Riik plaanib võõrtööjõu värbamist soodustama asuda

Tööjõudu napib enamikul tegevusaladel ja see on Eesti arengu lähiaja suurim takistus, leiavad kolmapäeval Äriplaani konverentsil lavale astuvad tippettevõtjad, kellel on nii riigile kui ka teistele ettevõtjatele välja pakkuda mitu mõtet, kuidas olukorda parandada.

Praegune olukord, kus välismaalt saabuva tööjõu sotsiaalsete garantiide ja maksude laekumise eest vastutab vaid vahendusfirma, paneb haavatavasse olukorda siia saabuvad võõrtöölised ja jätab Eesti riigi ilma arvestatavast hulgast maksurahast. On aeg anda osa vastutusest tööjõu tellijale ja lõpetada sellega ka turul toimuv skeemitamine, kirjutab tööjõurendi ekspert ja tööjõurendi ettevõtte Finesta juht Heikki Mäki.

Koroonapandeemia tõi põllumajandussektorisse suure tööjõukriisi, kuna piiride sulgemine riikide vahel jättis sektori ilma välistööjõust, selgub Arenguseire Keskuse valmivast raportist „COVID-19 mõju arengusuundumustele“. Eesti tööturg ei suuda ka tulevikus täita sektori kõiki vabasid töökohti.

Teisipäeval Tallinna lennujaamas oma Ukraina töötajaid tšarterlennult oodanud põllumehed ja loomakasvatajad väldivad vahendusfirmasid. Hea töötaja tuleb nende juurde korduvalt tagasi ning üks ukrainlane soovitab juba järgmist.

Töötaja lahkub ettevõttest. Personaliosakond vormistab dokumendid, IT sulgeb kasutajakonto, kuid kas keegi mäletab eemaldada tema ligipääsuõigused kõigist ustest, parklast ja muudest süsteemidest? Kui ettevõttes kasutatakse mitut eraldiseisvat turvalahendust, võib ühe inimese lahkumine tähendada tervet rida käsitsi tehtavaid muudatusi. Piisab ühest ununenud toimingust, et mõni ligipääsuõigus jääks kehtima kauemaks, kui peaks.