Tuntud ökonomist eksitas: riigi metsikust palkamisest pole haisugi
Reedel järeldas Bigbanki peaökonomist Raul Eamets värske statistika pealt, et avalikku sektorisse lisandus aastaga 10 000 töötajat. Tegelikult näitavad esialgsed andmed, et riigipalgale lisandus heal juhul 400 inimest.
Paistab, et riigisektor siiski ei võtnud aastaga juurde tuhandeid inimesi.
Foto: Liis Treimann
Segadust külvab veel see, et statistikaamet ja maksuamet jagavad erinevaid numbreid. Kui palju päriselt ametnikke tööle juurde võeti, seda saame teada alles suvel.
Keskmine palk oli kolmandas kvartalis 1959 eurot, mis on 8,1% kõrgem kui aasta tagasi, kuid kvartali võrdluses keskmine palk langes. Edaspidi palgakasv aeglustub, IT-sektor ootab uuel aastal poole väiksemat palgasurvet.
Eestlased saavad pea kolmandiku vähem palka, kui nad päriselt tahaksid. Kuigi enamasti tõstetakse palka tööandja algatusel, küsivad paljud töötajad endale ka ise palgatõusu. Enne ülemusega rääkimist tuleb teha korralik eeltöö, millega saad algust teha kohe praegu.
Betoonitootja Framm, kelle tütarfirma pankrot eile välja kuulutati, on ise veebruari suurim koondaja, töötukassale saadetud teate järgi koondab ettevõte 70 inimest.
Päikeseenergia tootmise hoogsa lisandumise tulemusena on energiaturul tekkinud olukord, kus päikesepaisteliste ilmadega langevad elektrihinnad sageli nullilähedaseks või lausa negatiivseks. Seetõttu on viimastel aastatel päikeseparkide investeeringute tasuvus oluliselt vähenenud. See valmistab enim probleeme päikeseparkidele, mille kõrval puudub tarbimine või salvestuslahendus.