Kellele sobib koduks käsitööpalkmaja?

Palkmaju ehitatakse nii Eestis kui ka mujal Euroopas peamiselt vabasse loodusesse ja peamiselt suvilaks. Viimastel aastatel on üha rohkem populaarsust kogunud palkmaja ehitamine elamuks. Need inimesed hindavad tervislikkust ja omanäolisust ning omavad keskkonda toetavat mõtteviisi. Palkmaja on loomulik valik neile, kes soovivad elada täisväärtuslikku elu, mille juurde kuuluvad tervislikud ja looduslähedased eluviisid. Lisaks on enda poolt püstitatud maja üks olulisemaid mälestusi meie järeltulijatele.

Paraku on täna veel vähe arhitekte, kes klientidele palkmaja, eriti just käsitööpalkmaja soovitaksid ning neid ka joonistada suudaks. Seetõttu on tulnud ette juhuseid, kus klient on läinud arhitekti juurde sooviga saada endale palkmaja, aga sellest soovist on saanud tavaline karkassmaja.

Oluline on suurendada inimeste teadlikkust meid ümbritsevate materjalide pidevast lagunemisest, täpsemalt osakeste emiteerumisest ning selle protsessi otsesest seosest tervisega. Lõppude lõpuks viib see ikka selleni, et aina enam eelistatakse tarbida puhast ja naturaalset. Siinkohal oleks abiks näiteks CO2-märgis, mis aitaks hinnata palkmaja koormust loodusele ehk selle keskkonnajalajälge.

Käsitööpalkmajad on keskkonnasõbralikud ja nende tootmisel tekib minimaalselt tootmisjääke. Käsitööpalkmajade puhul säilib naturaalse koorimise tulemusena seinas rohkem ka puitu, mis võimaldab suurema läbimõõduga seinte tootmist. Käsitööpalkmaju saab toota nii kandilistest kui ka ümarpalkidest seintega ning viimasel ajal on muutunud trendiks nende kahe seinatüübi kooskasutamine. Palksein on väljast ümar, aga seest tahutud.

Vana klassikaline palkmaja on hästi töötav konstruktsioon – isegi kui seintesse tekib niiskust, kuivab see talvel kütmisega välja. Veeauru liikumise suund seinas on ikka sooja poolt külma poole ja mida suurem temperatuuride vahe seina paksuse ühiku kohta, seda kiirem see liikumine on.

Palkmajade ehitus on väga pikkade traditsioonidega, kuid kunagi varem ei ole nii palju rõhku pandud maja õhupidavusele. Vanades palkmajades lisati palkide kuivamiseks varade vahele takku või sammalt ja polnud häda midagi. Tänapäeval enam kahjuks nii ei saa.

Hea palkmaja vastab ideaalselt oma otstarbele ning selles on ohutu ja tervislik elada. Hea palkelamu on silmale ilus nii seest kui ka väljast vaadates, sulandub hästi kokku ümbritseva keskkonnaga, kestab kaua ega vaja remonti, küttekulud on väikesed, soojapidavus aastatega ei vähene ega esine deformatsiooni nagu kummis lagi, kõverad seinad või suured lõhed.

Eelistama peaks kindlasti ettevõtteid, kellel on suurem ehitamise kogemus. Kindlasti peaks käima enne maja tellimist palkmaja ehitust tootmises vaatamas, et näha ja aru saada, kuidas ehitusse suhtutakse, milliseid materjale kasutatakse, kuidas materjali töödeldakse ja käsitletakse. Enamasti arvatakse, et kui tapi ja vara tegemine on selge, siis saab ka maja ehitamisega hakkama.

Oluline on eelistada tehase tingimustes toodetud palkmaja, kus tootmine toimub ilmastikukindlates tingimustes ning kasutatava puidu niiskusesisaldus on sõltuvalt materjali tüübist viidud 16–20%-ni. Tänapäevased käsitööpalkmajad toodetakse eelnevalt kuivatatud palkidest, kuivades tootmistingimustes, kasutatakse vastavaid tihendeid ja pööratakse suuremat tähelepanu erinevate sõlmede soojapidavuse tõstmiseks, mis tagab majade kõrgema kvaliteedi ning tootmisprotsesside suurema tõhususe.

Tänu tehases toodetud palkmaja komplektsusele on kõik detailid paigaldusvalmis ning sisaldavad kõiki paigaldustarvikuid, mis on vajalikud hoone püstitamiseks. Puitdetailid on tähistatud ning hoone ehitamine toimub vastavalt püstitusjoonistele, tänu millele on majapüstitus kiire ja lihtne. Palkseinad monteeritakse enamasti ettevõtte spetsialistide poolt. Võtmed kätte paketina müüdud maja puhul teostavad töötajad ka kõik muud kliendi tellitud ehitustööd nagu katuse paigaldus, akende ja uste paigaldus, siseviimistlustööd. Juhul, kui klient soovib maja lõplikult valmis ehitada oma kätega või tellida töö mujalt, pannakse majakomplektile kaasa üksikasjalikud lahendusjoonised. Õigesti püstitatud palkmaja kestab põlvest põlve.

