Artikkel

    Nädala lood: sõda kinoäris, ahvatlev Coop Pank ja uus maksuidee

    Forum Cinemase Baltikumi juht Kristjan Kongo oli üks osalistest, kes rääkis Eesti kinoäris toimuvast ja kommenteeris seal ringlevaid kuulujutte.Foto: Liis Treimann

    Sel nädalal jätkus Coop Panga aktsiate märkimise tõttu lugejate huvi panga kohta, samal ajal püüdsid rohkelt tähelepanu kinoäri kuulujutud ning Keskerakonna ministrite idee uuest maksust.

    Esmaspäeval algas Tallinna börsi sihtiva Coop Panga aktsiate märkimine, mistõttu paljud lugejad tahtsid teada, mida peagi börsile tuleva panga kohta arvatakse.
    Kui paljusid huvitas Coop Panga märkimise üksikinfo, siis samuti tahtsid lugejad teada, mida nägi investor Kristjan Liivamägi panga aktsiat analüüsides.
    Sarnaselt Liivamägi analüüsile võtsid lugejad ette investor Toomase kirjutise varasematest IPOdest. Lisaks sellele pälvis suure tähelepanu Toomase otsus Coop Panga aktsiate märkimise kohta.
    Kinoäris kisub veriseks
    Äripäevani jõudnud jutud puudutavad eeskätt Cinamoni ja Forum Cinemast. Nende kohaselt on kinokettidel raske: Forum Cinemas vaagivat suisa turult lahkumist, Cinamon müüki. Eesti kolmest suuremast kinoketist kõige väiksema ehk Cinamoni juht Tatiana Tolstaya oli kinoturust rääkides selgelt emotsionaalne: "See on sõda!"
    Alexela ja Infortar sisenevad kütusetootmisse
    Olulisematest teemadest jõudis teisipäeval lugejateni ka artikkel kütusemüüjatest, kelle vajadus müüa taastuvkütuseid on muutnud kodumaise biometaani tootmise piisavalt ahvatlevaks, et oma osa tulevad püüdma ka Infortar ja Alexela.
    Mõne aja eest Eesti Energialt kaks biogaasijaama ostnud Eesti Gaasi emafirma Infortari juht Ain Hanschmidt ei tee saladust, et eesmärk on püsti panna biometaani tootmine. Investeeringud ulatuvad 10–20 miljoni euroni, sõltuvalt sellest, kas jaama laiendamine on võimalik mõlemas või ainult ühes asukohas.
    "Biometaan on kõige puhtam ja tahmavabam kütus, mida on võimalik transpordis kasutada, pealegi saab seda valmistada kodumaistest jäätmetest. Minu arusaamist mööda on imporditud biokütuse kasutamine sisuliselt toidu raiskamine," rääkis Hanschmidt. "Meil on kaks võimalust: importida kliimaeesmärkide täitmiseks rohekütust või teha seda kohapeal, jättes raha Eestisse."
    Keskerakondlaste uus maksuidee
    Üksjagu oluliseks pidasid lugejad, mida arutavad Keskerakonna tipp-poliitikud maksude teemal.
    Äripäev kirjutas nädala alguses keskerakondlastest ministrite Taavi Aasa ja Tanel Kiige mõttest, mille järgi tööjõusse investeerimist aitaks paremaks muuta ressursimaks, mis aitaks vähendada ka OÜtamist.
    Praegu on tööjõusse investeerimine võrreldes masinatesse investeerimisega ebavõrdses seisus, aga seda aitaks lahendada ressursimaks, mis aitab ühtlasi vähendada OÜtamist, tõdesid majandus- ja taristuminister Taavi Aas ning sotsiaalminister Tanel Kiik Keskerakonna korraldatud maksudebatil erakonna kontoris Äripäeva küsimusele vastates.
    "Riik peaks kindlasti soodustama tööjõusse investeerimist," arvas Aas. Praegu on aga probleem, et tööjõud maksustatakse 33protsendilise sotsiaalmaksuga, samas kui näiteks masinate hankimist ei maksustata. Majandusministri sõnul on aga iga masin ressurss ja lahendus oleks ressursimaks.
    Miks eksperdid suhtuvad ideesse skeptiliselt, saab lugeda pikemalt artiklist "Keskerakondlased pakuvad OÜtamise vastu uut maksu".
