Eesti 200 globaalse mängupõrgu eelnõu jõudis riigikokku

Välismaised netikasiinod kujutavad Eestile tõsist mainekahju riski, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

“Pyöräytä Pelikaani turbiini,” kutsub veebikasiino õnneratast keerutama. Pelikaani, Jokeri, Buumi ja Slotti on mõned veebikasiinod, mis on haaranud tegevusloa Eestist, kuid on mõeldud Soome hasartmängusõpradele. Soome seadus aga keelab teiste riikide kasiinodel end soomlastele suunata, ütleb naaberriigi politsei.

Euroopas pole ühtset mängusõltlaste registrit, mistõttu satuvad endale koduriigis mängukeelu pannud inimesed mitteametlike kasiinode küüsi. Ka Eesti kasiinod on osa sellest püünisvõrgust.

“Mulle ei sobi sellel teemal rääkida. Need on minu asjad,” ütleb Tallinna juuksur Heiki Roster. Me ei helista talle isiklike küsimustega, aga ka mitte juuksuritöö pärast: tema nimele on registreeritud ettevõte, mis tegi eelmisel aastal ilma ühegi töötajata rohkem kui viis miljonit eurot käivet. Edu saladust aga Roster jagada ei soovi.

Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.