Muuga sadamas testitakse järgmisel nädalal ohusireene

Ehkki Eestile otsest sõjaohtu praegu ei ole, on Ukrainas toimuv sõda toonud esile pommivarjendite ja sõjaaja sireenisüsteemi vajalikkuse. Äripäeva raadio saates "Soraineni sagedus" arutleti, millised tsiviilkaitserajatised on Eestis olemas ning mida saab ja plaanib riik teha, et pommivarjendeid ja sireenisüsteeme rajada.

Noored emad põgenesid sõja eest Tallinna, saatjaks teiste ukrainlaste süüdistused reetmises, teadmatus tuleviku ees ja soov kaitsta oma lapsi.

Juba Ukraina-reisi esimesel päeval, 10-15 minutit pärast hotelli jõudmist see juhtubki – üle Lvivi kõlab võimalikust õhurünnakust teavitav sireen.

"Pidasime mingil põllul kinni, ootasime ülejäänud sugulasi ja mõtlesime, mida edasi teha. Sest ka Lääne-Ukrainas, kuhu me teel olime, läks olukord hullemaks..." räägib Delovõje Vedomostile oma loo Polina, kes lahkus koos perega rünnaku alla sattunud Harkivist.

Eesti inimesed kaotasid mullu petturitele 31 miljonit eurot ehk ligi kolm korda rohkem kui aasta varem ning RIA hinnangul jätkub tänavu üldjoontes sama suund. Samal ajal muutuvad pettused üha usutavamaks ja professionaalsemaks ning ettevõtete kaitsmisel ei saa loota üksnes töötajate tähelepanelikkusele, rääkisid eksperdid Äripäeva raadio saates „Küberruum“.