Puit kestab kaua, kui seda oskuslikult kasutada ja ekspluateerida. Palkmaja peaks juba projekteerima nii, et palkseinad oleksid võimalikult kaitstud vee ja päikese eest ehk seinad oleksid madalad ja räästad laiad. Puidu kaks vaenlast on päike ja vesi ning seetõttu tuleb seinad korralikult mitu korda puidukaitsevahendiga töödelda, kasutada kõrgemat vundamenti ja n-ö veenina. Aknaid kaitsevad korralikud laiad veeplekid või -lauad ning katustel tuleb kasutada vihmaveerenne ja -torusid.

Palkmaja konstruktsioonikahjustused on enamasti põhjustatud liigniiskusest, mis omakorda avab võimalused seente tekkeks ja need omakorda kutsuvad ligi mitmesuguseid puukahjurputukaid. Seetõttu on väga oluline nii pidev hooldus kui ka garantiiteenindus, et palkmaja kestaks mitu inimpõlve. Palkmaja on eriline selle poolest, et 2–3 aastat pärast ehitamist maja vajub ehk siis maja seinad nihkuvad lõplikult paika alles mõne aasta jooksul pärast nende paigaldamist. Seepärast on soovitatav, et ehitusjärgset järelevalvet teostab ettevõte, kes palkseinad valmistas: laseb alla vajumiskruvid, teeb nurgatappides järeltoppimisi ja parandab ka kõik muud pisivead, mis võivad puidu kuivamise tõttu ilmneda.

Käsitsi valmistatud palkmaja ehitamise protsess on küllaltki pikk. Arvestama peaks vähemalt aastaga. Projekteerimine koos joonestamise ja vajalike kooskõlastuste saamisega on pikk protsess, aga kõige rohkem võtab aega palkide ettevalmistus – varumine vastavalt projektile vajaminevate pikkuste järgi ja kuivatamine. Ehitus tootmises kestab tavaliselt 2–3 kuud ja sama palju läheb aega ehitusplatsil. Arvestama peab ka sellega, et tootmisel on oma järjekord, tavaliselt on maja ehituslepingu sõlmimise hetkel palkseinte tootmisjärjekord umbes 1–2 maja jagu.

Palkmaja ehitaja valikul on üks suuremaid vigu otsuse tegemine hinna, aga mitte kvaliteedi järgi. Pakkumine võetakse kontrollimata taustainfoga firmadelt, olles ise seejuures isegi mitte ettevõtetes kohapeal käinud ning veendunud nende ehituse ja kasutatava ehitusmaterjali kvaliteedis. Lisaks ei erista inimesed masinaga toodetud ja käsitsi valmistatud palkmaja. Need on kaks täiesti erinevat toodet, mis pole võrreldavad hinna ega lõpptulemuse poolest.

Kokkuvõtteks võib öelda, et hea tulemuse saamiseks tuleks kaasata kõik osapooled – klient, arhitekt, tootja ja sisekujundaja. Sedasi juba algfaasis läbi mõeldes ja ette planeerides saab kõige parema tulemuse. Täna lubavad juba paljud omavalitsused ehitada palkmaju ka tiheasustusse, seades piiranguid vaid palgi ja tapi tüübiga. Lubatud on sile sein ja puhasnurk. Leidub ka kinnisvaraarendajad, kes on seadnud palkmaja lausa eelistatavaks ehitiseks.

OÜ Vipson Projekt2002. aastal Võrumaal asutatud ettevõtte põhitegevusala on palkmajade ehitamine. Lisaks palkmajade müügile Eestis müüakse oma tooteid ka Norrasse. 2007. aastast alates valmistab Vipson Projekt ka täispuidust mööblit ning kõrvaltoodetena grillsütt, kaminapuud ja männikooremultši. Ettevõtte põhimõte on toota keskkonnasõbralikult ja kasutada Eesti toorainet. Klientidele pakutakse võimalust panna ise kokku oma maja projekt, et see oleks võimalikult isikupärane ja vastaks kliendi soovidele ja ootustele. Käsitsi ehitamine annab võimaluse valida sobiva puuliigi, nurgatapi, seinapaksuse ning ehitusel kasutada huvitavaid ja omapäraseid lahendusi. Vipson Projekt annab tööd 15 inimesele. Ettevõtte ehitajad on saanud algkoolituse Norra palkmajade ehitusspetsialistidelt ja neil on 12aastane ehitamise kogemus. Kõigile palkseintele kehtib kolm aastat garantiid.