Järgmise aasta sisserände kvoot sai jagatud

Ülirange sisserännu kvoodi asendamisele mõistlike kitsendustega ei järgne massiimmigratsiooni ega äärmusrahvuslike mõtete populaarsuse plahvatuslikku tõusu, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

Kas tahtlikult või mitte, igatahes ütles minister Andres Sutt eelmisel nädalal avalikult välja, et riik plaanib võõrtööliste Eestis töötamist lihtsamaks teha. Kuigi ministri sõnad on kõlanud, hoiavad plaani ettevalmistavad ametnikud detaile aga kiivalt endale.

Tööjõudu napib enamikul tegevusaladel ja see on Eesti arengu lähiaja suurim takistus, leiavad kolmapäeval Äriplaani konverentsil lavale astuvad tippettevõtjad, kellel on nii riigile kui ka teistele ettevõtjatele välja pakkuda mitu mõtet, kuidas olukorda parandada.

Sisserände piirarvust on saanud Eesti majandusarengu suurim pidur ning see probleem süveneb. Kvoot sunnib ettevõtjaid jälle valmistuma alandavaks võidujooksuks, kirjutab BLRT Grupi personalidirektor Viktoria Goihinberg.

Viimaste aastate suvised paduvihmad on näidanud, et Eesti linnade sademeveesüsteemid ei tule äärmuslike ilmastikuoludega alati toime. Üha sagedamini ujutavad lühikese aja jooksul maha sadanud vihmad üle tänavaid, ristmikke ja hoove, samal ajal kui pikematel kuivaperioodidel tuleb haljastust kasta joogiveega. See paneb omavalitsused otsima lahendusi, mis aitaksid vihmavett senisest nutikamalt koguda ja kasutada.