    Pankrotis puitmajatootja
    Rohkem kui tuhande investori ning pankrotistunud puitmajatootja saaga jõudis samuti olulisemate teemade hulka. Septembris pankrotimenetlusest teatanud Q-haus Baltic, kes vahetas oma nime Pessaraag OÜ vastu, on ametlikult pankrotis ning algatatud on tagatisvara realiseerimine.
    Äriregistri andmetest selgub, et Pessaraag OÜ on pankrotis selle aasta 13. novembri seisuga. Pessaraagi eelkäija Q-haus oli investoritelt Crowdestate’i vahendusel kaasanud 700 000 eurot ning see tähendab, et oma raha ootele jäid kuni tagatisvara realiseerimiseni 1138 investorit.
    Lisaks võlgnes tänaseks pankrotis olev ettevõte investoritele 55 973,54 eurot intresse ning 21 000 euro suuruse leppetrahvi.
    Kriitilised küsimused probleemse laenu kohta
    Sel nädalal ilmus teinegi oluline lugu ühisrahastusest, kui EstateGuru probleemse laenu juhtum tuletas meelde investoritele, et kõik riskid peaks hindama ise: ei tasu loota, et ühisrahastusplatvorm teeb selle töö ära teie eest.
    Laenu EE9260 lugu toob valguse ette palju aspekte, mille peale ei oskaks enamik investorid laenu andes tulla ja mis, nagu selles kaasuses, võib lõppeda halva üllatuse ja loodetust väiksema tootlusega.
    2017. aasta septembris pakkus ühisrahastusplatvorm Estateguru investoritele finantseerida laenu, mis esmapilgul ei erinenud teistest samasugustest pakkumistest ning lubas head tootlust: 11,5 protsenti aastas. Laenu kaasas ettevõte BB-Invest OÜ ning tagatis oli elumaja aadressil Tiiru tee 8, 8a. Lõpuks selgus, et info, mida EstateGuru investoritele esitas, ei olnud sugugi täielik.
    Rikkuse maksustamine peletab varakaid
    Kunagine Hansapanga juht Indrek Neivelt pakkus teisipäeval riigikogu ees välja maksu väga rikastele inimestele: "Kuidas näiteks oleks, kui meil maksustada kõik vara, mis ületab 10 miljonit eurot, 1%-ga aastas? Või esialgu poole protsendiga?" pakkus Neivelt.
    Äripäevaga vestelnud varakad inimesed leiavad, et sellise maksu tagajärjel liiguks rikkus lihtsalt Eestist välja. Teisalt leiavad mitmedki, et mingit laadi varamaksud oleksid siin igati õigustatud.
    Kuidas hindasid võimalikku varamaksu Raul Kirjanen, Arno Kütt, Oleg Ossinovski, Urmas Sõõrumaa, Ain Hanschmidt ja teised, saab lugeda pikemalt artiklist "Rikkad varamaksust: tikkude ja maksudega ei tasu mängida!".
    Paljusid puudutav seadusemuudatus
    Maksude teemal ilmus lugu ka sellest, et järgmise aasta augustist tuleb üle piiride maksudega skeemitajatel maksuametile seletada, mida nad täpselt teevad. Samas maksunõustajate sõnul jääb uus seadus Eestis esiteks hambutuks ja teiseks puudutab ilmselt asjatult paljusid ettevõtjaid.
    Advokaadibüroo Glikman Alvin Levin partner Priit Raudsepp ütles, et seadusmuudatuse eesmärk on üllas, kuid paraku käib sellega kaasas suur hall ala ning praktiline tagajärg on küsitav.
    Kuidas hindasid seadusemuudatust teised maksueksperdid, saab lugeda pikemalt artiklist "Petturite püüdmiseks jõustuv seadus võib mõjutada paljusid".
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Mark Gerassimenko: lahendame KOVide rahastuse riigieelarvest sentigi kulutamata!
Võiksime kopeerida Soome süsteemi, kus tulumaks jaguneb üleriigiliseks ja kohalikuks tulumaksuks, kirjutab Mark Gerassimenko arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Võiksime kopeerida Soome süsteemi, kus tulumaks jaguneb üleriigiliseks ja kohalikuks tulumaksuks, kirjutab Mark Gerassimenko arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Müller: intressimäärade tõstmine jätkub, kuid suurem osa on juba seljataga
Intressi tõstmistega veel keskpangad Eesti Panga juhi Madis Mülleri sõnul lõpetanud ei ole. Samas möönas ta, et suurem osa tõusust peaks olema juba seljataga ja inflatsiooni teise laine saabumist ta tõenäoliseks ei pea.
