Nädala lood: Meravita investeerimisskeem ning Coopi esimesed triibulised

Selle nädala esmaspäeval avaldasime loo Invstoriteliidu asutaja kavalast investeerimisskeemist. Kirjutasime, et paari aasta eest Tallinna börsilt korvi saanud ja kahjumis ägav toidulisandite tootja Medical Pharmacy Group (Meravita) sarnaneb püramiidskeemiga, kus seni on suurim võitja firma suuromanik ja Investoriteliidu asutaja Swen Uusjärv.

Meravita otsib investoreid nii tele- kui raadioreklaamide kaudu ning ei pea paljuks lubada oma investoritele finantsvabadust. Praeguseks on Meravital enam kui 100 investorit.

Meravita skeem on lihtne. Firma vajab hädasti uut raha, mille eest maksta tagasi varasemate investorite antud laenud ühes 12,5% intressiga. Kõige olulisem laenuandja on aga Meravita suuromanik, Uusjärve firma Worldlife Estonia. Worldlife koorib väikeinvestoritelt justkui kaks nahka: ta müüb oma firma alt aktsiaid investoritele ja laenab selle sama raha 12,5% intressiga Meravitale välja, teenides nii endale tulu. Seega on Uusjärve firma üks väheseid, kui mitte ainus, kes reaalselt praegu vitamiiniärist aktsionärina tulu teenib. Loe lugu ja tutvu skeemiga siit

Ühtlasi leidsime ka mõned Investoriteliidu kaudu investeerinud inimesed, kes oma kogemust jagasid. Neid saad uudistada siin

See pole aga kaugeltki veel kõik. Kuna Investoriteliit teeb koostöö kolme ettevõttega ehk Meravita, Tatkrafti ja Levikomiga, otsustasime testida, mil viisil käib Investoriteliidus müügitöö. Äripäeva ajakirjanik maskeerus investoriks ning kuulas, mida ja kuidas talle investeerimist pähe määritakse. Loe osalueksperimenti siit

Nende lugude eel võtsime ühendust nii Uusjärve kui ka Meravita juhatuse liikme Heikki Moikiga. Seda, mida nad rääkisid ja mis küsimustele vastasid, kuula sel nädalal eetris olnud saatest “Kuum tool”.

Saates eetris olnud intervjuus ütles Uusjärv, et Meravita tootmine kolis uutesse ruumidesse ning seda saab külastama tulla alles jaanuari keskpaigas. Tegelikkuses suudeti külastus aga organiseerida vaid ühe päevaga. See pilt, mis ajakirjanikele avanes, polnud aga sugugi selline, mis Investoriteliidu reklaamides näha. Ka selgus, et Meravita ridades pole teadlasi, nagu ettevõte ise räägib. Loe Meravita tootmise külastamise kohta siit

Ühtlasi tähendas see, et Meravita on esitanud oma veebisaidil samuti pooltõdesid. Pärast Äripäeva päringuid muudeti ettevõtte veebilehel infot. Loe selle kohta siit

Nädala edenedes kirjutasime Investoriteliidust veel edasi. Nimelt uurisime, mis asju ajab liit peale Meravita veel Levikomi ning Tatkraftiga. Loe seda lugu siit

Paljude investorite silmad olid sel nädalal aga Coop Pangal, mille aktsiatega hakati kauplema teisipäeval.

Coopi esimene kauplemispäev algas paraja värinaga, sest aktsia avanes suisa 12% miinuses. Selgus aga, et kogenumatele investoritele andis see võimaluse soetada aktsiat märkimishinnast odavamalt. Loe selle kohta siit

Esimese kauplemispäeva lõpetas Coop 1,095 eurol.

Ometi tähendas Coopi aktsia avanemine miinuses, et suuremad märkijad kukkusid alustuseks päris punasesse. Kes olid Coopi aktsiate suuremad märkijad, vaata siit

Nii nagu Tallinna Sadama puhul, tõi ka Coopi IPO aktsiaturule hulgaliselt uusi investoreid. Aktsiaraamatuid võrreldes selgub, et Coop Pangal on kokku 4672 investorit, kes omavad vaid Coop Panga aktsiaid ja on börsil uued tulijad. Loe selle kohta siit

Äripäeva lugejatel jätkus siiski silmi ka muude teemade jaoks. Näiteks kirjutasime kolmapäeval, et kliendi vägikaikavedu Swedbank P&C Insurance’iga näitab, kui eksitav võib olla kindlustuslepe ning kuidas saab juhtuda, et sõiduki kokkuleppelise väärtuse paneb paika hoopis üks pool.

"Olen nördinud ning tunnen, et mind on petetud ja mulle on valetatud," sõnab Eduard Stogov, kel on seljataga vaidlus Swedbanki kindlustusfirmaga.

Maksuamet, politsei ja tööinspektsioon tahavad võidelda ehitussektori käibemaksupettuste, ebaseadusliku võõrtööjõu kasutamise ja ümbrikupalga maksmise vastu. Selleks valminud kava paneb igale suuremale ehitusplatsile kohustuse registreerida kõigi platsil käijate nimed ja edastada nende tööplatsil viibimise aeg kesksesse riiklikku andmebaasi.

Väljatöötamiskavatsusele oodatakse ära huvitatud osapoolte ja ministeeriumite seisukohad. Vastav seaduseelnõu peaks valmima 2020 kevadeks ja jõustuda võiks see 2021. aasta algusest.

Teenistujatele makstud tulemustasude, preemiate ja lisatasude poolest on teistest selgelt ees justiitsministeerium, kus kõrgeim ühele isikule määratud summa küündis üle kümne tuhande euro.