset süsteemi tundma õppida, et saada selle arendamiseks vajalikke kogemusi. Samal ajal kui avalikkus on rääkinud peaasjalikult rattaringluse kasutusmugavusest ja ajakirjandus toonud välja rataste väärkasutuse juhtumeid, on linn Klaasi sõnul otsinud lahendusi, kuidas süsteemi efektiivselt juhtida ja majandada.

Probleeme jagub arendajal rohkem kui küllaga. Klaasi sõnul võiks rattaringlus näiteks anda reklaampindu, mida saaks lisatulu teenimiseks välja müüa, kuid senised pakkumised pole osutunud otstarbekaks. Süsteem on sedavõrd uudne, et ükski kindlustusfirma pole soovinud seda kindlustada, tõi linnapea näiteks.

Kuula intervjuud Tartu linnapea Urmas Klaasiga siit (alates 17.30):

Hetkel kuum