Intressi tõstmistega veel keskpangad Eesti Panga juhi Madis Mülleri sõnul lõpetanud ei ole. Samas möönas ta, et suurem osa tõusust peaks olema juba seljataga ja inflatsiooni teise laine saabumist ta tõenäoliseks ei pea.
Kriisi asemel näevad ingelinvestorid võimalusi
Hoolimata sõjast ja kriisist väidavad ingelinvestorid, et võimalused uusi idufirmasid tabada on head ning Eesti on suurepärane paik, kus leida tulusaid kohti raha paigutamiseks. Meeles tuleb vaid pidada – alati vaata, kes on idee ja ettevõtmise taga. Ja arvesta võimalusega, et kogu raha ära põleb.
Hoolimata sõjast ja kriisist väidavad ingelinvestorid, et võimalused uusi idufirmasid tabada on head ning Eesti on suurepärane paik, kus leida tulusaid kohti raha paigutamiseks. Meeles tuleb vaid pidada – alati vaata, kes on idee ja ettevõtmise taga. Ja arvesta võimalusega, et kogu raha ära põleb.
Reaalajas börsiinfo
Palgatööl läbipõlenud viljandlane lõi ettevõtte: saan nüüd teha seda, mida naudin
Palgatööd tehes läbipõlenud muusik ja literaat Üllar Priks ehk Myrakas teeb Viljandis esimesi samme ettevõtjana.
Palgatööd tehes läbipõlenud muusik ja literaat Üllar Priks ehk Myrakas teeb Viljandis esimesi samme ettevõtjana.
Juht laveerib coach'i rollis tundliku infoga
SEB Baltikumi jaepanganduse juht Eerika Vaikmäe-Koit räägib Äripäeva raadios, millistest põhimõtetest ta lähtub, astudes ettevõtte sees coach'i rolli. „Piir eetilise ja ebaeetilise vahel on seal minu arust õhuke,“ tõdeb ta.
SEB Baltikumi jaepanganduse juht Eerika Vaikmäe-Koit räägib Äripäeva raadios, millistest põhimõtetest ta lähtub, astudes ettevõtte sees coach'i rolli. „Piir eetilise ja ebaeetilise vahel on seal minu arust õhuke,“ tõdeb ta.
"Venelased ei peaks mitte üksnes kaotama, vaid ka nägema, et kuningas on alasti" Suur intervjuu Kiievist!
Majandusteadlane Tõmofi Mõlovanov ei usu, et Venemaa muutub enne, kui see on lagunenud. Kiievis Äripäevale antud intervjuus ütleb ta siiski, et Ukraina selle sõja võidab.
Majandusteadlane Tõmofi Mõlovanov ei usu, et Venemaa muutub enne, kui see on lagunenud. Kiievis Äripäevale antud intervjuus ütleb ta siiski, et Ukraina selle sõja võidab.
KÜSITLUS | Millised küberründed on teie firmat tabanud, mida olete neist õppinud?
Äripäev otsib õpetlikke juhtumeid. Näiteks sai üks Eesti tööstusfirma oma pikaajaliselt koostööpartnerilt Šveitsis e-kirja koos arve ja teatega arveldusarve muutumisest. Eesti raamatupidaja tasus lisatud arve ja üllatus, kui Šveitsist tuli peagi meeldetuletus laekumata arve kohta. Nii kaotati küberpetturitele 5-kohaline summa.
Äripäev otsib õpetlikke juhtumeid. Näiteks sai üks Eesti tööstusfirma oma pikaajaliselt koostööpartnerilt Šveitsis e-kirja koos arve ja teatega arveldusarve muutumisest. Eesti raamatupidaja tasus lisatud arve ja üllatus, kui Šveitsist tuli peagi meeldetuletus laekumata arve kohta. Nii kaotati küberpetturitele 5-kohaline summa.
Nädala raadiohitid: teekond finantsvabaduseni ja USA panga kokkuvarisemine
Lõppenud nädala enim kuulatud saated võtsid vaatluse alla investorite teekonna finantsvabaduseni, Silicon Valley Banki kokkuvajumise tagajärjed, Elmar Vaheri skandaali, Tallinna Kaubamaja Grupi tuleviku ja koalitsioonikõnelused.
Lõppenud nädala enim kuulatud saated võtsid vaatluse alla investorite teekonna finantsvabaduseni, Silicon Valley Banki kokkuvajumise tagajärjed, Elmar Vaheri skandaali, Tallinna Kaubamaja Grupi tuleviku ja koalitsioonikõnelused.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.