"Kui Euroopa Parlament ja teised Euroopa Liidu liikmesriigid ei peata Prantsusmaad, ei ole järelevalve all ainult mina, vaid tõsises ohus on sajad ajakirjanikud ja nende allikad," ütles septembris vahistatud Prantsusmaa ajakirjanik Ariane Lavrilleux Äripäevale.

- Prantsusmaal tulid protestijad politseijaoskonna ette siltidega "Info trellide taga" ja "Siin on ajakirjanik kongis". Kinni hoiti ajakirjanikku Ariane Lavrilleux'd, kes on viimastel aastatel üks paljudest ajakirjanikest, kes on enda töö pärast Prantsusmaal kinni peetud ja üle kuulatud.
- Foto: Isabelle Wesselingh / AFP / Scanpix
"See on hirmuäratav, et Euroopa Liidus inimõiguste poolest suunanäitaja olnud Prantsusmaa on ühinenud Ungari valitsusega ning koos tahetakse, et "riikliku julgeoleku" mõiste taha peitudes lubataks kasutada ajakirjanike vastu nuhkvara," rääkis Lavrilleux.
Ariane Lavrilleux osales 2021. aastal uurimises, mis paljastas, kuidas Prantsusmaa luureteenistus aitas väidetavalt Egiptuse võimudel leida Egiptuse ja Liibüa piiril tegutsevaid smugeldajaid ja neid tappa. Uurimine paljastas ka miljoni dollari suuruse relvatehingu ja selle, kuidas järelevalvega tegelevad Prantsuse firmad müüsid Prantsusmaa loal Egiptusele oma tehnoloogiat.
Nüüd võib Ariane Lavrilleux'd selle töö eest oodata viis aastat vangistust, sest ta avaldas väidetavalt konfidentsiaalset informatsiooni.
Praegu arutatakse Euroopa Parlamendis meediavabaduse määruse üle, mis ühest küljest peaks kaitsma ajakirjanduse sõltumatust, kuid kus on samas sees ka punkt, mis lubab ajakirjanike tegemisi nuhkvaraga jälgida.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ajakirjandus peab, nagu teadus, lakkamatult kaitsma oma staatust faktiinstitutsioonina, et ei hägustuks piir tõese ja väära vahel, ütles president Alar Karis, esinedes neljapäeval Tallinnas kolmandal ülemaailmsel meediavabaduse konverentsil.
Ajakirjandus ei tohi leppida valetamisega, sest nii luuakse teed vabaduste, seejuures ka meediavabaduse piiramisele, ütles president Kersti Kaljulaid kolmapäeval Eesti Ekspressi ja Äripäeva 30. sünnipäeva konverentsil “30 aastat vaba ajakirjandust Eestis”. Äripäev avaldab presidendi kõne täismahus.
Andmekaitsemääruse rakendusseadust pole tarvidust Eestis kangemaks teha, kui Euroopast tulnud määrus ette näeb, leiab Äripäev juhtkirjas.
Internetiühenduse olulisust on raske üle hinnata – see on nüüdseks nagu enamiku ettevõtete selgroog. Ühenduse tõrkumine võib töö täiesti seisata ning tuua kaasa tuhandeid või isegi kümneid tuhandeid kahju. See mõjutab tööviljakust, küberturvalisust, kliendikogemust, töötajate rahulolu – ning võib hakata pärssima isegi ettevõtte arengut.